2-08-79428/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-08-79428

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.03.2011, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav ja

Gaida Kivinurm

Tsiviilasi

OÜ Üle hagi Andres Kulmu, OÜ A+ Põhivara ja

Teemehe OÜ vastu osaühingu osa omandiõiguse

saamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

31 316,71 eurot (490 000 krooni)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.05.2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andres Kulmu, OÜ A+ Põhivara ja Teemehe OÜ

apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Üle (registrikood 10405442, asukoht

Peterburi tee 46, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Taivo

Ruus;

Kostja I Andres Kulm (isikukood XXXXXXXXX,

elukoht XXX XX, XXXXX), kostja II OÜ A+ Põhivara

(registrikood 11512192, asukoht Puu 15, Tallinn) ja

kostja III Teemehe OÜ (registrikood 11546541, asukoht

Puu 15, Tallinn), kostjate esindaja vandeadvokaat Kalev

Saare.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10.05.2010 tehtud otsus. Teha uus otsus ja jätta OÜ Üle

hagi Andres Kulmu, OÜ A+ Põhivara ja Teemehe OÜ vastu Lääne Teed OÜ osa

omandiõiguse saamiseks rahuldamata.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Menetluskulud jaotus

Jätta menetluskulud OÜ Üle kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. 30.08.2008 seisuga oli äriregistri väljavõtte andmetel Lääne Teed OÜ (osaühing)

osakapital 2 000 000 krooni ning osanikeks Andres Kulm (kostja I, osa nimiväärtusega

490 000 krooni), OÜ Üle (hageja, osa nimiväärtusega 1 020 000 krooni) ja Tarmo

Kruuspan (osa nimiväärtusega 490 000 krooni). 30.08.2008 teatas kostja I e-kirjaga P P,

M J, T K ja R T, et pakub müüa osaühingu osa nimiväärtusega 490 000 krooni.

Ostusoovist palus teavitada septembrikuu jooksul.

2. 15.09.2008 sõlmisid kostja I ja OÜ A+ Põhivara (kostja II), keda esindas juhatuse

liikmena kostja I, osaühingu osa mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja

asjaõiguslepingu (leping). Lepingu kohaselt võõrandas kostja I kostjale II 490 000

kroonise nimiväärtusega osa, mis moodustab 24,5 % osaühingu osakapitalist. Lepingu p.

2.2 kohaselt on mitterahalise sissemakse esemeks oleva osaühingu osa väärtuseks 490

000 krooni. Lepingus ei ole sätestatud mitterahalise sissemakse tegemise eesmärki.

Lepingu p. 4.1 on notar selgitanud ostueesõigust osa võõrandamisel kolmandatele

isikutele. Osaühingu põhikirja p. 3.2. kohaselt on osa võõrandamisel kolmandale isikule

teistel osanikel ostueesõigus võõrandatava osa omandamiseks ühe (1) kuu jooksul

võõrandamistehingu esitamisest.

3. 15.09.2008 saatis kostja I osaühingule e-kirja, milles teavitas 15.09.2008 sõlmitud

lepingust. Hageja palus kostjalt I korduvalt lepingu esitamist, kuid kostja I hagejale

lepingut ei esitanud.

4. 25.09.2008 tõestas hageja Tallinna notar Lee Jäetma juures ostueesõiguse teostamise

avalduse (avaldus). Avalduse esitamisel ei olnud hageja teadlik lepingu olulistest

tingimustest. Avalduse tõestanud notar saatis avalduse kostjatele I ja II. Avalduses andis

hageja kostjale I tähtaja võõrandamislepingu ärakirja esitamiseks hageja juhatusele

hiljemalt 03.10.2008, samuti tegi ettepaneku sõlmida asjaõigusleping 09.10.2008 kell

13:00 Tallinna notar Lee Jäetma büroos ning palus kostjal I tulla nimetatud ajal

asjaõiguslepingut sõlmima. 09.10.2008 ei ilmunud kostja notari juurde hagejaga

asjaõiguslepingut sõlmima.

5. 06.10.2008 teatas kostja hagejale, et VÕS § 246 lg 2 kohaselt ei ole hagejal võimalik

nimetatud lepingu alusel ostueesõigust teostada, kuna ostueesõiguse teostaja ei saa

võimaldada mitterahalise sissemakse tegijale osalust äriühingus.

6. 15.10.2008 asutas kostja II Teemehe OÜ (kostja III) osakapitaliga 40 000 krooni. Kostja

III ainuosanikuks on kostja II ja juhatuse liikmeks kostja I. 20.10.2008 s.o 5 päeva pärast

kostja III asutamisest sõlmisid kostjad II ja III osaühingu osa müügilepingu ja

asjaõiguslepingu (müügileping). Müügilepingu alusel võõrandas kostja II 490 000

kroonise nimiväärtusega osaühingu osa kostjale III. Müügilepingu p. 5.1 kohaselt müüs

kostja II lepingu eseme kostjale III hinnaga 12 000 000 krooni. Müügilepingu p. 5.2 järgi

kohustus ostja tasuma ostuhinna 12 000 000 krooni kostja kontole hiljemalt kolme

pangapäeva jooksul arvates müügilepingu sõlmimist. 20.10.2008 saatis kostja I e-kirjaga

osaühingu juhatusele lepingu.

7. 26.11.2008 esitatud hagis palub hageja tuvastada kostja I kohustus anda tahteavaldus

sõlmida hagejaga osaühingu 490 000 krooni suuruse nimiväärtusega osa asjaõigusleping

ÄS § 149 lg 2, VÕS §-de 244 ja § 246 alusel. Ostueesõigust saab teostada ka osa muu

tasulise võõrandamise korral. Mitterahalise sissemakse üleandmise kohustus tuleneb

tehingust, kuna mitterahalise sissemakse tegemise eest saadakse vastusooritus

väljalastavate osade või aktsiate näol. Seega oli hagejal (kui osanikul) ostueesõigus

võõrandatava osa iga võõrandamise puhul kolmandatele isikutele, mitte ainult

müügilepingu sõlmimisel. Notar on lepingu p-s 4.1. selgitanud, et mitterahalise

sissemakse osa üleandmine võib tuua samuti kaasa ostueesõiguse teostamise, kuna tegu

on kolmandatele isikutele võõrandamisega. Kuna hageja soovib ostueesõigust teostada

VÕS § 244 lg 3 2. lauses nimetatud lepingu puhul (muu tasuline võõrandamine), siis

hageja ei saa täita oma lepingulist põhikohustust ning anda kostjale I kostja II osalus.

Kuivõrd üheski seaduses ei leidu erinormi, mis välistaks mitterahalise sissemakse korral

ostueesõiguse teostamise, tuleb vastava õigussuhte korral rakendada VÕS §-s 246

sätestatud üldnormi. Hageja nõuab kostjalt I osaühingu osa omandi üleandmiseks vajaliku

käsutustehingu s.o osaühingu osa asjaõiguslepingu sõlmimist. Kuna kostja käsutustehingu

sõlmimiseks notari juurde ei ilmunud, on hagejal TsÜS § 68 lg 5 tulenevalt õigus nõuda

kostja tahteavalduse asendamist kohtuotsusega.

8. Hageja palub alternatiivselt kohaldada sissemaksete üleandmise lepingule müügilepingu

sätteid. Hageja nõuab kostjalt osaühingu osa omandi üleandmiseks vajaliku

käsutustehingu s.o osaühingu osa asjaõiguslepingu sõlmimist, osaühingu osa mitterahalise

sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamist ja sellele

müügilepingu sätete kohaldamist ning müügilepingu alusel ostueesõiguse teostamisel

osaühingu osa omandiõiguse üleandmiseks vajaliku käsutustehingu (asjaõiguslepingu)

sõlmimist. Kostjate I ja II vahel 15.09.2008 sõlmitud leping on osaühingu osa

mitterahalise sissemaksena üleandmise leping ja asjaõigusleping ning kostjate II ja III

vahel 20.10.2008 sõlmitud müügileping ja asjaõigusleping näilikud ning seega tühised.

15.09.2008 sõlmitud lepingule tuleb kohaldada müügilepingu sätteid ja hagejal on õigus

teostada ostueesõigust. Kostja tegelikku tahet müügilepingu sõlmimiseks kinnitab asjaolu,

et ta pakkus 30.08.2008 P. P, M. J, T. K ja R. T e-maili teel müüa osaühingu osa, samuti

asjaolu, et kostja ja tema juhtimise ning kontrolli all olevad ettevõtted on teinud 2

järjestikku omavahel seotud tehingut: 15.09.2008 sõlmisid kostjad I ja II osaühingu osa

mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu; 20.10.2008 müüs kostja II kostjale III

osaühingu osa hinnaga 12 000 000 krooni. Äriregistri väljavõttest nähtub, et kostja II ei

ole suurendanud osakapitali, samuti ei ole lepingus sätestatud mitterahalise sissemakse

tegemise eesmärki. 20.10.2008 sõlmitud müügilepingust nähtuvalt oli kostja eesmärgiks

välistada hageja ostueesõigus ning saada hagejalt osaühingu osa eest ebamõistlikult suur

summa, s.o 12 000 000 krooni. Võttes arvesse, et kostja III osakapital oli vaid 40 000

krooni, siis on põhjust arvata, et pooltel ei olnud reaalselt võimalik ega ka otstarbekas

tehingut sellistel tingimustel teha. Samuti kahtleb hageja sellise müügihinna tasumises.

Eeltoodud osa käsutused on tühised ning vaidlusaluse osa omanik on endiselt kostja I.

Kostjate I ja II vahel sõlmitud lepingu tegelikuks sisuks oli osaühingu osa müük.

Mitterahalise sissemakse lepinguga püüti varjata müügilepingut, et välistada hageja

ostueesõigus. Lepingu pooltel puudus tahe õiguslike tagajärgede saabumise osas ning nad

tahtsid jätta mulje tehingu toimumiseks selleks, et ostueesõiguse teostamisel saada

hagejalt 490 000 krooni väärtusega osa eest 12 000 000 krooni. Viimase tehingu tühisus

ei ole aga hageja ostueesõiguse teostamise seisukohalt oluline.

9. Kostjate seisukohad on õiguslikult põhjendamatud. Hageja esitas tähtaegselt ja

nõuetekohaselt notariaalselt tõestatud avalduse ostueesõiguse teostamiseks, kuid kostja I

ei ilmunud notari büroosse lepingut sõlmima. Ostueesõiguse teostamine on ühepoolne

kujundusõigus ja võõrandaja mittenõustumine ostueesõigusega ei saa seda ära hoida.

Ostueesõiguse teostamine on võimalik igas tasulises võõrandamistehingus, millega ühtlasi

tagatakse, et osanike kaasamine väljastpoolt saab toimuda ainult osanike eelneval

kokkuleppel. Ostueesõiguse avalduse tegemise ajal ja ka hagi esitamise ajal ei olnud

hageja teadlik, et kostja II müüb kostjale III osaühingu osa edasi 12 000 000 krooni eest,

kostja II on oma osakapitali suurendanud alles 17.12.2008, seega pärast hagi esitamist.

Kostjal I on võimalus omandada hagejalt mitterahalise sissemakse asemel rahaline hüvitis

ning panustada see rahalise sissemaksena kostja II kapitali. ÄS § 143 lg 2 sätestatu

kohaselt tuleb mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel aluseks võtta asja või õiguse

harilik väärtus. VÕS § 244 lg 6 kohaselt on eseme käsutamine, mille suhtes kehtib

seaduse alusel tekkinud ostueesõigus tühine, kui käsutustehing tehakse pärast

ostueesõiguse teostamise õiguse tekkimist ning see kahjustab või piirab ostueesõiguse

teostamist. Seega on osaühingu osa edasised käsutused tühised.

Kostjate vastuväited

10. Kostjad vaidlesid hagile vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

11. Kostja I teavitas hagejat sõlmitud lepingust. 18.09.2008 edastas e-postiga lepingu koopia

osaühingu juhatusele ning teistkordselt 30.09.2008. ÄS § 149 lg 2 tulenevalt oli kostja I

kohustatud nimetatud lepingu esitama osaühingu juhatusele. Kostja I edastas lepingu

hageja palvel faksi teel Tallinna notar Lee Jäetmale 17.09.2008, kes tõestas hiljem ka

hageja poolt koostatud avalduse ostueesõiguse teostamiseks. Seega ei ole õige hageja

väide, et ta ei olnud ostueesõiguse teostamise avaldust tehes teadlik lepingu olulistest

tingimustest.

12. Kostja I on kinnitanud valmisolekut jätkata hagejaga läbirääkimisi osaühingu osa hagejale

võõrandamiseks. Hageja ei ole sellekohast soovi kostjale I, ega teadaolevalt ka kostjatele

II ja III väljendanud. Hageja poolt nii ostueesõiguse avalduse tegemine kui ka hagi

esitamine on kantud soovist saada 12 000 000 kroonise eeldatava turuväärtusega osa

omanikuks 490 000 krooni eest, mis on vastuolus PS §-st 32 tuleneva omandi

puutumatuse põhimõttega.

