3-10-2697/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-2697 Otsuse kuupäev 02.03.2011 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi OÜ Protempel kaebus PRIA peadirektori 24.05.2010.a. käskkirja nr 12-6/742 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Asjaolud

1.21.05.2009.a esitas OÜ Protempel Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile pindalatoetuste taotluse, mille kohaselt taotleti muuhulgas mahepõllumajandusliku tootmise toetust kokku 127 põllul kogupindalaga 686,68 hektarit.

2. 15.06.2009.a. esitas kaebaja parandatud taotlusvormi, milles kõikidel põldudel, millel algselt deklareeriti köömnete kasvatamist, oli kasvatatavaks kultuuriks parandatud ristik ilma taotlusvormil nende põldude osas taotlusvormi veerus nr 10 haljasväetiseks kasutamise märget tegemata, põldude nr 64, 65, 66 ja 81 osas kogupindalaga 16,2 ha loobuti kõikide toetuste taotlemisest ja põllu nr 86 pinda vähendati 0,4 ha võrra ning taotletud kogupindalaks kujunes 670,08 hektarit. Parandatud taotlusvormi kohaselt taotles kaebaja 2009.a. 1,29 ha arvestuses toetust ühikumääraga 5470.- kr/ha kohta ja 668,79 ha arvestuses põllukultuuride grupis ühikumääraga 1865.- kr/ha kohta, millest 171,35 ha heintaimepõlde ja 497,44 ha ristikupõlde.

3. Perioodil 04.09.2009 kuni 29.09.2009 viis PRIA läbi kaebaja tegevuse ja põldude kohapealse kontrollimise. Kontroll-leiud on fikseeritud kontrollaruandes nr 090095-82-0001.

4. 01.02.2010.a käskkirjaga nr 12-6/316 määrati kaebajale toetus 1,29 ha suuruse aedvilja põllu arvestuses 7056,30 krooni, millist summat vähendati rohumaade hooldamisnõuete rikkumise tõttu 485,47 krooni ulatuses. Põllukultuuride ja rohumaade ühikumääragruppides toetust ei määratud. Lisaks kohaldus pikaajaliste rohumaade ebaõige deklareerimise eest põllukultuuride ühikumääragrupis ka 306121,10 krooni suurune tulevikusanktsioon.

5. 26.02.2010.a käskkirjaga tunnistati 01.02.2010.a käskkiri kehtetuks ja tehti uus otsus, millega jäeti määramata toetus ka 1,29 ha suuruse aedviljapõllu arvestuses. Põllukultuuride ja rohumaade grupis jäeti taotlus endiselt rahuldamata.

6. 16.04.2010.a vaideotsusega nr 12-4/229 rahuldas PRIA osaliselt OÜ Protempel 22.02.2010.a esitatud vaide ja võttis taotluse uuesti menetlusse. Vaidest tulenevalt olid kõik 15.06.2009.a taotluse muudatusega deklareeritud ja 2009.a. rajatud ristikupõllud kasutusel kuni kaheaastaste külvikorras olevate rohumaadena, kuigi taotluse muudatusavalduses jäi see asjaolu kaebaja poolt vastava märkega haljasväetiseks kasutatava põllumaa veerus tähistamata. Kuna arvestatavas osas oli vaides nimetatud põldudel tuvastatud ka kohapealses kontrollis ristikukülv, peeti võimalikuks kõrvaldada taotleja eksimus taotluse muudatuse vormistamisel.

7. 24.05.2010.a. käskkirjaga nr 12-6/742 määrati kaebajale uuesti toetus 1,29 hektari aedviljapõldude arvestuses kokku 7056,30 krooni ning seda summat vähendati endiselt 485,47 krooni ulatuses. 13.09.2010.a vaideotsusega nr 12-4/349 jäeti 06.06.2010.a vaie rahuldamata.

8. 15.10.2010 esitas OÜ Protempel Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA peadirektori 24.05.2010 käskkirja nr 12-6/742 tühistamiseks. 22.10.2010 määrusega võttis kohus OÜ Protempel kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti. PRIA esitas vastuse kaebusele 15.11.2010.

9. Menetlusosalised on teatanud kohtule, et nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kaebuse taotlus ja põhjendused

10. Kaebuse esitaja palub tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 24.05.2010. a käskkiri nr 12-6/742.

11. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, sest kaebaja suhtes on vääralt kohaldatud määruse nr 44 § 2 lg 1 p 2.

12. Kaebaja alustas mahepõllumajanduslikku tegevust taotluses toodud põldudel 2009.a. Kaebajal ei olnud varasemaid põlluraamatuid ning seetõttu puudus kaebajal teadmine sellest, millisel viisil oli neid põlde majandatud. Eeltoodust tulenevalt otsustas kaebaja, et nende maade puhul, kus ta on tuvastanud varasemalt teravilja või muu kultuuri kasvatamise, külvab kaebaja ristiku, et tõsta maade viljakust. Need maad, mis olid rohumaad, otsustas kaebaja lasta kasvada ja sisse künda ning alates 2010.a. alustada neil põldudel teravilja kasvatamist. Seejuures külvas kaebaja täiendavalt endistele viljamaadele ristikut ning selleks soetas kaebaja sertifitseeritud seemet ja tegi selle ostuks ja külviks konkreetseid kulutusi (ligi 300 hektaril toimus täiendav külv). 2010. a külvas kaebaja veel täiendavalt 100 hektarile sertifitseeritud seemnega ristikut haljasväetiseks.

13. Kaebaja kavatsuste tõsidust näitab ka see, et kaebaja rentis 2009.a. tehnikavahendeid ning soetas liisingutehingutega endale aastal 2010. a traktori Case Puma, külviku Rabe Megaseed. Samuti ostis kaebaja 2009. a endale 2 niidukit, pöördadra, ribisti, randaali. Lõppkokkuvõttes tegutses kaebaja sooviga tegeleda aktiivselt põllumajandusega ning kasutada kõiki põlde haljaskesana/haljasväetisena ning hiljemalt 2011.a. oleks olnud kõik põllud kasutuses viljapõldudena. Kuna aga vastustaja ei nõustunud kaebaja tegevusega ning kaebajal jäi toetus saamata, siis pidi kaebaja asuma kulude kokkuhoiule, et vältida maksejõuetust ning seega ei ole kaebaja saanud enam oma plaane täies mahus täide viia. Samal ajal on vastustaja eiranud vaide läbivaatamisel seadusest tulenevaid tähtaegu (06.06.2010. a esitatud vaide lahendamine võttis aega kuni 13.09.2010. a) ning sellise viivitusega pannud kaebaja raskesse olukorda, sest kaebaja on olnud pikka aega õiguslikult ebaselges olukorras.

