2-09-54092/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-54092 Otsuse tegemise aeg ja koht

03. märts 2011. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Swedbank AS hagi M. K.i (K.) vastu võlgnevuse

31 655,21 krooni (2 023,14 euro) nõudes Asja läbivaatamise kuupäev

18. veebruar 2011. a Hagihind

1 628,39 eurot Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

Swedbank AS (RK 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn)

Silva Kark (volikirja alusel) (Rakvere 5, 41592 Jõhvi) silva.kark@swedbank.ee

M. K. (IK xxx; postiaadress: xxx, nõudmisel)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt M. K.ilt hageja Swedbank AS kasuks 2 023 (kaks tuhat kakskümmend kolm) eurot 14 senti.

3. Välja mõista kostjalt M. K.ilt hageja Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (1 628,39 eurot) alates 15.10.2009. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg

1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud ja viivise menetluskuludelt, kannab kostja M. K..

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses oli tsiviilasi 2-09-54092, Swedbank AS hagi M. K.i vastu võlgnevuse 31 655,21 krooni nõudes.

Hageja nõue tuleneb poolte vahel 01.10.2007. a sõlmitud laenulepingust nr 07-178909-VL, summas 25 500 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise tähtajaga 24.210.2009. a. Hageja (endine ärinimi Hansapank) kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tasuma laenu põhiosa ja intressi iga kuu 24. kuupäeval summas 1 291,08 krooni. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 24.11.2007. a. 10.03.2008. a hageja lõpetas (ütles üles) lepingu. Enne hagi esitamist esitas hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluses, mis lõpetati, sest võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 31 655,21 krooni (põhiosa 25 478,80 krooni, intress 2 064,42 krooni, viivis 4 111,99 krooni), viivise protsendina põhinõudelt alates 15.10.2009. a kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud ja viivis menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

2. Kostja esitas kirjaliku vastuse hagile, millest ei olnud võimalik aru saada, kas kostja tunnistab hagi või mitte. Kostja märkis, et pank andis laenu dokumente kontrollimata, laenulepingu sõlmimise ajal oli kostja töötu kuid esitas palgatõendi (võltsitud), alustatud on kriminaalmenetlust kelmuses, kostjale maksti laenurahast 2 000 krooni, ülejäänud raha võtsid endale teised. Kui kostja materiaalne olukord paraneb, siis ta hakkab pangale tasapisi maksma.

3. Kohtuistungil hageja esindaja taotles, et kohus rahuldaks hagi. Hageja esindaja rõhutas, et laenulepingu sõlmis kostja, laenusumma kanti üle kostja pangakontole, see, mida kostja laenurahaga edasi tegi, ei puuduta hagejat, kostja on hageja eest vastutav laenulepingu alusel ning kostja võib oma nõude esitada isiku vastu, kellele ta raha üle andis.

Kostja selgitas, et kirjutas laenulepingule alla, raha laekus tema pangakontole, ta teadis, et palgatõend on võltsitud, laenu võtmise eest sai ta isikult kellele raha edasi andis (Vjatšeslav Mäeots) 10% laenusummast. Pank pidanuks palgatõendit kontrollima.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolude üle, et (1) pooled sõlmisid laenulepingu, (2) laenusumma laekus kostja pangakontole, (3) kostja pole laenu hagejale tagasi maksnud.

6. Mitte ükski kostja esitatud argument ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.

6.1. Laenulepingu sõlmisid hageja ja kostja, laen kanti üle kostja pangakontole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.

6.2. Laenuleping loetakse sõlmituks raha üleandmisel laenusaajale. Tähtsust ei oma asjaolu, mida laenusaaja laenatud rahaga teeb või kellele üle annab, laenulepingu järgi jääb laenu tagastamise eest vastutavaks laenusaaja. Kostja ja kolmanda isiku vahelised tehingud (sh pettus) ei mõjuta hageja ja kostja omavahelist laenusuhet.

6.3. Kostja selgitustest tuleneb, et ta võttis teadlikult pangast laenu, kavatsemata seda tagasi maksta, tal oli eelnevalt kolmanda isikuga kokku lepitud, et saab laenusummast endale 10% ning teadis, et pangale laenu saamiseks esitatud palgatõend (* tegemist oli käenduseta väikelaenuga) on võltsitud. Selliste asjaolude korral võib tegemist olla kas pettusega tsiviilõiguslikus mõttes või siis kelmusega. Kohus selgitab kostjale, et kostjal on võimalik esitada hagi tsiviilvõi kriminaalasjas kahju hüvitamise nõudega.

7. Hagi on õiguslikult põhjendatud ka VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1, TsMS § 367 ja §

177 lg 2.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

8. Hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Seega kannab hageja menetluskulud kostja ning kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

9. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik