2-10-66346/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Resolutsioon

1. M. O. hagi O. O. vastu rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista O. O.ilt elatis igakuise elatusrahana T. O. kasuks poja M. O. (IK xxx) ülalpidamiseks alates 28.12.2010 summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti kuni poja M. O. täisealiseks saamiseni, s.o. 21.12.2028.a, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 3. Kohtuotsus (tagaseljaotsus) kuulub viivitamatult täitmisele. 4. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja O. O. kanda.

Kohtuasja number 2-10-66346 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi M. O. hagi O. O. vastu elatise nõudes. Hagihind 1251,09 eurot Menetluse staatus Kirjalik menetlus vastavalt TsMS § 410 Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja:

Kostja: M. O. ( IK xxx)

T. O. ( IK xxx, elukoht: xxx)

O. O. (IK xxx, elukoht: xxx)

2 Edasikaebamise kord

Hageja, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule, aadressil Kalevi 1, 50050 Tartu, 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või Swedbank tagatiste kontole nr 221023778606 viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 127,82 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

ASJAOLUD

Hageja (seaduslik esindaja T. O.) esitas 28. detsembril 2010.a kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on T. O. ja O. O. abielust sündinud poeg M. O. Kostja materiaalselt last ei toeta. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse M. O. ülalpidamiseks summas 139,01 eurot (2 175 krooni) kuus, kuid mitte vähem kui Perekonnaseadusega ettenähtud miinimummäär.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama kahekümne päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude sai kostja kätte 31. jaanuaril 2011.a. isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta tähtaegselt kohtule.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja seaduslik esindaja palus kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks summas 139,01 eurot (2175 krooni) kuus, kuid mitte vähem kui Perekonnaseadusega ettenähtud miinimummäär.

TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

3

Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1.

TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 2) nähtub, et T. O. ja O. O. on alaealise lapse M. O. vanemad, seega on T. O. oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks.

Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1)

Kuivõrd kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele alates nõude esitamisest, s.o. 28.12.2010.a. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja seadusliku esindaja kasuks väljamõistmisele elatis lapse M. O. (sündinud xxx) ülalpidamiseks alates 28.12.2010 igakuise elatusrahana 139,01 eurot kuni M. O. täisealiseks saamiseni. Kohus märgib, et igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja elatise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest.

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

4 Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Helgi Vinni Kohtunik