14. Mis puudutab niitmiskohustust, siis 2009.a. niideti kaebaja poolt need maad, millel oli tugev umbrohtumus ja kevadel 2009 ei külvatud. Maad, millele ei olnud 2009.a. külvatud, planeeris kaebaja künda 2009.a. sügisel või 2010. a. kevadel. 2009.a. sügisel oligi alustatud künniga enne PRIA kontrolli (mille käigus võisid kontrollijad ka veenduda, et põldudel oli künniga alustatud), kuid peale kontrolli selgus, et PRIA käsitleb haljaskesa kaebajast oluliselt erinevalt, mistõttu on välistatud toetuse saamine. Seetõttu peatati sügiskünd, et mitte põhjustada kaebajale majandusraskuste tekkimist. Kuna kaebajal tekkis ebakindlus toetuste osas, siis lükkas kaebaja künni edasi kevadeks 2010 lootuses, et selleks ajaks on selgus tekkinud. Paraku aga seda ei tekkinud ning osaliselt seetõttu, et vastustaja ei pea kinni menetlustähtaegadest.

15. Kaebaja otsuse põldude majandamisel tingis muuhulgas asjaolu, et 2009.a. oli ta olukorras, kus mahetoodangu tunnustuse saamiseks pidi ta läbima 2 aastase üleminekuperioodi (Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 art 17 ja Komisjoni määruse (EÜ) nr 889/2008 art 36 lg 1). Kui kaebaja oleks kasvatanud vilja, siis tema toodang ei oleks olnud mahetoodang vaid tavapärane toode.

Mahetoodanguks oleks kaebaja toodang saanud alles alates 3 aastast. Seejuures on soovitav teatud juhtudel kasvatada haljasväetisi üleminekuperioodil ning sellele on viidatud ka Põllumajandusministeeriumi koostatud juhendmaterjalis seoses mahepõllumajandusele üleminekuperioodiga. Selle materjalis märgitakse: Kuidas läheb üleminek iga konkreetse põllu puhul, sõltub suuresti selle eelnevast majandamisest. Näiteks põllul, kus on pikka aega kasvatatud ainult teravilja, sisaldab muld tõenäoliselt vähe orgaanilist ainet, herbitsiidide kasutamise lõppemine aga tekitab probleeme umbrohtudega. Sellistel põldudel on soovitatav alustada põldheina (ristik, kõrrelised) või haljasväetiskultuuride kasvatamisega, et suurendada orgaanilise aine ja toitainete sisaldust mullas. Kindlasti ei ole soovitatav vahetult enne üleminekut kasutada herbitsiide, millega kahjustatakse mulla elustikku ning mis pikemas perspektiivis võib kasu asemel hoopis kahju tekitada. (kättesaadav:http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TAIMETERVIS/MAHE/mahepoll_alused.p df).

16. Vaidlustatud korralduses toodud selgituses põldude kohta (v.a mõned erandid) märgitakse, et toetust ei arvestata põllu või põllu osa kohta, kuna kohapealse kontrolli käigus eestleitud põld või põllu osa ei ole heinaseemnepõld või haljaskesa või on samal põllul haljaskesa olnud kauem kui 2 järjestikusel aastal (määrus nr 44 § 2 lg 1 p 2).

17. Kohapealse kontrolli kohta on PRIA koostanud kontrollaruande nr 090095-82-0001 ning selles on enamus põldudega tuvastatud järgmine: tegemist ei ole 2 aastase haljasväetisena kasutatava rohumaaga. Sisuliselt võib vastustaja seisukohtadest nii aru saada, et haljasväetisena kasutatav rohumaa on kuni 2 aastane rohumaa (s.t lühiajaliselt kasutatav rohumaa) ning alates kolmandast kasutusaastast ei ole tegu enam haljasväetisena kasutatava rohumaaga. Eeltoodust tulenevalt on PRIA leidnud, et kaebaja põllud olid rohumaad ning seega ei olnud need maad külvikorras ja ei kvalifitseeru kaebaja määruse nr 44 § 2 lg 1 p 2 nõuetele.

18. Viidatud määruse nr 44 § 2 lg 1 p 2 on järgmine: toetuse määr «Mahepõllumajanduse seaduses» kehtestatud nõuete kohase (edaspidi mahepõllumajanduslik) taimekasvatusega tegelemiseks kasutatava põllumajandusmaa ühe hektari kohta, mille andmed on kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, on järgmine: 2) teravilja, kaunvilja, õlija kiudtaimede, kartuli ja söödajuurvilja kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa, mustkesa ning kuni kaheaastase külvikorras oleva rohumaa ja heinaseemnekasvatuseks kasutatava rohumaa hektari kohta 1865 krooni aastas;

19. Määruse nr 44 seletuskirjas (kättesaadav http://eoigus.just.ee/) on toodud alljärgnev selgitus (seletuskirjale on viidatud ka 13.09.2010. a vaideotsuses): Rohumaade grupist on välja arvatud kuni 2-aastased külvikorras olevad rohumaad, mis on arvatud põllukultuuride hulka. Seda põhjusel, et mahepõllumajanduse nõuete kohaselt tuleb mullaviljakuse säilitamiseks ja 4 umbrohtude tõrjumiseks kasutada eelkõige sobivaid külvikordi, kasvatades liblikõielisi ja teisi haljasväetistaimi. Siia gruppi kuuluvad rohumaad, mida majandatakse külvamise aastal ja 2 aastal pärast seda ning küntakse kas sügisel või järgneval kevadel haljasväetisena sisse. Heintaimede külviaasta, sealhulgas allakülvina tehtav külv loetakse rohumaa vanuse arvestamise juures 0-aastaks. See tähendab, et rohumaa vanust hakatakse arvestama alates külvamisele järgnevast aastast. Näiteks kuni 2-aastase rohumaa all mõeldakse rohumaad, mille külvamise aastale järgnevad aastad on 1. ja 2. aasta ning 2. aasta lõpuks küntakse rohumaa üles. Külvikorras oleva rohumaa eest makstakse toetust sama määra ulatuses kui põllukultuuridele -1865 krooni hektari kohta aastas.

20. 13.09.2010. a vaideotsuses on vastustaja teinud seletuskirja pinnalt järelduse, et rohumaad tuleb kvalifitseerida nii toetuse taotlemisel kui ka hilisemas kontrollis objektiivsest kriteeriumist lähtuvalt ehk rohumaade külvamise aastast arvestatavast vanusest lähtudes. Samuti on vaideotsuses tehtud järeldus, et kuni kaheaastaste külvikorras olevate rohumaade gruppi saab kvalifitseeruda üksnes rohumaa, mille külviaasta ei ole varasem kui taotlemise aastale üleeelnenud aasta. Antud juhul suur osa taotlusele märgitud rohumaadest sellele kriteeriumile ei vasta.

