2-08-29164/20 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-29164

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg 03. märts 2011.a. Tsiviilasja number 2-08-29164 Tsiviilasi THhagi GHvastu abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja TH(isikukood XXX, elukoht XXX), tema esindaja jurist Reimo Mets (Advokaadibüroo Veso&Partnerid, Rävala pst 8, 10143 Tallinn); Kostja GH(isikukood XXX, elukoht XXX). Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 02.veebruar 2011. a. Tallinnas avalikul kohtuistungil Kohtuistungil osalesid hageja, TH, tema esindaja Reimo Mets ja kostja GH.

Hagi hind abielulahutuse nõudes 15 000 EEK või 958 EUR. Hagi hind ühisvara jagamise nõudes 648 548 EEK või 41 441, 80 EUR. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista GH tema omandisse jääva ühisvara arvelt kompensatsioon 41 440,80 (nelikümmend üks tuhat nelisada nelikümmend eurot ja 80 senti) EUR TH kasuks.

Menetluskulude jaotus

Jätta lepinguliste esindajate kulud poolte endi kanda, hageja poolt tasutud riigilõiv hageja kanda. Kostjalt tuleb mõista välja riigituludesse riigilõiv, mille tasumisest hageja on vabastatud.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja taotleb jagada poolte ühisvara. 20.12.2006.a. notariaalselt tõestatud ühisvara jagamise lepinguga jagasid pooled abielu kestel neile ühisomandina kuulunud osaühingu THH osad. Lepingu kohaselt jäi hageja ainuomandisse osa nimiväärtusega 40 000 krooni. Kostja omandis on ½ osa kinnistust asukohaga XXX. Teine pool kinnistust kuulub kostja vennale GH. Kinnistul asub 2-korruseline puitelamu, mida kaasomanike kasutuskorra kokkuleppe alusel kasutavad mõlemad kaasomanikud võrdsetes osades: üht maja poolt kostja ja teist maja poolt kostja vend. Kummalgi majaosal on eraldi sissepääs. Hoone on õigusvastaselt võõrandatud varana tagastatud kostja isale JH, kes selle 13.01.1998.a. kinkis oma kahele pojale võrdsetes mõttelistes osades. 13.01.1999.a. loovutas JH ka maa tagastamise nõudeõiguse oma poegadele. 18.12.2002.a. kanti maa aadressil Tallinn, XXX kinnisturaamatusse: kinnistu kaasomanikena kanti sisse võrdsetes mõttelistes osades GH ja GH. Abielu jooksul on kinnistul asuva ja kostja perekonna kasutuses olnud hoone osa väärtus oluliselt suurenenud abikaasade töö ja rahaliste kulutuste tulemusel. Ühised rahalised vahendid on eelkõige saadud abikaasade ühisvara esemeks olnud, XXX, XXX alevikus asunud 4-toalise korteri müügist, abikaasade poolt ühiselt võetud pangalaenust, hageja säästud ja sissetulekud. Lisaks on hageja panustanud kinnistu väärtuse tõusu ka isikliku tööga osaledes nii ehitusja remonditöödes ning heakorrastustöödes kui ka nende korraldamises. Kuivõrd kinnistu väärtus on abi elu kestel nii abikaasade töö kui ka rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud, taotleb tunnistada XXX asuva kinnistu GHile kuuluv ½ osa abikaasade ühisvaraks ning jagada see viisil, et osakinnistu jääb kostja omandisse ja kohustada kostjat maksma enamsaadud ühisvara arvel hagejale rahaline hüvitis, mis võrdub poolega ühisvara väärtusest. Taotleb jagada ka abielusuhete lõppemise aja seisuga poolte pangakontodel olnud raha.

Kostja vastuväited

Kinnistu asukohaga Tallinnas XXX tunnistamisega poolte ühisvaraks kostja ei nõustu. Leiab, et kohtumenetluse käigus tuleb välja selgitada kinnistul asuva hooneosa väärtus koos kõigi abielu ajal tehtud töödega ja ilma nendeta. Hageja ei ole tõendanud, et lisaks turuväärtusest tulenevale hinnatõusule on vaidlusaluse kinnistu väärtus tõusnud ka selle suhtes tehtud parendustööde läbi. Ühistest vahenditest suured summad kulutati THH osaühingu tegevuse alustamiseks s.h. ka XXX alevikus asunud korteri müügist saadud raha. Kui kostja oleks olnud teadlik, et hageja soovib tema lahusvara tunnistamist ühisvara hulka kuuluvaks, siis ei oleks kostja ilmselgelt nõustunud jätma THH Osaühingu osasid hageja ainuomandisse tasuta. Kõik laenud on alati tasunud kostja enda tööga teenitud vahendite ja oma lahusvara arvelt, teenis abielu algul hagejast tunduvalt rohkem. Kostja sai oma ema surmajärgselt päranduseks korteri, mille müügist laekunud 265 000 krooni paigutas kinnistu parendamisse. Hageja on jätnud arvestamata ühise kohustuse, mis samuti tuleb pooltel kanda võrdselt. Selleks on pangalaenu jääk seisuga 17.09.2006.a. suuruses 12709,46 EUR. Kostja võtab omaks, et hageja osales

