2-10-39179/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Tsiviilasja number 2-10-39179 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2011, Jõhvi Tsiviilasi

A. K.i avaldus lapse hooldusõiguse üleandmiseks Kohtuistungi toimumise aeg 14.veebruar 2011.a. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: A. K. (IK xxx, elukoht:xxx) Puudutatud isik: T. K. (IK xxx, elukoht: xxx)

Puudutatud isik: M. K. (IK 50607172226)

Puudutatud isiku esindaja: vandeadvokaat Veljo Viilol

Eestkosteasutus: Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu (RK 75001017, asukoht: Keskallee 19, 30395 Kohtla- Järve) Eestkosteasutuse esindaja: Maarika Tarum (volikirja alusel) epost: maarika.tarum@kjlv.ee Eestkosteasutus: Kohtla Vallavalitsus (RK 750040333, asukoht: Järve küla 2- 10, Kohtla vald, 30331 Ida- Virumaa) Eestkosteasutuse esindaja: K. T. (volikirja alusel)

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. K.i avaldus lapse hooldusõiguse üleandmiseks rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja alaealise lapse M. K.i esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamise päevale järgmisest päevast.

ASJAOLUD

A. K. esitas 13.augustil 2010.a. Viru Maakohtule avalduse lapse hooldusõiguse üleandmiseks.

Avalduse kohaselt on A. K.i ja T. K. abielust 17.07.2006.a sündinud poeg M. K.. Peale abielusuhte lõppemist elavad vanemad lahus. Poeg M. elas alaliselt koos oma ema T. K.ga. Vanematel on tekkinud vaidlusi poja elukoha suhtes. Peamiseks põhjuseks, mille tõttu soovis avaldaja, et poeg elaks koos temaga, oli T. K. poolt alkohoolsete jookide kuritarvitamine. Peale konfliktsete situatsioonide tekkimist hoidus T. K. mõni aeg alkoholi tarvitamisest, kuid hiljem algas kõik uuesti. Sedasi oli T. K.l 2010.a algusest peale kuuel korral joomahood. Joomahoogude ajal lahkub ta kodust mitmeks päevaks, ei huvitu lapsest ega hoolitse tema eest. T. K. ei tööta kuskil. 29.07.2010 helistas avaldajale maja, kus T. K. koos poja elab, korteriühistu esimees ning teatas, et poeg ronis aknalauale, rippus sealt alla ja nuttis. Majanaabrid olid poisi elu pärast hirmul, hakkasid teda rahustama ning püüdsid korterisse sisse saada, kuid uks oli lukus. Peale seda, kui õnnestus üles leida T. K. vanem tütar ning pääseda korterisse, selgus, et T. K. viibib sellises alkoholijoobe seisundis, et ei reageerinud isegi juhtunule. Poeg oli räpane, ehmunud, nutune ja näljane. Sellest juhtumist teatas avaldaja hoolekandeasutusele. 04.08.2010 viibis T. K. järjekordselt tugevas alkoholijoobes, laps oli sel ajal õues järelvalveta. Avaldaja oli sunnitud välja kutsuma politsei, kes tahtis poja anda varjupaika. Kuid laps nuttis ja tahtis olla isaga. Peale neid sündmusi võttis avaldaja poja enda juurde ja ei kavatse teda tagasi anda. Alates 04.augustist 2010 elab poeg koos avaldajaga viimase vanemate majas Kohtlas. Majas on lapse jaoks kõik vajalikud mänguja elamistingimused. Maja asub piiratud maa-alal, poeg saab sellel turvaliselt viibida. Majas elab avaldaja ema Aleksandra K., kes saab lapselapse järele vaadata. Avaldaja omab stabiilset töötasu ja ta on võimeline ennast ja last ülal pidama.

Avaldaja leiab, et T. K. ei ole võimeline täiel määral täitma vanema kohustusi, hoolitsema oma alaealise lapse eest, täitma ja pidevalt teostama lapse hooldusõigust. Avaldaja leiab, et T.