21. Kaebaja kordab veelkord, et ta asus põlde kasutama 2009.a. ning tal puudus võimalus tutvuda varasemate põlluraamatutega ning tal puudub ka võimalus saada mujalt infot sellekohta, kas ja mis toiminguid on põldudel tehtud. Kaebaja saab lähtuda ainult enda plaanidest ning põldude seisukorrast ning just selliselt kaebaja ka käitus. Kaebuse esitaja leiab, et isegi kui määruse koostanud täitevvõimu organil oli kavatsus määratleda nõuded selliselt, et rohumaade vanust hakatakse arvestama alates külvamisele järgnevast aastast, siis määruse nr 44 § 2 lg 1 p 2 teksti sõnastus sellele kuidagi ei viita ning ei näe ette vastavasisulisi ajamääratlusi või tingimusi. Kaebaja arvates peaks aga õigusnorm nägema ette selged tingimused ja ajamääratlused, millest lähtudes isik saab oma tegevust kujundada. Kuna kaebajale pole seatud piiranguid või nõudeid külvikorra kehtestamisel, siis ei saa ka kaebajalt nõuda mingite tähtaegade järgmist nagu nõuab seda vastustaja.

22. Kaebaja sai muuhulgas lähtuda Nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 art 12 lg 2, mille kohaselt mahepõllumajandusliku taimekasvatuse puhul mulla viljakust ja bioloogilist aktiivsust säilitatakse ja suurendatakse mitmeaastase külvikorra abil, sealhulgas kasutades liblikõielisi ja teisi haljasväetistaimi ning eelistatavalt komposteeritud sõnnikut või mahepõllumajanduslikust tootmisest pärit eelistatavalt komposteeritud orgaanilist materjali.

Seega võis kaebaja lähtuda sellisest järjekorrast, et ta kasutab alates 2009. aastast tema kasutuses olnud rohumaid haljaskesana ning haljasväetise saamiseks künnab need peale kahte aastat ja külvab peale seda vilja. Seejuures võib haljaskesana/väetisena käsitleda praktiliselt igasuguseid kultuure, mida küntakse mulda orgaanilise väetisena. Selline tegevus vastab õigusaktide nõuetele ning seega on vastustaja 24.05.2010. a käskkiri nr 12-6/742 õigusvastane.

23. Tutvunud vastustaja seisukohaga ja esitatud tõenditega leiab kaebuse esitaja 30.01.2011 kohtule esitatud seisukohas, et ta ei pea piirduma nende argumentide või asjaolude väljatoomisega, mis ta on esitanud vastustajale vaideotsuses. Seejuures juhib kaebaja tähelepanu sellele, et vastustaja seisukohad ja põhjendused ongi kaebajal võimalik teada saada alles vaideotsusest, sest vaidlustatud haldusakti motivatsioon piirdub viidetega õigusaktide sätetele ning sisuline põhjendus piirdub paari sõnaga, milles korratakse õigusaktides toodud aluseid. Seega vastustaja sellekohased märkused on asjakohatud.

24. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et vaidlusaluses korralduses ei saa sedavõrd üldistavalt võtta seisukohti nagu seda on teinud vastustaja kaebaja tegevuse kohta. Vastustaja keskendub oma väidetes püsirohumaadele, kuid jätab praktiliselt kõrvale maad, millele kaebaja külvas ristiku. Kaebaja on kaebuses selget vahet teinud nendel maadel, kus ta tuvastas varasemalt teravilja või muu kulutuuri kasvatamise ja maadel, mis olid rohumaad.

25. Vastutaja on viidanud sellele, et kaebaja muutis taotlust 29.06.2010. a. Kaebaja selgitab, et kuna ta sai kogu menetluse käigus vastuolulist infot vastustajalt, siis see tingis ka taotluste muutmise 29.06.2010. a (kuna kaebaja ei saanud enda varasemaid plaane ellu viia ning toetuse küsimuse lahendamine, siis oli ainus võimalus viia taotlus kooskõlla tekkinud olukorraga, kus kaebaja ootas PRIA seisukohti). Seejuures nimetatud 06.06.2010. a vaiet lahendas vastustaja kolm kuud ning vaideotsus koostati 13.09.2010. a.

26. Kaebaja arvates on kaebuse peamine küsimus ikkagi materiaalõiguse kohaldamises ning küsimuses, kuidas käsitletakse püsirohumaasid. Kaebaja lisab asja juurde e-kirjavahetuse vastustajaga ajavahemikus 04.05.2010. a kuni 20.05.2010.a. Nimetatud kirjavahetusest nähtub üheselt, et vastustaja andis kaebajale vastuolulisi lubadusi (06.05.2010 kell 16:45:11 saadetud ekiri) ning sisuliselt võib kirjavahetusest nii aru saada, et vastustaja kujundas seoses haljaskesa mõistega oma seisukohti, mille tulemusel lõpuks (20.05.2010 kell 19:13:47 saadetud kirjast) asuti seisukohale, et kaebaja püsirohumaasid ikkagi ei loeta haljasväetisena kasutatavaks rohumaaks (sest need ei ole kuni 2-aastased rohumaad). Seda hoolimata sellest, et varasemas kirjavahetuses oli vastustaja seisukoht diametraalselt erinev.

Vastustaja vastuväited

27. PRIA leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

28. Kaebuse eseme suhtes märgib vastustaja, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vaidlustatud käskkirja andmiseks on PRIA kaebaja maakasutuse osas tuvastanud, et 1,29 ha suurune köögiviljapõld on majandatud nõuetekohaselt ning 288,12 hektaril 2009.aastal külvatud ristikupõldudel vastas kaebaja tegevus 2009.a. vegetatsiooniperioodil määruse § 2 lg 1 punktis 2 nimetatud kriteeriumile ja §-des 3 kuni 5 sätestatud majandamisnõuetele.

