2-10-3126/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-3126

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht

2. märtsil 2011, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-3126 Tsiviilasi

Hagihind OÜ Aktiva Finants hagi Kristel Piho vastu võlgnevuse nõudes. 352,89 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Aktiva Finants (RK 10746479, asukoht Weizenbergi 20, 10150, Tallinn) Hageja esindaja Silver Eensaar Kostja: Kristel Kiho RESOLUTSIOON Võtta vastu ja kinnitada poolte – hageja ja kostja vahel saavutatud kompromiss, mis seisneb järgnevas: Võlgnik tunnistab võlgnevust 108,57 eurot, viivisevõlga 108 eurot, õigusabi kulu 95,87 eurot koos poole riigilõivuga 39,95 eurot s.o. kokku summas 352,89 eurot.

1. Kristel Kiho tasub iga kuu 10 – ndaks kuupäevaks Julianus Inkasso OÜ arvele 332100020001 Danske Bank A/S Eesti filiaali märtsist 2011 kuni augustini 2011.a 50 eurot ja septembris 52,89 eurot.

2. Tagastada Julianus Inkasso OÜ arvele nr 332100020001 Danske Bank A/S Eesti filiaali hageja poolt 28.12.2007 ja 18.01.2010 Rahandusministeeriumi arvele 221023778606 viitenumbriga 2900072699 tasutud riigilõivust pool so. 625 krooni ehk 39,95 eurot.

Poolte muud kohtukulud jätta poolte endi kanda. Riigi õigusabi kulu riigi kanda.

Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Lõpetada menetlus antud asjas.

Saata määrus menetlusosalistele ja riigilõivu tagastamiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord Pooled on TsMS § 661 lg4 alusel määruskaebuse esitamse õigusest loobunud.

ASJAOLUD Pooled saavutasid kohtus kompromissi. Pooled paluvad kompromissi kinnitamist ja lõpetada menetlus antud tsiviilasjas. Pooled on teadlikud TsMS § 432 sätestatud tagajärgedest. Hageja palub kohtul TsMS § 150 lg 2 p-st 1 lähtuvalt tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. TsMS § 661 lg

4 alusel on pooled edasikaebeõiguse välistanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada. Hagi lahendamine kompromissiga on mõistlik ja reaalselt täidetav. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kompromiss kehtib täitedokumendina (TsMS § 430 lg 5). Hageja poolt on tasutud 250 krooni riigilõivu 28.12.2007. a maksekäsu menetluses ja 18.01.2010.a. 1000 krooni. Rahandusministeeriumi arvele 221023778606 viitenumbriga 2900072699. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

Kohtunik