13. Kostja pakkus hagejale müügilepingut kindlatel tingimustel. 30.08.2008 edastas kostja I

hagejale kaks elektronkirja, milledes pakkus müüa osaühingu osa hinnaga 10 500 000

krooni, teatades, et nimetatud pakkumine on jõus kuni septembri 2008.a lõpuni. Hageja ei

teatanud kostjale vastava müügi pakkumise vastuvõtmisest.

14. Hagejal ei tekkinud lepingu sõlmimisel ostueesõigust. Tegemist ei ole tasulise

võõrandamislepinguga. Hageja poolt osaühingu põhikirjale viitamine ei ole põhjendatud,

kuna osa tasulise võõrandamise seaduses ettenähtud juhtudel (ÄS § 149 lg 2) on tegemist

üksnes seadusjärgse ostueesõigusega. ÄS § 149 lg-st 2 tulenev ostueesõigus seondub

seaduse mõtte kohaselt üksnes osa müügi juhtumitega, mitte aga muude tasulise

võõrandamise juhtudega. ÄS § 149 lg 2 on erinormiks VÕS §-de 244-253 suhtes, mis

sisaldavad ostueesõiguse üldregulatsiooni. Eelkirjeldatud tõlgendus tuleneb muuhulgas

ÄS § 149 lg 2 2. lausest, mille kohaselt on üksnes osa müüja kohustatud esitama

osaühingu juhatusele tehingu dokumendi ning nimetatud tehingu dokumendiks on ÄS §

149 lg 2 2. lause kohaselt üksnes osa müügileping. Seadusjärgne osa ostueesõigus ei

laiene muudele osa tasulise võõrandamise juhtudele. VÕS sätete kohaselt (mis on ÄS

suhtes üldnormiks) on ostueesõigust võimalik teostada eelkõige müügilepingu suhtes,

samuti muude tasuliste võõrandamislepingute suhtes (VÕS § 244 lg 3) eeldusel, et

ostueesõigust teostada soovival isikul on võimalik täita omapoolseid tema suhtes

ostueesõiguse tagajärjel kehtima hakkavast lepingust tulenevaid kohustusi (VÕS § 246 lg

2). Mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu puhul, mille esemeks on osaühingu osa,

ei saa ostueesõiguse teostaja võimaldada mitterahalise sissemakse tegijale osalust vastavas

äriühingus (emiteerida ega välja lasta ega garanteerida neid osaühingu osasid, mille

omandamise õigus on mitterahalise sissemakse tegijal tulenevalt tehtud sissemaksest).

15. Osa mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu olemusest tuleneb, et osaluse

tagamine osa üleandjale on osalust vastuvõtva osaühingu põhikohustus. Seega ei ole

võimalik kohaldada lepingust kostjale II tulenevale kohustusele (tagada osalussuhe osa

vastuvõtvas äriühingus) kõrvalkohustuse suhtes käivat regulatsiooni.

16. Kostja I ei oleks temale kuulunud osaühingu osa üle andnud, kui ta ei oleks kostjalt II

saanud vastu lepingu järgset osalust (st osa nimiväärtusega 890 000 krooni). Kostja I poolt

kostjale II üleantud osaühingu osa turuväärtusest oli temale kuuluma hakanud kostja II

osa (nimiväärtusega 890 000 krooni) turuväärtuseks osaühingu osa turuväärtus ja lisaks

kostjale I kostja II osakapitalis senikuulunud osa (nimiväärtusega 400 000 krooni)

turuväärtus. Kostja II bilansi kohaselt oli 15.09.2008 seisuga kostja II omakapitali

(netovara) suuruseks 10 967 778 krooni.

17. Osa mitterahalise sissemaksena kostjale II üleandmisel oli oluline täita ÄS-st tulenev

peamine nõue, mille kohaselt üleantava eseme väärtus ei tohi olla ühelgi juhul väiksem

sissemakse arvel saadud või suurendatava osa nimiväärtusest (ÄS § 142 lg 4). Olukorras,

kus kostja I ei soovinud oma osaluse nimiväärtust suurendada suuremas ulatuses kui 490

000 krooni, oli oluline, et kostjale II üleantava osaühingu osa väärtus kataks minimaalselt

eelnimetatud nimiväärtuse. See nõue sai kostja I poolt nõuetekohaselt täidetud. Osaühingu

osa täpse turuhinna väljaselgitamine oleks olnud keerulisem ning seotud suurte

kulutustega, mille tegemist ei pidanud kostja I ega kostja II põhjendatuks. Hageja poolt

tehtud ostueesõiguse teostamise avaldus on tühine. Kostja I ei ole käesoleva ajani saanud

osaühingu osa üleandmise eest kostjalt II mingit raha, vaid üksnes kostja II suurenenud

nimiväärtusega ja ka turuväärtusega osaluse.

18. Lepingu ja müügilepingu sõlmimisega ei rikutud hageja seadusjärgset ostueesõigust ega

soovitud seda välistada. Kostjad II ja III sõlmisid 20.10.2008 müügilepingu eeldatavatel

turutingimustel ning see leping esitati samal päeval ka osaühingu juhatusele. Hagejale

tagati võimalus müügilepingu suhtes ostueesõiguse teostamiseks, kuid hageja seadusega

kehtestatud tähtaja jooksul võimalust ei kasutanud ning vastavat avaldust ei esitanud.

Hageja väide lepingu ja müügilepingu osas kui näilike tehingute kohta on ebaõige. Kostja

II osakapitali suurendamise kohta 490 000 kroonise nimiväärtuse võrra on tehtud kanne

17.12.2008 kostja II kohta peetavale registrikaardile. Kostja III poolt kostjale II

müügilepingu järgse ostuhinna tasumine on maksekorraldustega tõendatud. Asjakohatu on

hageja väide, mille kohaselt olevat kostjad I ja II soovinud lepingu sõlmimisega varjata

osaühingu osa müüki. Kostja I eesmärgiks ei olnud osaühingu osa üleandmise vastu raha

saamine, vaid üksnes osaühingu osa nimiväärtuse võrra suurema osaluse ja ka

turuväärtuselt suurema kostja II osaluse saamine.