29. Vaidlus puudub samuti selles, et ka ülejäänud põldude osas, kokku 670,08 - 1,29 -288,12 = 380,67 hektaril, on taotlus esitatud määruse § 2 lg 1 punkti 2 kohase ühikumääraga (1865.- kr/ha) toetuse saamiseks. Vaidemenetlustes ei ole olnud tegelikult vaidlust ka selles, et enamus taotlusekohastest heintaimepõldudest ja osaliselt ka taotlusekohased ristikupõllud on maakasutustüübilt tegelikult pikaajalised rohumaad (siinnimetatud ristikupõldude osas ei tuvastatud 2009.a. ristikukülvi, vaid pikaajaline rohumaa) ja et nendel maadel väheste eranditega ei olnud taotleja 2009.aastal põllumajanduslikke tegevusi teostanud (vt selles osas 22.02.2010.a vaide teine lõik ja 06.06.2010.a vaide viimane lõik, samuti kaebaja 29.06.2010.aastal muudetud 2010.a pindalatoetuste taotlus).

22.02.2010.a vaides teatas kaebaja, et „pretensioone ei oma niinimetatud püsirohumaade kohta, mis meil olid märgitud haljasväetiseks, aga kuna vanemad kui 2 aastat ja puudub ka loomühikute kate, siis selle osaga nõus ja nagunii oli see toetusgrupp praegu 0".

30. Seega ei ole kaebaja kohtueelses menetluses tegelikult vaidlustanud PRIA kontrollaruandes fikseeritud kontroll-leide, vaid on leidnud, et tema taotlust oleks tulnud kohandada tegelikult tuvastatud maakasutustüüpidele ja tegelikult teostatud töödele vastavaks ilma, et taotluse ebaõige esitamise ja toetusnõuete täitmata jätmise eest mistahes sanktsioone järgneks. Eeltoodust tulenevalt on mõnevõrra üllatuslikuks alles kohtukaebuses esitatud väide, et määruse § 2 lg 1 punkti 2 on kohaldatud kaebaja suhtes vääralt.

31. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja asus taotlusele märgitud põllumaid majandama alates 2009.aastast.. Seega korraldasid taotlusele märgitud maadel põllumajanduslikke tegevusi enne 2009.aastat teised isikud või puudus nendel maadel varasem toetusnõuetekohane tegevus. Maade varasem kasutaja koos senise maakasutustüübiga on vaidlusaluste põldude osas esitatud ka kontrollaruandes.

32. Uue väitena on kaebuses esitatud, et kaebajal ei olnud varasemaid põlluraamatuid ning seetõttu puudus kaebajal teadmine sellest, millisel viisil oli neid põlde majandatud. Sellele asjaolule toetuvalt esitatakse kaebuses põhjendus, et kaebaja otsustas külvata ristiku nendele maadele kus ta on tuvastanud varasemalt teravilja või muu kultuuri kasvatamise, samas kui rohumaad on otsustatud kasvada lasta ning alates 2010.aastast alustada nendel põldudel teravilja kasvatamist.

33. PRIA ei saa nõustuda kaebaja väitega, et tal puudus teadmine põldude varasemast majandamisest ja otsustusi tuli teha justkui vajaliku teabe puudumise tingimustes. Nimelt jätkas kaebaja suurusjärgus 350 hektaril selliste põllumaade majandamist, mida kuni 2008.aastani kasutas ja s.h ka PRIA-lt toetuste saamiseks, OÜ Koiga GPS. OÜ Koiga GPS on äriregistri andmetel asutatud ja tegutseb samade füüsiliste isikute (Kalmer Kiidma ja Leisi Mägi) kontrolli all ja samas asukohas kui kaebaja. Teistele isikutele kuuluvate maade kasutamiseks varasematel aastatel kas Kalmer Kiidma või OÜ Koiga GPS poolt sõlmitud rendilepingute kohased rentniku kohustused on 2009. aastal üle võtnud kaebaja. Varasemalt OÜ Koiga GPS kasutatud maade osas oli kaebajal olemas selge teadmine nende maade senisest majandamisest. PRIA-le kuni 2008.a-ni esitatud taotluste kohaselt majandas OÜ Koiga GPS kogu maad teraviljaja õlikultuuride kasvupinnana, rohumaakasutust taotlused järeldada ei lubanud.

34. PRIA toob välja, et 2009.aastal kaebaja tegevust kontrollides on PRIA tuvastanud, et põldudel nr 91 - 98, kogupinnaga 75,67 hektarit ei ole eelmisel aastal (2008) toimunud kultuurtaimede külvi ja vastavad põllumaad on tegelikult võsastunud rohumaad (leid kirjeldatud kontrollaruandes). Nimetatud põldude puhul on tegemist põllumaadega, mille arvestuses on OÜ Koiga GPS 2008.aastal taotlenud ühtset pindalatoetust (ÜPT), põllukultuuride kasvatamise täiendavat otsetoetust (POL) ja energiakultuuri toetust (ENK), mis on PRIA poolt ka välja makstud.

35. Kuna PRIA OÜ Koiga GPS tegevust 2008.aastal ei kontrollinud ja arvestades asjaoluga, et kultuurtaimede külvi nendel põldudel 2008.aastal toimunud ei ole, on ka OÜ Koiga GPS varasematel aastatel esitanud PRIA-le oma põllumaade kasutuse kohta valeandmeid ja saanud täiesti alusetult nimetatud põllumaade 75,67 hektari suuruse kogupinna arvestuses, seega suures ulatuses, põllukultuuride kasvatamise täiendavat otsetoetust ja energiakultuuri toetust, mida ei maksta rohumaakasutuse eest. Ka ühtse pindalatoetuse puhul on 2009.a. kontrollis tuvastatud rohumaapõldude võsastumisest tulenevalt küsitav mistahes hooldustegevuste toimumine nendel põldudel 2008.aastal ja võimalik, et ka varem.

Miks kaebaja poolt põldudel 91-98 2009.aastal väidetavalt toimunud võsalõikus ei ole põllumajandusmaa põllumajandusliku kasutuse eest makstavate toetuste raames toetatav tegevus, on selgitatud 13.09.2010.a. vaideotsuses.

36. Nende põldude puhul, millel PRIA andmetel varasematel aastatel põllumajanduslik tegevus ja toetuste taotlemine on puudunud, on tegemist seni hooldamata looduslike rohumaadega ehk pikaajaliste rohumaadega, millel puudub üldjuhul inimtegevus rohumaakultuuri rajamisel. Põldudel, mille kohta on kontrollaruandes tehtud märge, et põld on taastatud taotlemata kihilt, ei ole varasematel aastatel toimunud tegevusi, mille eest oleks PRIA-lt toetusi taotletud. Viimatinimetatud asjaolu pidi olema kaebajale teada, kuna ta pidi selliste põldude kasutusele võtmiseks ja taotluse vormistamiseks vajalike põllumassiivi kaartide saamiseks PRIA-le eraldi tahet avaldama. Kuna kaebaja tegevust korraldavad põllumajandusliku tegevuse ja taotlemise kogemusega isikud, tuleb lugeda kirjeldatud asjaolud ka neile teadaolevateks. Määruse § 4 lg 1 punkti 5 kohaselt keelatud looduslike rohumaade üles harimine ja seega ei saa sellised rohumaad kuuluda külvikorras olevate ega ka haljasväetiseks kasutatavate rohumaade hulka.

