3-09-2730/83 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 4. märts 2011, Tallinn Haldusasja number 3-09-2730 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus I. F. M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja - Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Aleksei Kuznetsov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist - I. F. M. Kohtuistungi toimumise aeg 4. märts 2011. a Resolutsioon Pikendada luba I. F. M. (sünd. xx xx xxxx) väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 4. maini 2011. a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (HKMS § 30 lg 2, § 471 lg 2 ja 3).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA TAOTLUSE PÕHJENDUSED

1. Lääne Piirivalvepiirkond pidas 21.11.2009 Pärnu maakonnas kinni Afganistani Islamivabariigi kodaniku I. F. M.. Isikut tõendavat dokumenti I. F. M. ei olnud. Isik tuvastati tema enda ütluste alusel. I. F. M. väitel on tal elukoht Afganistanis, xxxxxxxxx. Lääne Piirivalvepiirkond tuvastas väärteoasjas nr 17.31/09/502 läbi viidud väärteomenetluses, et Eesti Vabariiki saabumisel ei olnud I. F. M. Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Kuna kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei olnud võimalik isiku väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia, taotles Lääne Piirivalvepiirkond Tallinna Halduskohtult luba I. F. M. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse. Tallinna Halduskohus rahuldas taotluse 23.11.2009 määrusega haldusasjas nr 3-09-2730. Seejärel on kohus I. F. M. väljasaatmiskeskuses viibimise tähtaega korduvalt kahe kuu kaupa pikendanud.

2. 02.03.2011 esitas Politseija Piirivalveamet väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25 alusel taotluse I. F. M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks veel kahe kuu võrra. Taotluse kohaselt taotles I. F. M. väljasaatmiskeskuses viibides Eestis varjupaika. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 33 lg 1 kohaselt ei paigutata taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses, esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni väljasaatmiskeskuses. Politseija Piirivalveamet keeldus I. F. M. varjupaiga andmisest. Puudutatud isik kaebas otsuse peale Tallinna Halduskohtusse ja kohtuistung kaebuse lahendamiseks toimub 10.03.2011. VRKS § 42 lg 2 kohaselt ei kuulu elamisloa andmisest keeldumise otsuse ja sellega koos tehtud lahkumisettekirjutuse vaidlustamise korral halduskohtus

2 sundtäitmisele enne esimese astme kohtu otsuse tegemist. Seega ei saa Politseija Piirivalveamet praegu väljasaatmismenetlusega jätkata.

3. I. F. M. kohtuistungil taotlusele sisuliselt vastu ei vaielnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et taotlus I. F. M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud.

5. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. I. F. M. ei ole Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Politseija Piirivalveamet on lükanud 17.06.2010 otsusega isiku varjupaigataotluse tagasi, keeldunud elamisloa andmisest ning teinud talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks.

6. VSS § 25 sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politseija Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni käesoleva seaduse § 24 lõigete 11, 2 või 3 järgi. VSS § 24 lg 11 kohaselt väljasaadetav vabastatakse väljasaatmiskeskusest, kui 18 kuu jooksul välismaalase väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud. Välismaalase väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja hulka ei loeta välismaalase poolt esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. Kuna I. F. M. paigutati väljasaatmiskeskusesse 23.11.2009 kohtumääruse alusel, ei ole VSS § 24 lg 11 sätestatud maksimaalne tähtaeg veel möödunud. VSS § 24 lg 2 näeb ette väljasaadetava vabastamise väljasaatmiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel ja lõige 3 lahkumisettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või isikule viibimisaluse andmise otsuse alusel. Selliseid aluseid ei ole kohtule teada.

7. I. F. M. on vaidlustanud Politseija Piirivalveameti 17.06.2010 otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3- 10-2127) ja kohtuistungi ajaks on määratud 10.03.2011. VRKS § 42 lg 2 kohaselt elamisloa keeldumise otsuse ja sellega tehtud lahkumisettekirjutuse vaidlustamise korral halduskohtus ei kuulu lahkumisettekirjutus sundtäitmisele enne esimese astme halduskohtu otsuse tegemist. Seega ei saa I. F. M. praegu Eestist välja saata. Tulenevalt VRKS § 33 lg-st 1 ei paigutata taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses viibimise ajal või väljasaatmise täideviimise käigus, esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni väljasaatmiskeskuses. Kuna I. F. M. paigutati väljasaatmiskeskusesse 23.11.2009 kohtumääruse alusel ja tema varjupaigataotluse võttis Politseija Piirivalveamet menetlusse 07.12.2009, on isik väljasaatmiskeskuses viibinud eelkõige seoses varjupaigataotluse ja selle kohta tehtud otsuse peale esitatud kaebuse menetlemisega. Seetõttu ei ole väljasaatmiskeskuses viibimine muutunud veel ebaproportsionaalseks. Väljasaatmine ei ole praegusel hetkel muutunud ka võimatuks.

8. Eeltoodut arvestades pikendab kohus luba I. F. M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kahe kuu võrra.

Monika Laatsit