19. Hageja nõuded on alusetud ja põhjendamatud. Hagejal oli võimalus tutvuda 15.09.2008

sõlmitud lepinguga. Osaühingu osakapitali suurendamiseks osa üleandmine mitterahalise

sissemakse teel ei laiene ÄS § 149 lg-st 2 tulenev ostueesõigus, kui muule tasulise

võõrandamise lepingule. Ostueesõigust saab teostada üksnes müügilepingu sõlmimisel.

Kostja I ei oleks temale kuulunud osa kostjale II üle andnud, kui osaluse turuväärtus oleks

olnud üksnes 490 000 krooni. Kostjal I oli mitterahalise sissemakse tegemise eesmärgiks,

et kostja II osakapitalile läheks üle kogu temale kuuluv osalus osaühingus ja selle võrra

suureneks ka kostja II omakapitali väärtus ning ühtlasi kostja I osaluse väärtus kostja II

juures. ÄS § 143 lg 2 ei kohusta mitterahalise sissemakse tegijat suurendama osakapitali

kogu mitterahalise sissemakse eseme väärtuse võrra, vaid annab juhise, kuidas tuleb

mitterahalise sissemakse (eseme) väärtust hinnata ja selleks on harilik hind ehk kohalik

keskmine turuväärtus.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

20. Harju Maakohus rahuldas 10.05.2010 otsusega hagi, tuvastas 15.09.2008 kostjate I ja II

vahel sõlmitud osaühingu osa (nimiväärtusega 490 000 krooni ehk 31 316,71 eurot)

mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse; tuvastas

20.10.2008 kostjate II ja III vahel sõlmitud osaühingu osa (nimiväärtusega 490 000 krooni

ehk 31 316,71 eurot) müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse. Kohus kohustas kostjat I

andma hagejale tahteavaldus osaühingu osa (nimiväärtusega 490 000 krooni ehk

31 316,71 eurot) asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Hageja menetluskulud jäid võrdsetes

osades kostjate kanda.

21. Kohus nõustus kostja väitega, mille kohaselt ei ole mitterahalise sissemakse üleandmise

lepingu puhul, mille esemeks on osaühingu osa, ostueesõiguse teostamine võimalik. VÕS

§ 244 lg 1 kohaselt on ostueesõigus õigus, mille korral loetakse ostueesõigust omava isiku

ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku

leppis. Ostueesõigusega isik omandab ostueesõiguse tagajärjel õiguse nõuda kohustatult

isikult müüdud asja üleandmist samadel tingimustel, nagu saaks seda teha ostja

ostueesõigusega koormatud asja müügilepingu alusel. ÄS § 149 lg 2 sätestab, et osa

võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul

võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes

teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse

ostueesõigusele VÕS-is ostueesõiguse kohta sätestatut. ÄS § 149 lg 2 esimene lause

sätestab ostueesõiguse osa võõrandamisel, teine lause müüja kohustuse esitada

müügileping juhatusele. VÕS § 244 on reguleeritud ostueesõigus müügilepingu korral.

Kohus nõustus pooltega selles, et ÄS § 149 on sätestatud seadusjärgne ostueesõigus. Osa

võõrandamine võib toimuda ka muul viisil kui selle müügi teel, muuhulgas ka

mitterahalise sissemakse tegemise kaudu, mis oma olemuselt on samuti osa

võõrandamine. ÄS § 149 lg 2 tuleb tõlgendada selliselt, et ostueesõiguse teostamine on

võimalik ainult osa müümisel, muul viisil osa võõrandamisel ei ole ostueesõiguse

teostamine võimalik. Kui osaühingu osa võõrandatakse mitterahalise sissemakse

üleandmise lepingu alusel, siis ei ole ostueesõiguse teostamine võimalik. Kuna kohus

tuvastas, et osaühingu osa mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu korral ei ole

seadusjärgse ostueesõiguse teostamine võimalik, ei võtnud kohus seisukohta ülejäänud

poolte väidete osas, mis käsitlevad ostueesõiguse teostamist osa võõrandamisel

mittevaralise sissemakse lepingu ja asjaõiguslepingu alusel.

22. Kohus asus seisukohale, et hageja alternatiivne taotlus on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Alternatiivse taotlusena on hageja palunud tunnustada 15.09.2008 kostjate

I ja II vahel sõlmitud osaühingu osa mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja

asjaõiguslepingu tühisust näilikkuse tõttu ja kohaldades tehingule müügilepingu sätteid

tuvastada kostja I kohustus anda tahteavaldus hagejaga osaühingu 490 000 krooni suuruse

väärtusega osa asjaõiguslepingu sõlmimiseks.

23. TsÜS § 89 sätestatu kohaselt on näiliku tehingu puhul pooled kokku leppinud, et tehingu

tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi,

sest pooled soovivad varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Sama sätte lõike 3

kohaselt kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu sätteid, mida varjata taheti.

Riigikohtu tõlgenduse kohaselt eeldab TsÜS § 89 lg 1 järgi tehingu näilikkuse

tuvastamine tahteavalduste, s.o tehingute sisulist hindamist (RKL 3-2-1-137-09 p 11).

24. Hageja on viidanud asjaolule, et nimetatud tehing on näiline ja tühine, sest kostja I on

30.08.2008 pakkunud osa müügiks teistele osaühingu osanikele. Müügilepingu sõlmimise

tahtele viitab ka see, et kostja on sõlminud 15.09.2008 ja 20.10.2008 omavahel seotud

tehingud tema juhtimise ja kontrolli all olevate ettevõtetega. Lepingust ei nähtu

mitterahalise sissemakse tegemise eesmärk. Kostja III on asutatud kostja I poolt 5 päeva

enne müügilepingu sõlmimist. Müügitehingut on püütud varjata. Hageja leiab, et kostjate

II ja III vahel sõlmitud müügileping on sõlmitud sooviga saada hagejalt 490 000 krooni

väärtusega osa eest 12 000 000 krooni. Kostjad on hageja väidetele vastu vaielnud ja

selgitanud, et kostjal I ei olnud eesmärgiks osa üleandmise vastu raha saamine, vaid

üksnes osa nimiväärtuse võrra suurema kostja II osaluse ja ka turuväärtuselt suurema

osaluse saamine. Kostja II registriosakonna registriandmete väljatrükist seisuga

17.12.2008 nähtuvalt on muutmiskanne tehtud 17.12.2008 ja selle kande kohaselt on

osakapital endise 400 000 krooni asemel 890 000 krooni, müügilepingu järgse ostuhinna

tasumine on tõendatud maksekorraldustega.

25. 30.08.2008 kostja I saadetud e-kiri, milles ta pakub müüa 24,5% osaühingust, on

käsitletav pakkumusena. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise

ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla

ettepanekuga nõustumise andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Kostja I

poolt teistele osaühingu osanikele saadetud pakkumus vastab nendele nõuetele.

Pakkumuses on määratletud, et müüakse osaühingu osa nimiväärtusega 490 000 krooni ja

määratud on tähtaeg, mille kohaselt pakkumus kehtib, s.o septembrikuu jooksul. Kostja I

ei ole saadetud pakkumust muutnud. Harju Maakohtu registriosakonna väljatrükiga on

tõendatud asjaolu, et kostja I on kostja II juhatuse ainus liige. Samuti nähtub äriregistri

teabesüsteemi väljavõttest, et kostja III juhatuse ainus liige on samuti kostja I ja esmane

kanne kostja III kohta on tehtud 15.10.2008. Kostjad I ja II on 15.09.2008 sõlminud

lepingu, millega kostja I võõrandab ja kostja II (juhatuse liige kostja I) omandab

osaühingu 490 000 kroonise nimiväärtusega osa. Lepingu p. 2.2 nähtuvalt on lepingu

eseme väärtuseks 490 000 krooni. Ülaltoodu alusel kohus järeldas, et kostja I, ootamata

ära pakkumuses antud tähtaja möödumist, võõrandas osaühingu osa mitterahalise

sissemakse üleandmise lepinguga ja asjaõiguslepinguga. Kostja I tahe oli sõlmida

osaühingu osa müügileping, st. osa võõrandamise eest saada raha. Osaühingu osanike

lepingu p-st 3 nähtuvalt järgitakse osade loovutamisel seaduses ja põhikirjas toodud

regulatsiooni ja osade müümisel kaasosanikele arvestatakse osa hinnaks selle

raamatupidamislik väärtus. Kostja väited selle kohta, et ei oleks osa võõrandanud, kui

poleks saanud suurendada oma osalust kostja II juures, ei ole kooskõlas tema väljendatud

tahteavaldusega teistele osaühingu osanikele. Kostja väide, et ta pakkus hagejale kindlat

müügilepingut, osa müüki hinnaga 10 500 000 krooni, ei ole kooskõlas osaühingu osanike

kokkuleppega, mille kohaselt on osa müügihinnaks raamatupidamislik väärtus.

26. Kohus nõustus hagejaga selles, et 15.09.2008 lepingus ei ole märgitud mitterahalise

sissemakse tegemise eesmärki. Kostja II on väitnud, et viidatud lepingu eesmärgiks oli

osakapitali suurendamine. Iseenesest on õige kostja väide, et kostja II osakapitali on

17.12.2008 kandega suurendatud, kuid samas väärib tähelepanu asjaolu, et osakapitali

suurendamise kanne on tehtud pärast hagi menetlusse võtmist (hagi võeti menetlusse

02.12.2008) ja pärast 20.10.2008 kostjate II ja III vahel müügilepingu sõlmimist.

Märgitud ajal kostja II osakapitali suurendamine ei kinnita kostja I poolt väidetud tahet

suurendada oma osakapitali. Asjaolud viitavad sellele, et kostja I tegelikuks tahteks oli

osaühingu osa müümine. Kohus nõustus hagejaga selles, et tehingute näilikkusele viitavad

ka nende tehingute ajaline seotus. 15.09.2008 on sõlmitud osaühingu osa mitterahalise

sissemaksena üleandmise leping ning asjaõigusleping ja 20.10.2008 osaühingu osa

müügileping ja asjaõigusleping firmaga, mis on elektrooniliselt registreeritud 5 päeva

enne müügilepingu sõlmimist. Hageja väide, et kõik kirjeldatud tehingud on tehtud

kostjale I kuuluvate ja tema kontrolli all olevate ettevõtete vahel, on samuti õige.

Arvestades kirjeldatud asjaolusid, oli leping sõlmitud eesmärgiga varjata müügitehingut.

27. VÕS § 244 lg 6 sätestab, et eseme käsutamine, mille suhtes kehtib seaduse alusel tekkinud

ostueesõigus, on tühine, kui käsutustehing tehakse pärast ostueesõiguse tekkimist ning see

kahjustab või piirab ostueesõiguse teostamist. Kostjad I ja II on sõlminud seega

müügilepingu ning hagejal tekkis ostueesõigus. Osaühingu osa käsutustehing on tehtud

pärast ostueesõiguse tekkimist. Osaühingu osaga tehtud käsutustehing, s.o selle

üleandmine kolmandale isikule, kahjustab ja piirab ostueesõiguse teostamist. Sõlmitud

lepingu eseme, osaühingu osa, üleandmine kostjale II on tühine, sest see piirab hagejal

ostueesõiguse teostamist. Ülaltoodu alusel luges kohus tuvastatuks, et 15.09.2008

osaühingu osa mitterahalise sissemaksena üleandmise leping ja asjaõigusleping on tühised

ning nimetatud lepingule tuleb kohaldada müügilepingu sätteid.

28. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtuvalt on osaühingu osanikuks muuhulgas ka

hageja. ÄS § 149 lg 2 ja osaühingu põhikirja p 3.2 kohaselt on osa võõrandamisel

kolmandatele isikutele teistel osanikel ostueesõigus võõrandatava osa omandamiseks ühe

kuu jooksul võõrandamislepingu esitamisest. Notariaalselt tõestatud ostueesõiguse

teostamise avaldusest nähtuvalt, on hageja juhatuse liige esitanud 25.09.2008 avalduse,

milles teatab, et kuigi võõrandaja ei ole võõrandamislepingut juhatusele esitanud ja selle

sisu ei ole avaldajale teada, soovib avaldaja vaatamata eeltoodule kasutada ostueesõigust

ning esitas ostueesõiguse teostamiseks avalduse. Kohus nõustus kostja I vastuses

märgituga, et kuna osaühingu osa võõrandamislepingu ärakiri on saadetud osaühingu

juhatusele, on kostja I oma kohustuse täitnud, seadusest ega osaühingu põhikirjast ei

tulene kohustust saata võõrandamisleping igale osaühingu liikmele. Hageja on

ostueesõiguse teostamise avalduse esitanud nõutud vormis ja tähtajaliselt ning hagejal on

15.09.2008 sõlmitud osaühingu osa müügilepingu osas ostueesõiguse teostamise õigus.