37. Varem kolmandate isikute poolt majandatud maade kasutusele võtmisel puudub samuti mõistlik põhjendus senise majandamiskorra mitteteadmiseks. Kaebuses väljendab kaebaja, et mahetunnustuse saamiseks vajaliku üleminekuperioodi kindalaksmääramisel sõltub üleminek iga konkreetse põllu puhul suuresti selle eelnevast majandamisest. Seega on eelkõige mahepõllumajandusega tegeleda sooviva isiku üheks peamiseks huviks seni teiste isikute poolt majandatud maade osas senise majandamise iseloomu teadasaamine. Ainult juhul, kui kaebajal ka tegelikult puudus võimalus senise maakasutuse iseloomu teadasaamiseks, nt maa rendile andja enne rendisuhte sõlmimist maad ise ei kasutanud, senine kasutuskord ei ole hinnatav põllu seisundi kohaselt ja võimalik endine maakasutaja keeldub oma varasemate tegevuste kirjeldamisest, võib esineda olukord, kus põllumaa senine majandamiskord jääb teadmata. Antud juhul aga sellist olukorda ei esine.

38. Kaebaja on 2009.aastal rentinud maad mitmelt erinevalt maaomanikult. Kõigi OÜ Koiga GPS maadele lisaks juurderenditud maade puhul on tegemist põllumaadega, mis on olnud seni kasutusel pikaajaliste rohumaadena ja seda ka PRIA-le esitatud toetustaotluste kohaselt. Et vaidlusaluste maade puhul oli tegemist rohumaadega, ei eitata ka kaebuses. Seejuures puudus igasugune takistus saada teavet ka rohumaade senisest majandamisest. Nt Kasemetsa OÜ, kellelt on kaebaja PRIA-le esitatud 3 rendilepingu kohaselt 2009.aastal rentinud kokku 18 katastriüksuse põllumaad kogupinnaga 66,18 ha, on kuni 2008.aastani harinud kõiki talle kuulunud maid pikaajaliste rohumaade hooldamisnõuete kohaselt ja taotlenud vastavalt ka toetust määratledes õigesti oma maakasutuse tüübiks PR - pikaajaline rohumaa. On ebatõenäoline, et vastava huvi korral oleks Kasemetsa OÜ jätnud kaebajale kirjeldamata oma senise maakasutuse iseloomu.

39. Kaebaja poolt PRIA-le esitatud ja 2009.aastal AS-ga Põlluvara, AS-ga Vestman Varahaldus ja Metsahalduse AS-ga sõlmitud 6 rendilepingut kokku 274,88 ha põllumaa kasutamiseks sisaldavad punkti 5.8, mille kohaselt on rentnik kohustatud pidama põlluraamatut põllumaa kasutamise kohtaja lepingu lõppedes andma rendileandjale üle põlluraamatu koopia. Seega on iseenesest mõistetav, et ka rentnikul on õigus nõuda rendileandjalt, kes vastavalt headele põllumajandustavadele talletab tema põllumaadel toimuvate tegevuste kohta elementaarset teavet, informatsiooni ka maade senise majandamiskorra kohta.

40. Täiesti põhjendamatu on kaebuses esitatud väide, et kaebajal puudub võimalus saada mujalt informatsiooni selle kohta, kas ja mis toiminguid on põldudel tehtud. Kaebaja ei ole pöördunud informatsiooni saamiseks PRIA kui kõigil taotlusalustel põllumassiividel varasemalt toimunud põllumajanduslike tegevuste kohta informatsiooni omava asutuse poole.

41. Kokkuvõttes tuleks pigem eeldada, et kaebaja on olnud täpselt teadlik sellest, et võtab kasutusele püsirohumaadena kvalifitseeruvad rohumaad. EK määruse nr 1122/2009 artikli 2 punkti 2 kohaselt on püsirohumaa maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede looduslikuks kasvatamiseks (isekülvi teel) või harimiseks (külvamise teel) ning mis ei ole põllumajandusettevõtte külvikorraga hõlmatud viie aasta jooksul või kauem. Kaebaja poolt kolmandatelt isikutelt kasutusele võetud maad on valdavalt püsirohumaad. Määruse § 3 lõikes 4 nimetatud õigusaktist tuleneb muuhulgas ka taotlejate kohustus säilitada senine püsirohumaa pindala, mida on selgitatud ka vaideotsuses. Seega püüab kaebaja oma ebaõigete väidetega rohumaade varasema majanduskorra mitteteadmisest hiilida kõrvale lisaks mahepõllumajandusliku tootmise abikõlblikkusnõuetest ka püsirohumaa pindala säilitamise kohustusest.

42. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kogu taotletud 670,08 hektarist põllumaast on kaebaja 288,12 hektaril varasema teraviljakultuuri vahelduseks külvanud ristiku (meeldetuletuseks, et taotluses deklareeriti ristikukülvi 497,44 hektaril ehk oluliselt suuremale pinnale, kui kaebaja tegelikult külvas), millise maakasutuse abikõlblikkus ei ole vaidlusküsimuseks. Samas tuleb vaidlusaluste pikaajaliste rohumaade puhul märkida, et sellistel rohumaadel ei kasutata üldjuhul väetisi ega taimekaitsevahendeid ja rohumaade nõuetekohane hooldamine enamikul juhtudest piirdubki niitmise ja karjatamise nõuete asjakohase täitmisega - ja seda teab ka kaebaja väites kaebuse punktis 2.3 nende rohumaade niitmist, mis olid umbrohtunud. Sellised rohumaad tegelikult ei vaja mingit üleminekuperioodi maakasutuse mahetunnustuseks. TTI on tunnustanud 2009.aastal kaebaja majandusüksuses enamuse ka vaidlusalustest pikaajalistest rohumaapõldudest ja seda vaatamata nendel maadel varasemalt mahepõllumajandusliku tootmise puudumisele. Seega ei esinenud selliste maade puhul mahetootmise reeglitest tulenevalt tegelikult mitte mingit takistust võtta need juba 2009.a-1 kasutusele maheteravilja kasvatamise eesmärgil, kui kaebajal ka tegelikult vastav mahepõllumajandustoodangu tootmise eesmärk oleks esinenud.