3 elamu osa remonditöödes, kuid ei ole tõendanud, et nendes töödes osalemine on kinnisasja väärtust tõstnud niivõrd palju, et lugeda see ühisvaraks. Kuna hageja on saanud ainuomandisse hambaravifirma osakud ja kinnistu parendamiseks on kasutatud ka ema korteri müügist saadud raha, leiab kostja, et ta ei võlgne rohkem hagejale midagi. Taotleb jätta avaldus ühisvara jagamiseks rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja järeldus

Perekonnaseaduse § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui kehtivast seadusest ei tulene teisiti. Hageja ja kostja abielu on registreeritud XXX.a. ja hagiavaldus kohtule esitatud 04.07.2008.a. s.o. enne uue perekonnaseaduse jõustumist 01.07.2010.a. Poolte abielulised suhted s.h. ka abikaasadevahelised varalised suhted lõppesid septembris 2006.a. Abielu lahutati osaotsusega 28.jaanuarist 2009.a. Seega hagi lahendamisel tuleb lähtuda enne 01.07.2010.a. kehtinud perekonnaseadusest (PKS), millest on juhindunud ka menetlusosalised kolme aasta jooksul esitades oma nõuded, vastuväited ja kogunud neid kinnitavad tõendid.

Poolte vahel on vaidlus abikaasade ühiseks elukohaks olnud Tallinnas, XXX asuva osakinnistu varalise staatuse osas.

Mittevaieldavad asjaolud on järgmised :

- poolte abielu registreeriti XXX.a., abielulised suhted lõppesid 17.09.2006.a., abielu lahutati XXX; - poolte ühisvara hulka kuulus Tartumaal XXX alevikus XXX asunud 4-toaline korter, mis müüdi 2001.a.; - 13.01.1998.a. kinkis kostja isa JH kostjale ja tema vennale võrdsetes mõttelistes osades elamu asukohaga Tallinnas XXX; - 13.01.1999.a. loovutas JH kostjale ja tema vennale ka maa tagastamise nõudeõiguse; - 18.12.2002.a. kanti maa asukohaga Tallinnas XXX kinnisturaamatusse, kinnistu kaasomanikena kanti sisse võrdsetes mõttelistes osades (1/2) GHja GH.; - Tallinnas XXX asuva osakinnistu näol oli tegemist GH lahusvaraga; - XXX kinnistul tehti parendusi alates 2001.a. kuni abielusuhete lõppemiseni septembris 2006, hageja on parendustes osalenud (t.l.94, 164); - Abieluliste suhete lõppemise aja seisuga oli hageja arvel sularaha 13 465 krooni ja kostja arvel 8604,72 krooni, pooled ei taotle nimetatud summade jagamist; - 17.09.2007.a. seisuga oli poolte ühiseks kohustuseks võlg Hansapanga (Swedbank) ees, laenu tasumata jääk 12709,46 EUR s.o. 198 903 EEK. Pangalaenu on pärast suhete lõppu tasunud kostja, hageja on tasunud laenu samal perioodil 6000 krooni. Pangalaenu tasumise kohustus jääb kostja kanda ;

Perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara ja PKS § 15 lg 1 sätestab, et abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara. Kostja väitel tuleb kohtul arvestada, et tema teenis pikka aega hagejast rohkem ja tasus pangalaene enda teenitud rahaga. Kohus ühisvara jagamisel ei arvesta kostja poolt