29. Hageja on taotlenud kohtult tuvastamist, et kostjal I on kohustus anda hagejale

tahteavaldus osaühingu 490 000 krooni suuruse väärtusega osa asjaõiguslepingu

sõlmimiseks. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga

tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuna kohus

eelnevalt leidis, et hagejal on ostueesõiguse teostamise õigus, siis tuleb kohustada kostjat I

andma hagejale tahteavaldus osaühingu 490 000 krooni suuruse väärtusega osa

asjaõiguslepingu sõlmimiseks.

30. Hageja on taotlenud 20.10.2008 kostjate II ja III vahel sõlmitud osaühingu osa

müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamist selle näilikkuse tõttu. Hageja on

viidanud muuhulgas asjaolule, et kostja III käitub avalikkuse ees osaühingu osa

omanikuna ning häirib oluliselt osaühingu ja viimase enamusosaniku hageja tegevust.

Kostjad on vastanud, et müügilepingu sõlmimisega ei rikutud hageja seadusjärgset

ostueesõigust ega soovitud seda välistada, hagejale tagati võimalus müügilepingu eseme

ostueesõiguse teostamiseks, kuid tähtaja jooksul hageja seda võimalust ei kasutanud ja

müügilepingus ettenähtud hind on tasutud.

31. Nähtuvalt osaühingu osa müügilepingust ja asjaõiguslepingust on 20.10.2008 kostjad II ja

III sõlminud lepingu, mille esemeks on osaühingu 490 000 kroonise nimiväärtusega osa.

Müügilepingu p-i 5.1 kohaselt müüb müüja lepingu eseme ostjale hinnaga 12 000 000

krooni, millise summa kohustub ostja tasuma müüjale kolme pangapäeva jooksul.

Maksekorraldustest nähtuvalt on kostjalt III kantud kostja II arvele 20.10.2008 40 000

krooni, 21.10.2008 259 998 EUR, 22.10.2008 259 998 EUR, 23.10.2008 244 387,40

EUR. Seega on iseenesest õige, et müügilepingus märgitud osa ostusumma on

maksekorralduste järgi müüjale tasutud. Kohus nõustus hagejaga selles, et nimetatud

müügilepinguga on püütud jätta müügitehingu toimumise muljet, et selle kaudu saada

ostueesõiguse kasutajalt osaühingu 490 000 krooni väärtusega osa eest 12 000 000 krooni.

32. Näilikkusele viitavad asjaolud, et kuigi kostja on väitnud osaühingu osa suuremat

turuväärtust kui 490 000 krooni, ei ole esitatud tõendeid osa suurema turuväärtuse kohta.

Samuti see, et kostja III on asutatud 5 päeva enne nimetatud müügitehingu sõlmimist.

Kostja III puhul on seega tegemist äriühinguga, mis ei ole reaalset tegutsenud ning on

igati küsitav sellise äriühingu poolt 12 000 000 kroonise tehingu tegemine. Kohus nõustus

hagejaga, et kostja I, teades hageja soovi ja huvi osaühingu 490 000 krooni väärtusega osa

omandamise vastu, soovis saada hageja poolt ostueesõiguse teostamisel suuremat summat

või siis ostueesõigust välistada. Osaühingul, mille kapital on 40 000 krooni, ei ole

majanduslikult mõistlik niisugust tehingut teha. Kohus luges tuvastatuks, et 20.10.2008

sõlmitud osaühingu osa müügileping on näilik ja seega tühine. Müügitehing on tühine

TsÜS § 89 lg 1 sätestatu alusel.

33. Hinnates 20.10.2008 sõlmitud asjaõiguslepingut, on asjaõigusleping VÕS § 244 lg 6

alusel tühine. Hageja poolt notariaalselt väljendatud tahteavaldus ostueesõiguse

teostamiseks on jõus ning seega on tühised kõik järgnevad käsutustehingud osaühingu

osaga. Peale ostueesõiguse tekkimist osaühingu osaga tehtud käsutustehingud piiravad

ostueesõiguse teostamist.

34. Kohus ei hinnanud tõenditena kostja I e-maili, kus soovitakse dividendide väljamaksmist,

dokumentidega tutvumist ja üldkoosoleku kokkukutsumist ning sellega seotud kirja

osaühingu juhatusele, 07.11.2008 kirja osaühingu juhatusele, 31.10.2008 kirja osaühingu

juhatusele, osaühingu osanike koosoleku kokkukutsumise teadet, kuna nimetatul ei ole

antud asjas tähtsust.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

35. Kostjad paluvad tühistada Harju Maakohtu 10.05.2010 otsuse osas, milles kohus rahuldas

hageja poolt esitatud nõuded ning tuvastas 15.09.2008 kostjate I ja II vahel sõlmitud

osaühingu osa (nimiväärtusega 490 000 krooni ehk 31 316,71 eurot) mitterahalise

sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse, tuvastas 20.10.2008

kostjate II ja III vahel sõlmitud osaühingu osa (nimiväärtusega 490 000 krooni ehk

31 316,71 eurot) müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse, ja kohustas kostjat I andma

hagejale tahteavaldus osaühingu osa (nimiväärtusega 490 000 krooni ehk 31 316,71 eurot)

asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Kostjad paluvad teha uue otsuse, millega jätta hageja hagi

kostjate vastu täielikult rahuldamata. Juhul, kui ringkonnakohus asub seisukohale, et kohtu

menetlusõiguse normide rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, siis

paluvad

kostjad

tühistada

Harju

Maakohtu

10.05.2010

otsuse

käesolevas

apellatsioonkaebuses vaidlustatud ulatuses ning saata asi vastavas ulatuses Harju

Maakohtule uueks arutamiseks. Jätta menetluskulud hageja kanda.

36. Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt olevat kostjate I ja II vahel 15.09.2008

sõlmitud lepingud näilikud tehingud, mis on sõlmitud eesmärgiga varjata müügitehingut.

37. Ebaõige on kohtu hinnang, mille kohaselt olevat kostja I poolt 30.08.2008 saadetud e-mail

käsitletav pakkumusena VÕS § 16 tähenduses. Kostja I 30.08.2008 e-mail viitab kostja I

soovi alustada läbirääkimisi osa võimalikuks võõrandamiseks, mitte ei tõenda kostja I poolt

pakkumuse tegemist osaühingu osanikele.

38. Ebaõige on kohtu poolt tehtud järeldus, mille kohaselt olevat kostja I tegelikuks tahteks

15.09.2008 lepingu sõlmimisel kostjaga II olnud sõlmida osa müügileping, st osa

võõrandamise eest saada raha. Kohtu sellekohane järeldus on meelevaldne ning oletuslik

ning ei põhine asjas kogutud ja uuritud tõenditel.