K. ohustab oma tegudega lapse füüsilist ja psüühilist heaolu, seab ohtu tema tervise ja elu. Oma nõudega soovib avaldaja kaitsta oma poja huve ja õigusi.

Avaldaja palub anda talle üle alaealise M. K.i hooldusõigus ja määrata alaealise lapse elukohaks avaldaja elukoht.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil avaldaja toetas avaldust, selgitades, et 2010 septembri lõpust kuni käesoleva ajani on laps elanud emaga. Peale ravi ei ole avaldaja puudutatud isikut alkoholijoobes näinud. Puudutatud isik vahetab tihti telefonumbreid, mistõttu tal on tulnud pikalt otsida, enne kui ta on saanud T.K.le helistada ja lapsega kohtuda. Ta on maksnud võlgade eest, mis T.K. oli tekitanud lasteaiale. Viimati kohtus ta lapsega eelmisel päeval, laps oli tema juures terve üleeilse päeva ja eile pool päeva. Ta ei usu, et puudutatud isik jätab joomise maha ja on end parandanud.

Puudutatud isik T. K. avaldusega ei nõustunud, selgitades, et ta soovib ise last kasvatada. Laps tagastati talle, kuna avaldaja ema sattus haiglasse ja avaldajal polnud last kusagile panna. Ta tunnistab, et alkoholi tarbimine tema poolt polnud õige, kuid lahutus mõjus talle halvasti. Ta on teinud asjast järeldused, ta armastab oma last ja on võimeline teda kasvatama.

Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja M. T. selgitas, et laps on alates 2010 septembrist olnud ema kasvatamisel. Laps on puhtalt riides, ema tunneb huvi lapse tegevuse vastu, on poja suhtes rahulik ja heatahtlik. Lasteaiamaksud on tasutud õigeaegselt. Sellest ajast ei ole lasteaiatöötajad lapse isa näinud. Peale seda, kui laps on hakanud elama emaga, on ta muutunud sõbralikumaks, rahulikumaks. Lapseaiatöötajad arvavad, et ema tuleb kasvatamisega hästi toime. T. K. tegi oma elus muudatused, ta on aru saanud, millised olid tema probleemid. Ta on leidnud töökoha. Nad on arvamusel, et lapse elukohaks peaks olema ema elukoht. Nad jätkavad ka edaspidi T. K. kontrollimist. Isa peaks osalema lapse kasvatamises, peaks pojaga kohtuma, tema elukohas on olemas võimalus lapse ööbimiseks.

Kohtla Vallavalitsuse esindaja selgitas, et ta toetab Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja arvamust. Nad pole avaldajaga kohtunud, vaid tema emaga. Kui laps oli suvel vanaema juures, siis viimane vaatas last. Vanaema on 80-aastane.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isiku T. K. selgitused ja eestkosteasutuste esindajate arvamuse ning uurinud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et A. K.i avaldus lapse hooldusõiguse üleandmiseks ja lapse elukoha kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamata jätmisele.

Kohus tuvastas, et M. K. on sündinud 17.juulil 2006 (tl 5). Lapse isana on sünniakti kantud Aleksander K. (A.) ja emana T. K.. Avaldaja on kohtule esitanud avalduse lapse hooldusõiguse üleandmiseks ja lapse elukoha kindlaksmääramiseks. Avaldaja palub anda talle üle M. K.i hooldusõigus ja määrata alaealise poja elukohaks avaldaja elukoht. 01.07.2010 jõustunud PkS 124 lg1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda ning lg 2 kohaselt kehaline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine on keelatud. PkS § 134 lg 1 järgi kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse (vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest) kuritarvitamine, hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas lapse eraldamist perekonnast. PkS § 137 lg1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt avaldust ei rahuldata, kui: 1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või 2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. PkS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Hooldusõiguse üldpõhimõtted näevad ette vastutustundliku ja lapse arengutaset arvessevõtva kasvatuse. Hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises ja hooldamises osaleb.

