2-11-2957/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 01. märts 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-2957 Tsiviilasi JVhagi JVvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1 728 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja JV(isikukood XXX elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja TT (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja JV(isikukood XXX, elukoht XXX) Menetlustoimingu tegemine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega. 2. Välja mõista JVJVkasuks elatis 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot kuus alates 01.02.2010 kuni JV täisealiseks saamiseni XXX, mis tasuda TT arveldusarvele nr XXXXXXXXX Swedbank AS-is, selgitusega „elatis“. 3. Perioodil 01.02.2010 kuni 01.03.2011 tasutud elatis JV ülalpidamiseks kuulub väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. 4. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta JV kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud JVesitas 24.01.2011 hagi JV vastu elatise nõudes. TT ja JVon ühine alaealine laps JV. Laps elab TT juures. Hagiavalduse kohaselt ei toeta kostja lapse ülalpidamist. Hageja taotleb elatise

2 väljamõistmist summas 192 eurot kuus alates 01.02.2010. JV esitas 04.02.2011 avalduse, milles võtab hagi õigeks tunnistades hagis tema vastu esitatud nõuet. Kostja on nõus kandma menetluskulud. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. JV sünnitunnistusest nähtub, et TTja JVon lapse vanemad. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus leiab, et JVtuleb välja mõista elatis 192 eurot kuus JVkasuks alates 01.02.2010 kuni JVtäisealiseks saamiseni XXX. Perioodil 01.02.2010 kuni 01.03.2011 tasutud elatis JVülalpidamiseks kuulub väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Seega jätab kohus menetluskulud JVkanda, kuna kostja on nõus menetluskulude tema kanda jätmisega. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja seaduslik esindaja TV on 27.02.2011 ekirjaga kinnitanud, et hagejal ei ole käesoleva asja menetluses menetluskulusid tekkinud. Tulenevalt eelnevast ei määra kohus hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust. Kooskõlas TsMS § 1741 lõikega 4 ei või hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist TsMS § 174 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Maie Seppo kohtunik