39. Mitterahalise sissemakse tegemise eesmärk ei pea ÄS kohaselt olema mitterahalise

sissemakse üleandmise lepingus expressis verbis märgitud. Antud juhul tuleneb osaühingu

osa mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu eesmärk seadusest ja lepingu tingimustest,

samuti sellest, et mitterahalise sissemakse väärtuseks hinnatud summa võrra on suurendatud

kostja II osakapitali. VÕS § 29 lg 5 sätestab asjaolud, mida iga lepingu tõlgendamisel tuleb

eelkõige arvestada, sh tuleb hinnata lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu

sõlmimist.

40. Olukorras, kus kostja I ei soovinud oma osaluse nimiväärtust kostja II juures suurendada

suuremas ulatuses kui 490 000 krooni, oli oluline, et kostjale II üleantava osaühingu osa

väärtus kataks minimaalselt suurendatava osakapitali osa nimiväärtuse. Seda nõuet silmas

pidades avaldas ka kostja I üleantava osa väärtusena summa, mis vastab kostja II osakapitali

suurendamise ulatusele. Maakohus ei ole kohtuotsuse tegemisel kostjate eelnimetatud

väidet analüüsinud.

41. Kostjal I puudus lepingu sõlmimisel tahe võõrandada temale kuulunud osaühingu osa

kostjale II 490 000 krooni eest, sh loobuda omandiõigusest osaühingu osale 490 000

krooni eest kostja II kasuks. Kohtuotsusest ei nähtu, millistele tõenditele või asjaoludele

tuginedes luges kohus tuvastatuks kostja I tahte loobuda omandist osa rahalise hüvitise vastu,

ja kui suur oli rahaline hüvitis, mille kostja I pidanuks kohtu poolt tuvastatud kostja I

väidetava soovi kohaselt saama. Kohus ei ole kohtuotsuses tuvastanud kostja I poolt

mistahes raha saamist osa üleandmise eest kostjale II. Olukorras, kus kohus on õigesti

märkinud, et kostja II ainuosanikuks on kostja I ning kostja II on kostja I kontrolli all olev

juriidiline isik, siis säilitas kostja I ka lepingu sõlmimise järgselt kaudse kontrolli kostjale II

üleantud osaühingu osa üle, kuna osa omandi üleandmise vastu sai kostja I suurendatud

kostja II osaluse. Seega ei ole lepinguga ega mistahes muude vaidluse esemeks olevate

tahteavaldustega tõendatud asjaolu, et kostja I sõlmis lepingu eesmärgiga saada osa

üleandmise eest rahaline hüvitis. Lisaks on tõendamata kokkulepe nimetatud rahalise

hüvitise suuruse ja selle tasumise põhimõtete kohta.

42. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, mille kohaselt olevat kostja I võõrandanud osaühingu

osa, ootamata ära pakkumuses tehtud tähtaja möödumist. Kohus on jätnud tähelepanuta ja

hindamata kostja I 06.10.2008 kirja hagejale, milles kostja I on teatanud, et on kostja II

seadusjärgse esindajana valmis jätkama läbirääkimisi osa võõrandamiseks hagejale poolte

vahel kokkulepitavatel tingimustel. Seega tagas kostja I läbirääkimiste jätkamise võimaluse

osa võõrandamiseks.

43. Asjakohatu on kohtu viide osaühingu osanike lepingule, kuivõrd see esitati pärast

eelmenetluse lõppemist ning kohtu poolt taotluste esitamiseks antud tähtaja möödumist.

Maakohus on hinnanud osaühingu osanike lepingut ebaõigesti. Osaühingu osanike lepingust

ei tulenenud kostjale I kohustust võõrandada temale kuuluvat osa teistele osanikele. Seega

puudus kostjal I motiiv varjata lepinguga mistahes tehingut, sh müügitehingut, kuna kostjal

I puudus kohustus võõrandada osa osaühingu osanikele. Samuti puudus keeld võõrandada

osa kostjale II.

44. Äriregistrile peaks olema avaldus esitatud 6 kuu jooksul kapitali suurendamise otsuse

vastuvõtmisest. Kostja II osakapitali suurendamise kohta eelnimetatud ulatuses on kanne

tehtud 17.12.2008 ning osa on kostjale II üle antud. Kostja I on jätkuvalt kostja II

ainuosanik, temale kuuluva osa nimiväärtus kostja II osakapitalis on 890 000 krooni. Hageja

ei ole vastupidist tõendanud. Kostja I eesmärk oli kostjaga II osa üleandmise lepingu

sõlmimisel suurendada kostja II osakapitali ning see eesmärk on täidetud. Tasudes osaluse

suurendamise eest mitterahalise sissemaksega, korrastas kostja I tema osalusega

äriühingute varade struktuuri.

45. Kostjad I ja II tagasid hagejale osa suhtes ostueesõiguse teostamise võimaluse kostja II poolt

20.10.2008 kostjaga III turutingimustel sõlmitud müügilepinguga, mille suhtes hageja ei ole

teatanud ostueesõiguse teostamise soovist. Kohtu poolt tehtud järeldused lepingu näilikkuse

kohta on ebaõiged. Kostja I ei ole sõlminud osa võõrandamiseks müügilepingut kostjaga II

ega soovinud osa omandit üle anda 490 000 ostuhinna eest.

46. Ebaõige on ka maakohtu seisukoht, mille kohaselt on varjatud müügileping kehtiv ning

selle sisuks on kostja I tahe võõrandada temale kuulunud osa 490 000 krooni eest

(ostuhind) kostjale II ning et hageja on teostanud kehtivalt ostueesõigust nimetatud

müügitehingu suhtes. 15.09.2008 kostjate I ja II vahel sõlmitud osaühingu osa mitterahalise

sissemaksena üleandmise leping ja asjaõigusleping ei ole näilikud tehingud. Olukorras, kus

kostjad I ja II ei sõlminud osa müügilepingut, siis puudus hagejal ka seadusjärgne

ostueesõigus ning hageja poolt tehtud ostueesõiguse teostamise avaldusel puudub õiguslik

tagajärg. Isegi kui leping oleks tühine, ei võimaldanuks see kohtu poolt pooltele antud

selgitusi arvesse võttes ja asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates asuda seisukohale, mille

kohaselt kostjad I ja II on sõlminud kehtiva osa müügilepingu, millega kostja I on müünud

kostjale II osaühingu osa hinnaga 490 000 krooni.

