2-10-59789/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega

Avalikult teatavakstegemine 01.märts 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-10- 59789 OÜ Aktiva Finants versus Merike Toompuu Hagi ese võlgnevuse 35015.14 krooni nõudes hagihind 20473.24 krooni Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; aadress Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja esindaja Ene Solovjev ( OÜ Julianuse Õigusbüroo, registrikood 11930038, asukoht A.Weizenbergi 20 Tallinn ) Kostja Merike Toompuu (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxx xx-x xxxxxxxx)

Resolutsioon

1. Välja mõista Merike Toompuult OÜ Aktiva Finants kasuks võlg 2237.88 eurot ( kaks tuhat kakssada kolmkümmend seitse eurot ja 88 senti, s.o. 35015.14 krooni ) , sellest põhiosa summas 1325.73 eurot ( 20473.24 krooni ).

2. Välja mõista Merike Toompuult OÜ Aktiva Finants kasuks viivis protsendina põhinõudelt 1325.73 eurot alates 30.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas).

3. Välja mõista Merike Toompuult OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu 319.56 eurot ( kolmsada üheksateist eurot 56 senti, s.o. 5000 krooni ) krooni.

4. Välja mõista Merike Toompuult OÜ Aktiva Finants kasuks viivis protsendina menetluskuludelt 319.56 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas).

5. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

Edasikaebamise kord

3.1 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

3.2 TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

3.3 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu põhjendused Kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 sätete alusel.

Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused telekommunikatsiooniteenuste eest tasumise osas. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 5000 krooni ja õigusabi eest makstud tasu 5500 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist.

Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus leiab, et menetluskuluna on põhjendatud hagilt tasutud riigilõiv 5000 krooni/319.56 eurot.

TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määrusega nr 137 on kehtestatud varalise nõudega tsiviilasjas on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 10 000 krooni puhul on 5 000 krooni. Nähtuvalt tsiviilasjast on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega. Hageja ei ole õigusabi kulu sisuliselt põhjendanud. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et tegemist on lihtsa võlanõudega. Kohus leiab, et kuna hageja põhitegevusala on inkassoteenus ja krediidiinfo, ei leia kohus alust õigusabi väljamõistmiseks. Hageja ei ole põhjendanud õigusabi kasutamise vajadust.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 958.67 eurot.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni/191.73 eurot.

Silvi Maiste

Kohtunik