43. PRIA peab vajalikuks üle korrata juba 13.09.2010.a vaideotsuses selgitatu, et mahepõllumajandust reguleerivad üldised õigusaktid ei sätesta mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise tingimusi, vaid reguleerivad vastavat põllumajandusliku tegevuse meetodit, mille järgimine on vaid üheks mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise iseenesest mõistetavaks tingimuseks. Kuna vaidlus ei seisne kaebaja tegevuse mahetunnustatuses, on kaebuse osundus erinevatele mahepõllumajanduse juhendmaterjalidele ja ka ühenduse mahepõllumajandust reguleerivatele üldaktidele praeguse vaidluse tähenduses sisuta.

44. PRIA ei pea vajalikuks käesoleva vaidluse raames tegeleda kaebaja põllumajandustehnika soetamise küsimustega. See, kuidas toetuse taotleja tagab oma taotlusele märgitud maade nõuetekohase majandamise, ei ole toetuse saamise tingimusi sätestava määruse reguleerimisküsimus. Kuidagi ei sobi põllumajandustehnika soetamise fakt põhjendama määrusega nõutud tööde tegemata jätmist suurel osal taotlusele märgitud põldudel. Lisaks mahepõllumajandusliku tootmise toetusele taotles kaebaja ka ühtset pindalatoetust, mille kohta sätestatud nõuete täitmine eeldab taotlusele märgitud põllumaade hooldamisel praktiliselt samaväärsete tegevuste sooritamist. Seega ei saa kaebajapoolne põllumajandustehnika soetus olla tingitud ainult mahepõllumajandusega tegelemise tõsistest kavatsustest.

45. Uued ja paljasõnalised on ka kaebuse väited, et kontrolli ajal oli alustatud sügiskünniga ja see peatati seoses sellega, et PRIA käsitleb „haljaskesa" kaebajast erinevalt. Ühtegi konkreetset põldu nende väidete kontrollitavuse võimaldamiseks kaebuses nimetatud ei ole. Kontrolli käigus tuvastatud puudustega põldudel künnitegevust kontrollija poolt fikseeritud ei ole. Isegi juhul, kui mõnel ristikupõllul võis künnitegevus esineda, ei tõenda see ühelgi juhul kavatsust 2009. aastal kaebaja poolt külvamata maad kogu ulatuses üles künda. Selles osas tuleb rõhutada, et väide kavatsusest rohumaad 2009.a. sügisel või 2010.a kevadel üles künda on esitatud esmakordselt alles kaebuses. 22.02.2010.a ja 06.06.2010.a vaietes on kaebaja kinnitanud, et taotlusele märgitud rohumaad on kavatsetud künda alles 2011.a kevadel. Samuti erineb kaebuse väide teraviljakasvatuse alustamisest 2010.aastal kaebaja vaiete vastavasisulistest väidetest ja PRIA-le esitatud külvikorraplaanist.

46. Samas võib kaebuses esitatud väitest sügiskünni peatamise kohta väidetavalt seoses „haljaskesa" erineva käsitlusega järeldada üheselt, et vastavad väidetavad tegevused said olla kaebaja poolt kavandatud üksnes seoses toetuse saamise nõuete hädapärase täitmise ja mitte taotleja poolt tegelikult kavandatud mahepõllumajandusliku tootmistegevuse tarbeks, kuigi kaebuses räägitakse rõhutatult kaebaja tõsistest kavatsustest mahepõllumajandusliku tootmisega tegeleda.

47. PRIA ei pea õigeks ka kaebuses esitatud väidet, et 06.06.2010.a vaide osas otsuse tegemine 13.09.2010.a-1 on hoidnud kaebajat ebaselges olukorras. Oma 22.02.2010.a ja 06.06.2010.a vaietes on kaebaja sisuliselt möönnud, et PRIA kontroll-leiud seoses pikaajaliste rohumaadega on olnud kaebajale vähemalt arusaadavad kui mitte omaks võetud. PRIA on juba 22.02.2010.a vaide lahendamise käigus kogunud ja uurinud kõiki võimalikke täiendavaid tõendeid ja kontrollinud põhjalikult üle ka tehtud otsuse, mille tulemusena on lõppkokkuvõttes antud vaidlustatud käskkiri. PRIA leiab, et kaebaja poolt 22.02.2010.a-1 esitatud vaide lahendamise tulemusena antud käskkirja saamisel ei saanud kaebajal enam tekkida õiguspärast ootust, et tema poolt veelkord esitatav vaie rahuldatakse. Seega ei saanud selleks ajaks esineda enam ka mingit ebaselgust küsimuses, kuidas PRIA on rakendanud kaebaja taotluse suhtes määruse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 rohumaakasutuse osas sätestatud abikõlblikkuskriteeriume.

48. Kaebaja on 29.06.2010.a. omaalgatuslikult ja enne 06.06.2010.a. vaidele vastamise tähtaja saabumist muutnud oma 2010.a. pindalatoetuste taotlust ja määratlenud kontrollaruandes pikaajaliste rohumaadena tuvastatud rohumaad ka 2010.a. toetustaotlusel õigesti pikaajalisteks rohumaadeks ning on loobunud neile mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlemisest. Seega ei saanud vaidele vastamise tähtaja möödalaskmine, mida on põhjendatud 13.09.2010.a. vaideotsuses, tuua kaasa mingit uut õiguslikku ebaselgust.

49. Kaebaja on asunud määruse § 2 lg 1 punkti 2 sõnastust analüüsides seisukohale, et õigusnorm peaks nägema ette selged tingimused ja ajamääratlused, millest lähtudes isik saab oma tegevust kujundada. Lisaks leitakse, et kuna kaebajale pole seatud piiranguid või nõudeid külvikorra kehtestamisel, siis ei saa ka kaebajalt nõuda mingite tähtaegade järgimist.

50. PRIA arvates on määruse § 2 lg 1 punkti 2 sõnastus piisavalt selge ja konkreetne, sisaldades seejuures põllukultuuride gruppi (toetusgrupp ühikumääraga 1865.- kr/ha) liigituda saava rohumaakasutuse osas nii konkreetset ajamääratlust kui ka abikõlblikkuseks vajalikku tingimust. Osundatud sätte kohaselt võib mahepõllumajandusliku tootmise toetust taotleda põllukultuuride ühikumääragrupis tavapäraste põllukultuuride kasvatamisele lisaks ka kuni kaheaastase külvikorras oleva rohumaakasutuse korral. Määruse § 2 lg 1 punkti 1 kohaselt on muu kui punktis 2 nimetatud rohumaakasutus toetatav toetusmääraga 1200.- kr/ha kohta, kuid üksnes tingimusel, et taotleja karjas on mahepõllumajanduslikult peetavad loomad. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu pikaajaliste rohumaade majandamine maheloomapidamisega mittetegelevate isikute poolt määruse alusel toetatavate tegevuste hulka. Lisaks määruses otse reguleeritud nõuetele on toetuse taotleja määruse § 3 lg 4 kohaselt kohustatud järgima kogu majandusüksuse põllumajandusmaal (seega ka mahemajandatavatel maadel) põllumajandusministri 9.märtsi 2009.a määruses nr 33 „Head põllumajandusja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord" sätestatud nõudeid.

