2-10-48396/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Epp Haabsaar Määruse tegemise aeg ja koht 04.03.2011, kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-10-48396 Tsiviilasi Avaldus lapsega suhtlemise korra kindaksmääramiseks Menetlustoiming Asja lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Lapse isa RI(isikukood XXX, elukoht: XXX) – esindaja Kristiina Lee (Advokaadibüroo Küllike Namm, Tornimäe 7, 10145 Tallinn) Puudutatud isik: Lapse ema KFI(isikukood XXX, elukoht: XXX), esindaja v-adv Eva Tibar-Šuvalov Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, e-post eva.tibar@tibar.ee

Puudutatud isik: Laps RHI(sünd. XXX.a, elukoht: XXX), määratud esindaja v-adv Indrek Västrik e-post indrek@lawpartner.ee, tel 56 219 787 Avalikku huvi kaitsma õigustatud isikud: Tallinna linn Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu, Merle P Tulika tn 33b, 10615 Tallinn

Kadrina Vald Kadtina Vallavalitsuse kaudu,

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Määrata lapsega suhtlemise kord alljärgnevalt:

1. Laps ja isa kohtuvad Tallinnas iganädalaselt laupäeviti, kohtumise pikkus on 3 tundi. Kokkusaamine sisaldab džudo treeninguid XXXasuvas judokoolis. Kokkusaamise aega muudetakse vastavalt sellele, kui treeningute aeg muutub. Lapse treeningute eest tasub isa. Juhul, kui treeningut ei toimu, veedetakse aega muus vormis. Isa võtab lapse tema elukohast kaasa ja viib kohtumise lõppedes lapse koju tagasi. Ajal, kui laps viibib suvilas, kohtumised jätkuvad.

2 (5)

Arga veedetakse lapse isa poolt valitud vormis. Lapse isa soetab lapsele mobiiltelefoni tagamaks lapse suhtlemisvõimaluse eraldi viibiva vanemaga. Kumbki lapsevanem ei tee takistusi lahusoleval vanemal lapsega telefoni teel suhtlemiseks. Vanema helistamine lapsele peab toimuma üldaktsepteeritud kellaaegadel (ajavahemikus 10.00 – 20.00, arvestades ka lapse võimalikku lõunaune aega (12.30 – 15.30).

2. Alates 01.06.2011.a kohtub laps isaga lisaks p-s 1 ettenähtud kohtumistele 1 korral kuus (vastava kuu esimesel pühapäeval või muul ajal, kui lapsevanemad selles kokku lepivad) kestvusega 8 tundi. Isa tagab, et kokkusaamiste ajal oleks laps mobiiltelefoni teel kättesaadav. Kui laps kokkusaamise jooksul väsib, korraldab isa puhkamisvõimaluse või toob lapse varem koju.

3. Alates 01.03.2013. a pikeneb kohtumine, toimudes laupäeva kella 10.00-st kuni pühapäeva kella 18.00-ni, sisaldades džudo treengute jätkudes ka treninguid. Laps võib isa juures ööbida.

4. Kohtumised toimuvad ilma RI täisealiste laste, samuti KFI osaluseta.

5. KFItaotlus protokolli parandamiseks rahuldada osaliselt. Lisada protokolli avaldaja omaksvõtu järele KFI täiendus: Avaldaja läks 200 m kaugusel elava naabrinaise juurde lund lükkama ja kohvi jooma.

6. KFI talle määratud advokaadi ümbernimetamiseks ning avalikku huvi kaitsma õigustatud isikute esindaja taandamiseks jätta läbi vaatamata.

Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

Määrusele võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest määruskaebuse Harju Maakohtul kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Riigilõiv 400 krooni. Juhul, kui üks vanematest ei täida määratud suhtlemiskorda, on teisel vanemal õigus pöörduda kohtu poole vastavalt TsMS §

563 lg 1.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 23.02.2011. a sõlmisid avaldaja ning lapse ema KFI lapsega suhtlemiseks kompromisslepingu. 25.02.2011. a teatas lapse ema KFI, et kompromissi ei soovi. Ühtlasi soovis KFI talle määratud v-adv Eva Tibar-Šuvalovi ning avalikku huvi kaitsma õigustatud isikute esindajate taandamist. 28.02.2011.a taotles KFI protokolli parandamist.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus peab võimalikuks lahendada asi kirjalikus menetluses. Menetlusosalised on korduvalt ära kuulatud, kusjuures tunnistajast avaldaja loobus.

TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei ole kohus kompromissiga seotud ega pea seda perekonnaasjas kinnitama.

Kompromissi kinnitamine ei ole KFI vastuseisu tõttu antud juhul põhjendatud. Kohus jagab KFI seisukohti, et teatud punktides on kompromissleping ebamäärane ning problemaatiline. Seega kuulub KFI taotlus rahuldamisele, kompromisslepingut ei kinnitata ning suhtlemiskord määratakse kohtu poolt.

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 28 ja ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 9 punkt 3 kohaselt on lapsel õigus suhelda oma lahus elava vanemaga ning säilitada kontaktid

3 (5)

lähedaste inimestega.

PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.

Vastavalt PKS § 123 lg 1 teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 143 lg 1 ja 2 alusel on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik. PKS § 143 lg 3 alusel võib kohus lapse huvides suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist piirata või suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise lõpetada. Kohus võib määrata, et laps suhtleb vanemaga või muu isikuga sobiva kolmanda isiku juuresolekul. Kui kolmas isik on vallavõi linnavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik, määrab vallavõi linnavalitsus või juriidiline isik seda ülesannet täitma pädeva füüsilise isiku. TsMS § 561 lg 1 kohaselt last puudutavas menetluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel.

TsMS § 563 lg 1 kohaselt kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib kohus vanema avalduse alusel kutsuda vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Kohus ei pea vanemaid enda juurde kutsuma, kui selline lepitusmenetlus või sellele järgnev kohtuväline nõustamine on juba tulemusteta jäänud. Sätte lg 6 kohaselt, kui kohus ei saavuta suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada, millises ulatuses tuleb suhtlemist puudutavat määrust muuta, milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes.

Tsiviilkolleegium on selgitanud, et hoolimata vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest ei saa alati lahus elavale vanemale tagada samasugust lapsega suhtlemise ja lapse kasvatamise õigust, nagu see on lapsega koos elaval vanemal. Lapsest lahus elamine vähendab paratamatult vanema ja lapse koosolemise võimalusi. See, kui detailselt vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määratakse, sõltub eelkõige menetlusosaliste vastavatest ettepanekutest ning iga konkreetse asja eripärast. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ja tagab lapsele LaKS §-s 28 sätestatud õigused (tsiviilasi nr 3-2-1-13-07).

Tsiviilkolleegium on samuti leidnud, et lapsest lahus elaval vanemal peab olema üldjuhul võimalus kohtuda lapsega omaette väljaspool lapse kodu. Üksnes juhul, kui see kahjustaks last, tuleks määrata, et avaldaja saab lapsega suhelda üksnes kolmandate isikute, sh teise vanema juuresolekul lapse kodus (tsiviilasi 3-2-1-95-09).

4 (5)