Eeltoodud põhimõttest tulenevalt ei peaks lapse hooldusõigus kuuluma vanemale, kes lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ei osale või kahjustab oma käitumisega lapse emotsionaalset ja füüsilist tervist ning heaolu.

Asja arutamisel on tuvastamist leidnud, et T. K. ei suutnud 2010 juulis ja augustis tingituna alkoholi tarvitamisest nõuetekohaselt täita oma kohustusi poja M. K.i kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Alates 04.08.201o elas laps oma isa A. K.i juures (tl 14-15, 19-21). T. K. on ajavahemikus 31.08.2010 kuni 09.09.2010 läbinud alkoholivastase ravi (tl 60-61). Alates 20.09.2010 elab alaealine M. K. ema T. K. juures ning sellest ajast puuduvad igasugused T.

K. käitumisega ja tema poolt lapse kasvatamise ja hoolitsemisega seotud pretensioonid (tl 56- 59).

Vastavalt TsMS § 552 1 lg 1 kohaselt, kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10- aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse.

Kuna M. K.i vanus on alla 10 aasta, ei pidanud kohus TsMS § 5521 alusel tema ärakuulamist vajalikuks. Alaealise lapse esindaja arvamuse (tl 47-49) kohaselt on lapse hooldusõiguse A. K.ile üleandmise nõue on alusetu, sest ei esine ja puuduvad PkS § 134 sätesatud alused.

Lapsesse puutuvas vaidluses järgib kohus esmajoones lapse huve (PkS 123).

Kohus leiab, et antud juhul on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Lapsel on õigus mõlema vanema armastusele ja hoolele. Lapse ema T. K. on läbinud alkoholivastase ravi ning ta on alates 20.09.2010 suutnud nõuetekohaselt tagada lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemise kohustuse täitmise. Samuti arvestab kohus seda, et laps on praktiliselt enamuse oma elust elanud ema elukohas, tal on seal tekkinud kodutunne, väljakujunenud elulaad ja harjumused, tal on poolõed, kellega on õe-venna suhted ning kes hoolitsevad tema eest ema vahetustega töötamise ajal. Kuigi avaldaja on võimeline last kasvatama ja ülal pidama, on tal seoses tööga raskem tagada lapsele emaga võrdsustatavat hoolitsust lapse eest. Avaldaja ema tingituna oma vanusest avaldajale olulist abi lapse kasvatamisel ja hooldamisel osutama võimeline ei ole.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et alaealise M. K.i hooldusõiguse üleandmine A. K.ile ei ole lapse huvides.

Avaldaja poolt esitatud väide, et ta tasus puudutatud isiku poolt lasteaiale tekitatud võlgnevused, ei anna iseenesest avalduse rahuldamiseks alust, kuna lasteaiatasu näol on tegemist lapse ülalpidamiskohustuse täitmisega ning elatise maksmise viisi võivad vanemad omavahelise kokkuleppel täpsustada (PkS § 100 lg 3).

T. K. avaldust lapse hooldusõiguse temale üleandmiseks esitanud ei ole. Seetõttu puudub kohtul alus määrata alaealise lapse elukohaks T. K. elukoht. PkS § 145 lg1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.

Kohus selgitab avaldajale ja puudutatud isikule T. K.le, et kuna neil on ühine lapse hooldusõigus, tuleb neil seda teostada ja täita omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu (PkS § 118 lg1). Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 550 lg 1 p 2, § 552 1 lg 1, § 554, § 557, § 661 lg 2, jätab kohus avalduse rahuldamata.

Menetluskulud

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Vastavalt TsMS § 172 lg 2 isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja /…/ menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus on määranud alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 sätestatule, jäävad alaealise esindaja menetluskulud riigi kanda.

Helgi Vinni Kohtunik