Ainult mõlema nimetatud õigusakti normide kooshindamisest tulenevalt saab määratleda, milline on kõigi toetuse saamise nõuete sisule vastav haljasväetiseks kasutatava maa (kaebuses „haljaskesa") määratlus.

51. Määruse seletuskirja kohaselt mitte ei piirata määruse normis sisalduvat ajamääratlust „kuni kaheaastane", vaid laiendatakse seda täiendavalt ühe aasta võrra. Kaebuses on küll refereeritud 13.09.2010.a vaideotsuses esitatud järeldusi määruse regulatiivse normi ja seletuskirja kooskõlalisest tõlgendamisest, kuid pole märgitud, kas ja miks see järeldus õige ei peaks olema.

52. Põllukultuuride gruppi liigituvate rohumaade vajaliku abikõlblikkuse tingimusena on sätestatud asjaolu, et selline rohumaa peab olema külvikorras. Kaebuses refereeritud määruse seletuskiri selgitab külvikorras olemise nõuet koos ajamääratlusega järgmiselt: Siia gruppi kuuluvad rohumaad, mida majandatakse külvamise aastal ja 2 aastal pärast seda ning küntakse kas sügisel või järgneval kevadel haljasväetisena sisse.

Antud selgitusest järeldub, et ka sellistel maadel peab toimuma igaaastane majandamine ka enne sissekündi. PRIA peab siinjuures vajalikuks selgitada, et määruse § 2 lg 1 punktis 2 rohumaade abikõlblikkuse kohta sätestatud kriteeriumi täitmiseks ei pea kuni kaheaastast rohumaad majandama ainult seletuskirjas näitena esitatud haljasväetiseks sissekündmise meetodil. Kuni kaheaastane külvikorras olev rohumaa on laiem õigusmõiste kui kuni kaheaastane haljasväetiseks kasutatav rohumaa. Rohumaa saab olla külvikorras ka siis, kui sellel kasvavat taimestikku ei kasutata haljasväetisena, vaid nt mahekoresööda saamise eesmärgil. Samuti võib nt kuni kaheaastaseid ristikupõlde majandada sertifitseeritud ristikuseemne kasvatamise eesmärgilt, mille puhul ei saa toimuda mingit sissekündi enne sügisest seemnekoristust.

Haljasväetiseks sissekünnimeetod eeldab vähemalt sissekünniaastal rohumaa kasvada laskmist. Samas, nagu ka kaebaja oma seisukohtades väljendab, ei saa ainult seletuskirjas toodust teha järeldust kehtivate nõuete sisu kohta. Seega ei saa seletuskirjas esitatud selgitav näide haljasväetiskasutuse osas kõrvaldada määruse normidega selgelt reguleeritud rohumaade abikõlblikkus-ja hooldamistingimusi, s.h ka haljasväetiskasutuse korral. Ainult siis, kui kooskõlaliselt hinnatakse toetusmäärustes üheaegselt kehtivate tingimuste sisu, saab esitada toetusmääruste tähenduses kehtiva „haljaskesa" määratluse. PRIA on 13.09.2010.a vaideotsuses osundanud haljasväetisena kasutamise kavatsusega põldude osas kehtivatele õigusnormidele ja nendest normidest tulenevatele rohumaade hooldamiskohustustele, millised kehtivad ka mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise soovi korral. Kaebuses viidatud muud õigusaktid ei reguleeri põllumajandustoetuste maksmise tingimusi.

53. Kohapealses kontrollis pikaajaliste rohumaadena kindlaksmääratud rohumaad ei olnud objektiivselt kaebaja külvikorras ja valdavas osas ei toimunud sellistel rohumaadel kavandatult ka mingeid hooldamistegevusi, kuigi määrusest ja määruse § 3 lõikes 4 viidatud õigusaktist põldude majandamisel lubatud tegevusetust toetuse taotlemise aastal kuidagi tuletada ei saa. Ka kaebuses ei eitata, et neil maadel ei ole toimunud 2009.aastal mingit majandamist. Siinjuures tuleb korrata, et väidetavatest kavatsustest kaebaja poolt külvamata rohumaapõldude ülesharimiseks justkui juba 2009.a sügisest räägitakse vastuoluliselt alles kaebuses.

54. Vastustaja nõustub sellega, et vaidlustatud käskkirjas esitatud põhjendus - kohapealse kontrolli käigus eestleitud põld või põllu osa ei ole haljaskesa või on samal põllul haljaskesa olnud kauem kui 2 järjestikkusel aastal - on ebaõnnestunud ega vasta sõnastuselt otseselt määruse § 2 lg 1 punktile 2. Samas ei saa ebaõnnestunult esitatud sõnastusest teha kaebuses väljendatud järeldust, mis justkui lubaks otsida „haljaskesa" määratlust toetusmääruses reguleeritust sõltumatuna nt kaebaja kavatsustest või muudest õigusaktidest.

55. Kontrollaruandes on lisaks kaebuses refereeritud lauseosale kirjas ka tuvastus, et kontrollitud põllud on maakasutustüübilt pikaajalised rohumaad (tähis PR). 22.02.2010.a vaidest nähtuvalt ei ole tegelikult kahtlust selles, et ka kaebaja on aru saanud asjassepuutuvatel põldudel määruse § 2 lg 1 punkti 2 kohase abikõlblikkuse puudumisest, mida lõppkokkuvõttes kinnitab ka kaebaja 29.06.2010.a PRIA-le esitatud 2010.a muudetud toetustaotlus.