4 väljatoodud asjaolusid, sest PKS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Kostja on väitnud, et päris emalt korteri, mis oli tema lahusvaraks. Selle korteri müügist saadud raha paigutas ta XXX asuva elamu parendamisse. Seega elamu parendamine toimus tema lahusvaraga. Kohus leiab, et raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega abielu ajal muutub see PKS § 14 lg 1 järgi poolte ühisvaraks. Seega ei olnud kostja pangaarvele korteri müügist laekunud raha kostja lahusvara ja selle kulutamisel XXX asuva kinnistu parendamiseks tuleb asuda seisukohale, et kinnistut parendati ühiste vahendite arvel. PKS § 14 lg.2 kohaselt kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Seega saab ühe abikaasa lahusvara tunnistada abikaasade ühisvaraks üksnes osas, mille võrra on lahusvara väärtus abielu ajal abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel suurenenud. Selleks tuleb kohtul selgitada välja, milline on asja väärtus koos abielu ajal lisandunud väärtusega, ning seejärel, milline oleks asja väärtus, kui abielu ajal ei oleks asja väärtust suurendatud. Menetluse käigus on läbi viidud ehitustehniline ja kinnisvara hindamise ekspertiis Tallinnas XXX asuva ½ kinnistu väärtuse hindamiseks koos parendustega ja ilma (t.l. 2-59, II kd). 15.12.2009.a. Finantsplaneerimise osaühingu poolt koostatud ekspertarvamuse kohaselt hoonestatud ½ kinnistu XXX, Tallinn, turuväärtuseks hindamise kuupäeval on 2 800 000 krooni. Kinnistu turuväärtuseks koos parendustega väärtuse kuupäeval 17.09.2006.a. on hinnatud 3 700 000 krooni. Kinnistu turuväärtuseks ilma parendusteta väärtuse kuupäeval 17.09.2006.a. on hinnatud 1 750 000 krooni t.l. 30, II kd). Seega moodustas parendustest tulenev väärtuse kasv 53 % kogu osakinnistu väärtusest. Osakinnistu harilikuks väärtuseks hindamise kuupäeval on 2 800 000, millest 53 % ehk 1 484 000 krooni on 2001-2006 teostatud parendustest tulenevaks väärtuse kasvuks. Seega on kostja lahusvara väärtus abielu ajal poolte töö ja rahaliste kulutuste tulemusel suurenenud 1 484 000 krooni võrra ja osakinnistu XXX tuleb tunnistada abikaasade ühisvaraks nimetatud summa osas. Poolte ühisvara väärtuseks, mida kohus saab jagada on 1 484 000 krooni. PKS § 19 lg 1 kohaselt loetakse ühisvara jagamisel abikaasade osad võrdseks. Hageja on taotlenud kompensatsiooni väljamõistmist, taotlus kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole, et poolte ühine kandmata kohustus 17.09.2006.a. oli võlg Swedbank ees suuruses 198 903 krooni, mis tuleb maha arvata ühisvara väärtusest (1 484 000 – 198 903) ja jagatava ühisvara väärtuseks jääb 1 285 097 krooni. Pooled on kokku leppinud võla panga ees tasub kostja, kes on ka pärast 17.09.2006.a. pangalaenu tasunud v.a. 6000 krooni, mille tasus hageja. PKS § 19 lg 4 kohaselt, kui ühele abikaasale jääva vara väärtus osutub suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Seega jääb kostjale GHile ühisvara väärtuses (642548,50 + 198 903 – 6000) 835451.50 krooni ja kohustus tasuda ühine laenujääk 198 903 krooni suuruses summas. Kostja maksab hagejale THile rahalise hüvituse (642548,50 + 6000) 648 548.50 krooni suuruses summas.

5 Kuna Eestis kehtib alates 01.01.2011.a. euro, on väljamõistetava hüvituse suuruseks ümberarvestatult 41 440,80 EUR. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 3. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Lähtudes eeltoodud regulatsioonist, hinnates menetluse kulgu ja selle käigus tehtud kompromissettepanekuid peab kohus õiglaseks jätta lepinguliste esindajate kulud poolte endi kanda, hageja poolt tasutud riigilõiv (12 750 EEK) hageja kanda. Kostjalt tuleb mõista välja riigituludesse riigilõiv, mille tasumisest hageja on vabastatud. Ekspertiisikulude tasumiseks on pooltele antud menetlusabi ja hagejal tuleb kulud tasuda aasta jooksul kohtulahendi jõustumisest (t.l. 221, I kd), kostjal tuli ekspertiisikulud tasuda osamaksetena hiljemalt 25.09.2010.a. (t.l. 258, I kd), maksed on tasutud osaliselt. Hagiavalduse kohtusse esitamisel oli hagi hind 1 726 000 krooni. TsMS § 136 lg 4 kohaselt võib kohus hinda muuta asja lahendava kohtulahendiga. Arvestades kohtumenetluse käigus tuvastatud ühisvara väärtust nimetab kohus hagi hinnaks ühisvara jagamise nõudes 648 548, 50 EEK s.o. 41 441 EUR, millelt tasutav riigilõiv on 27 250 EEK s.o. 1741 EUR.

TsMS lg 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.

Kohtunik