2-10-64973/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega

Avalikult teatavakstegemine 01.märts 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-10- 64973 Swedbank AS versus Andris Perko Hagi ese võlgnevuse 171 663.75 krooni nõudes hagihind 142 617.68 krooni Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701; aadress Liivalaia 8, Tallinn) Hageja esindaja Silva Kark Kostja Andris Perko (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxx xxxxx x-x, xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx)

Resolutsioon 1. Välja mõista Andris Perkolt Swedbank AS-i kasuks võlg 10971.31 eurot ( kümme tuhat üheksasada seitsekümmend üks eurot ja 31 senti, s.o. 171 663.75 krooni ) , sellest põhiosa summas 9114.93 eurot ( 142617.68 krooni ). 2. Välja mõista Andris Perkolt Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt 9114.93 eurot alates 22.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas). 3. Välja mõista Andris Perkolt Swedbank AS-i kasuks menetluskulu 958.67 eurot (üheksasada viiskümmend kaheksa eurot 67 senti, s.o. 15000 krooni ) krooni. 4. Välja mõista Andris Perkolt Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina menetluskuludelt 958.67 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas). 5. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord 3.1 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.2 TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu põhjendused Kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

2 Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 sätete alusel.

Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused telekommunikatsiooniteenuste eest tasumise osas. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 15000 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist.

Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus leiab, et menetluskuluna on põhjendatud hagilt tasutud riigilõiv 15000 krooni/958.67 eurot.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 958.67 eurot.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni/191.73 eurot.

Silvi Maiste

Kohtunik