56. Kaebaja on oma 2010.a taotluse muudatusega lõpetanud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlemise ja seega ka mahepõllumajanduse nõuete täitmise pikaajaliste rohumaade arvestuses. Sellega seoses tuleb märkida, et määruse § 3 lg 2 kohaselt on mahepõllumajandusliku tootmise toetuse puhul tegemist toetusliigiga, mida makstakse tingimusel, et taotlusalustel maadel täidetakse kõiki määruse tingimusi katkematult viie järjestikkuse aasta jooksul. Kuna 2010. aastal kaebaja pikaajaliste rohumaade arvestuses määruse tingimusi nähtuvalt tema algatusel 29.06.2010.a. esitatud taotlusest enam ei täida, ei saaks PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 62 lg 5 teisest lausest tulenevalt enam välja maksta 2009.aastal kaebaja poolt kohapealses kontrollis pikaajaliste rohumaadena kindlaks tehtud maade arvestuses taotletud toetust ka juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kaebaja 2009.a taotlus ja tegevus pikaajalistel rohumaapõldudel vastab määruses sätestatud kuni kaheaastase külvikorras oleva rohumaa abikõlblikkustingimustele.

Kohtu põhjendused ja otsus

57. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, sest kaebaja suhtes on vääralt kohaldatud põllumajandusministri 02.04.2009.a määruse nr 44 § 2 lg 1 punkti 2. Seega on käesoleva kohtuvaidluse põhiküsimuseks põllumajandusministri 02.04.2009.a määruse nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" (edaspidi määrus) § 2 lg 1 p 2 tõlgendamine ja kohaldamine. Seda rõhutab kaebuse esitaja ka kohtule 30.01.2011 esitatud täiendavas selgituses.

58. Viidatud määruse § 2 lg 1 p 2 sätestab, et toetuse määr «Mahepõllumajanduse seaduses» kehtestatud nõuete kohase (edaspidi mahepõllumajanduslik) taimekasvatusega tegelemiseks kasutatava põllumajandusmaa ühe hektari kohta, mille andmed on kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, on teravilja, kaunvilja, õlija kiudtaimede, kartuli ja söödajuurvilja kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa, mustkesa ning kuni kaheaastase külvikorras oleva rohumaa ja heinaseemnekasvatuseks kasutatava rohumaa hektari kohta 1865 krooni aastas;

59. Osundatud sätte kohaselt võis mahepõllumajandusliku tootmise toetust taotleda hektari kohta 1865 krooni aastas lisaks tavapäraste põllukultuuride kasvatamisele kuni kaheaastase külvikorras oleva rohumaa kasutamise korral. Vastustaja juhib õigesti tähelepanu sellele, et määruse § 2 lg 1 punkti 1 kohaselt on muu kui punktis 2 nimetatud rohumaakasutus toetatav toetusmääraga 1200.- kr/ha kohta, kuid üksnes tingimusel, et taotleja karjas on mahepõllumajanduslikult peetavad loomad. Seega ei kuulu pikaajaliste rohumaade majandamine määruse alusel toetatavate tegevuste hulka, kui isikud ei tegele maheloomapidamisega.

60. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et määruse § 2 lg 1 punkti 2 sõnastus on piisavalt selge ja konkreetne, sisaldades ühikumääraga 1865.- kr/ha toetatava rohumaakasutuse osas nii konkreetset ajamääratlust (kuni kaheaastase rohumaa) kui ka abikõlblikkuseks vajalikku tingimust (külvikorras olev rohumaa) Lisaks määruses reguleeritud nõuetele on toetuse taotleja määruse § 3 lg 4 kohaselt kohustatud järgima kogu majandusüksuse põllumajandusmaal (seega ka mahemajandatavatel maadel) põllumajandusministri 9.märtsi 2009.a määruses nr 33 „Head põllumajandusja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord" sätestatud nõudeid.

61. Vaidlustatud korraldusega on OÜ-le Protempel määratud mahepõllumajandusliku tootmise toetust osaliseltsummas 6570 krooni ja 83 senti (tl 40-45). Korralduses toodud põldude kohta (v.a mõned erandid) märgitakse, et toetust ei arvestata põllu või põllu osa kohta, kuna kohapealse kontrolli käigus eestleitud põld või põllu osa ei ole heinaseemnepõld või haljaskesa või on samal põllul haljaskesa olnud kauem kui 2 järjestikusel aastal (määrus nr 44 § 2 lg 1 p 2). Seega kasutatakse korralduses sõnastuses sõna „rohumaa“ asemel sõna „haljaskesa“..

62. Vastustaja nõustub sellega, et vaidlustatud käskkirjas esitatud sõnastus on ebaõnnestunud ega vasta täpselt määruse § 2 lg 1 punktile 2. Samas leiab vastustaja, et ebaõnnestunult esitatud sõnastusest ei saa teha järeldust, mis lubaks otsida „haljaskesa" määratlust toetusmääruses reguleeritust sõltumatuna muudest õigusaktidest.

63. Kohapealse kontrolli kohta on PRIA koostanud kontrollaruande nr 090095-82-0001 (tl 48- 86). Selles on korralduses nimetatud põldude kohta tuvastatud, et ei ole KSM toetusõiguslik kontrollitud maakasutus PR /…/ Tegemist ei ole kuni 2 aastase haljasväetisena kasutatava rohumaaga. Seega on kontrollaruandes tuvastatud, et kontrollitud põllud on maakasutustüübilt pikaajalised rohumaad (tähis PR), mitte kuni kaheaastased külvikorras olevad rohumaad. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et vaatamata korralduse sõnastusele on kaebuse esitaja aru saanud, miks ei vasta asjassepuutuvad põllud määruse § 2 lg 1 punktile 2 ning ei ole seega põllumajandusministri 02.04.2009.a määruse nr 44 alusel toetuskõlbulikud (vt muudetud taotlus 29.06.2010.- tl 123-126). PRIA kontrollaruandes märgitut, et tegemist on püsirohumaadega, ei ole kaebuse esitaja kohtule esitatud kaebuses vaidlustanud.

64. Kaebaja väidab seda, et tal oli õigus kasutada alates 2009. aastast tema kasutuses olnud rohumaid haljaskesana ning ta kavatses need põllud haljasväetise saamiseks peale kahte aastat künda ja külvata pärast seda vilja. Selline tegevus vastab kaebaja arvates õigusaktide nõuetele ning seega on vastustaja 24.05.2010. a käskkiri nr 12-6/742 õigusvastane.

65. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja poolt kavandatud tegevus ei anna (ei andnud) PRIA- le alust mahepõllumajandusliku tootmise toetuse määramiseks kaebaja poolt taotletud ulatuses. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamist reguleeris taotluse esitamise ajal kehtinud põllumajandusministri 02.04.2009.a määrus nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" ning PRIA on sellest määrusest ka õigesti juhindunud.

66. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et PRIA peadirektori 24. mai 2010.a. käskkiri nr 12-6/742 on õiguspärane. Seega jääb kaebus selle tühistamiseks rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Mai Saunanen kohtunik