Tõendite hindamisel kohus leiab, et nii Tallinna Perekeskuse kokkuvõte kui ka KFIe poolt esitatud disketid kajastavad üksnes paari kohtumist, kusjuures kohtumised toimusid kolmandate isikute juuresolekul (toim lk 72). Kaugeleulatuvate järelduste tegemine ei ole nimetatud tõendite põhjal võimalik. Psühholoog Ülle K pädevuses puudub kohtul alus kahelda, kuid arvamus on siiski ühepoolne, sest avaldajaga ei ole psühholoog suhelnud. Kohus eeldab, et ühistegevus (džudo treeningud) ning kohtumiste regulaarsus suudab lapse lähedussuhet isaga taastada, samuti lapsevanemate omavahelisi suhteid ajapikku leevendada. KFI mure poja turvatunde pärast on loomulik, sest lähtuvalt avaldaja omaksvõtust, jättis RI lapse tema uneajal järelevalveta. KFI poolt esiletoodud riske lapse huvidega kogumis kaaludes peab kohus suhete taastamist siiski vajalikuks. Avaldaja soov lapsega suhelda on siiras. Kohus loodab lapse ema pedagoogivõimetele ning tekkivale erapooletusele, võimaldamaks last avaldaja suhtes positiivselt meelestuda. Eeltoodu saavutamiseks soovitab kohus lapsevanematel nõustamisteenust kasutada. Asjaolu, et lapse isa tervislik olukord lapse turvatunnet ohustaks, kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest kinnitust ei leidnud (toim lk 57 kuni lk 69).

Suhtlemiskorra määramisel võtab kohus arvesse tsiviilkolleegiumi juba viidatud selgitusi ning ärakuulamise käigus väljaselgitatud menetlusosaliste ettepanekuid. Kohus arvestab, et laps on isast võõrdunud ning seega on mõistlik, et esialgu toimuvad kohtumised lühemalt, olles lapse ema poolt valitud ühistegevusega sisustatud. Isa juures ööbimise lükkab kohus ajani, mil laps on saanud kuue aastaseks ning eeldatavalt piisavalt iseseisvunud.

Järgnevaga analüüsib kohus KFI muude taotluste lahendamist.

TsMS § 219 lg 5 kohaselt nimetab advokaadi Eesti Advokatuur, kes tagab ka advokaadi osavõtu menetlusest.

Menetlusabi korras määratud advokaadi ümbernimetamine, samuti avalikku huvi kaitsma õigustatud isikute esindajate taandamine kohtu pädevusse ei kuulu. Seega jätab kohus sellekohase taotluse läbi vaatamata.

TsMS § 50 lg 1 järgi peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Viidatud sätte kohaselt protokollitakse asjas esitatud asjaolu või seisukoht menetlusosalise taotlusel.

TsMS § 53 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile.

TsMS § 477 lg 8 kohaselt protokollib kohus menetlustoimingu hagita menetluses üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks. Hagita asjades ei ole menetlusosalisel õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt käesoleva seadustiku § -s 53 sätestatule. Vastuväiteid protokollile võib esitada asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates.

Viidatud sätteid koostoimes tõlgendades puudub esimese astme kohtul siduv kohustus protokolli parandamiseks. Paranduse vajalikkuse korral on parandus arvestatav. Kohus peab vajalikuks protokolli märkida avaldaja omaksvõtu järele KFI täiendus: avaldaja läks 200 m kaugusel elava naabrinaise juurde lund lükkama ja kohvi jooma. Omaksvõtu sõnastust ei pea kohus võimalikuks tagantjärele muuta, sest omaksvõtuga nõustus avaldaja protokollis näidatud sõnastuses. Muus osas ei pea kohus taotlust põhjendatuks (tavapäraselt emotsioone protokolli ei märgita, samuti on tunnistajaga seonduv seoses tunnistajast loobumisega oma aktuaalsuse kaotanud).

5 (5)

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse väite või tõendi.

Avaldus on tehtud lapse huvides ning menetluskulude tema kanda jätmine ei ole eelduslik. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja lapse esindaja ning puudutatud isiku tasu Eesti Vabariigi kanda. Menetluskulude jagamisel lähtub kohus hagimenetluses lahendatavate perekonnasjade põhimõtetest ning sellest, et avaldus kuulus osaliselt rahuldamisele.

TsMS § 478 lg 4 järgi hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata päevast, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti.

Lähtuvalt lapse huvidest kuulub suhtlemiskord viivitamatule täitmisele. Kohtunik Epp Haabsaar