47. Ebaõige on kohtuotsuses märgitu, mille kohaselt ei pidanud kostjad hagimenetluses osa

turuväärtuse kindlaksmääramist vajalikuks. Kostjad on hagile esitatud vastustes märkinud, et

kõik kostjad on nii O. Lukasoni poolt koostatud ekspertarvamusele, osaühingu 2007.a

majandusaasta aruandele ja kostja II bilansile 15.09.2008 seisuga tuginedes asunud

seiskohale, et osa turuväärtus oli 2007.a lõpu seisuga 13 371 737,40 krooni. Osaühingu

omakapitali suurus 2007.a seisuga oli 10 763 733 krooni ja 15.09.2008 seisuga 10 967 778

krooni. Ka pooled ise on 24.03.2009 toimunud kohtuistungil märkinud, et osa bilansiline

väärtus jaanuaris 2009.a hageja poolt kostjale I esitatud osaühingu bilansi kohaselt on

suurusjärgus 5-6 miljonit krooni. Kohus ei ole osa turuväärtuse väljaselgitamisel üldse

hinnanud ei poolte poolt kohtuistungil avaldatud ega ka kostjate poolt vastuste lisadena

esitatud tõendeid osa väärtuse kohta, samuti ei ole kohus märkinud, miks ta nimetatud

tõendeid ei arvesta. Olukorras, kus kohus selgelt teavitas kohtuistungil (24.03.2009) pooli

asjaolust, et osa väärtuse kindlakstegemine ei ole antud otsuse puhul oluline, ei saanud

kohus otsuse tegemisel tugineda asjaolule, et kostjad ei ole tõendanud asjaolu, et osa

turuväärtus on kõrgem osa nimiväärtusest, ning kohus ei saanud antud olukorras lugeda

kostjate I ja II vahel sõlmituks osa müügileping ostuhinnaga 490 000 krooni.

48. Olukorras, kus osa väärtus ei olnud lepingu sõlmimise ajal mitte 490 000 krooni, vaid oluliselt

suurem (bilansilise väärtuse kohaselt minimaalselt 5 000 000 krooni, tegeliku turuväärtuse

kohaselt ca 12 000 000 krooni), siis nimetatud juhul pidanuks kohus hindama ka juhul, kui

kohus luges lepingu näiliseks tehinguks, väidetavalt sõlmitud tegeliku osa müügilepingu

kehtivust, sh tegelikult tehtud tehingu vastavust vorminõudele. Mistahes osa müügileping,

mille kohus lugenuks sõlmituks kõrgema ostuhinnaga kui 490 000 krooni, on kehtiva õiguse

kohaselt vorminõude puudumise tõttu tühine. ÄS § 149 lg 4 kohaselt peavad osa

võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Olukorras, kus

osa müügileping ostuhinnaga, mis vastab osa turuväärtusele, ei ole notariaalselt tõestatud, on

nimetatud tehing TsÜS § 83 lg 1 kohaselt tühine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-05 p. 22).

Seega ei toonud ka hageja poolt osa ostueesõiguse teostamiseks 25.09.2008 avalduse

esitamine kostjale I kaasa õiguslikke tagajärgi ning nimetatud avaldus on tühine.

49. Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt on kostjate II ja III vahel 20.08.2008

sõlmitud lepingud näilikud tehingud, mis on tehtud eesmärgiga saada ostueesõiguse

kasutajalt osaühingu 490 000 krooni väärtusega osa eest 12 000 000 krooni.

50. Kohtu poolt viidete tegemine osa nimiväärtusest kõrgema turuväärtuse mittetõendamise

kohta on alusetud ja vastuolus kohtu poolt antud selgitustega asja menetlemisel. Kohus on

menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes jätnud tähelepanuta kostjate poolt hagile esitatud

vastuse lisadeks oleva ekspertarvamuse osaühingu omakapitali suuruse kohta ja varade

väärtuse kohta, mille kohaselt oli osa turuväärtuseks 2007.a lõpu seisuga 13 371 737,40

krooni. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta ja hindamata osaühingu 2007.a majandusaasta

aruande ja kostja II bilansi 15.09.2008 seisuga, samuti poolte poolt 24.03.2009 kohtuistungil

avaldatu osa bilansilise väärtuse kohta. Lisaks on kohus osa turuväärtuse tõendamatusele

tuginedes käitunud selges vastuolus kohtu poolt pooltele 24.03.2009 kohtuistungil antud

selgitustega tõendamist vajavate ja tõendamist mittevajavate asjaolude kohta. Eelnimetatud

vastuolu kohtu poolt selgitatud ja kohtuotsuses märgitu vahel tuleneb asjaolust, et kokku

menetles antud tsiviilasja 3 kohtunikku ning otsuse koostas kohtunik, kes ei olnud osaline

varasemas menetluses, sh 24.03.2009 toimunud kohtuistungil. Otsuse teinud kohtunik ei

arutanud antud tsiviilasja algusest peale, rikkudes sellega muuhulgas TsMS §-st 20 lg 1

tulenevat põhimõtet.

51. Kui kohus oleks õigesti tuvastanud osa väärtuse ning lugenud seda menetluse kestel otsuse

seisukohalt oluliseks asjaoluks, siis pidanuks kohus jõudma järeldusele, et kostjate II ja III

vahel sõlmitud müügilepingus märgitud osa ostuhind on oma suurusjärgult vastav osa

tegelikule turuväärtusele. Olukorras, kus müügitehing on tehtud kostjate II ja III vahel

turutingimustel ning reaalselt poolte poolt täidetud, siis on ebaõiged kohtu järeldused nagu

soovinuks kostja II saada hageja poolt ostueesõiguse teostamisel suuremat summat kui on

osa tegelik turuväärtus või siis selle tehinguga hageja ostueesõigust välistada. Olukorras, kus

osa müügi korral kolmandale isikule on teistel osanikel seadusjärgne ostueesõigus (ÄS § 149

lg 2), siis ei saanud kostjad II ja III notariaalse osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu

sõlmimisega, millega osa võõrandati turutingimustel, kuidagi välistada ega piirata hageja poolt

osa suhtes ostueesõiguse teostamist.

52. Kostja I, kelle kontrolli all tegutsevateks ühinguteks on kostjad II ja III, soovis nimetatud

tehinguga korrastada oma varade struktuuri ja hajutada edasise majandustegevusega

kaasnevaid riske. Hageja ei ole esitanud tõendeid asjaolu kohta ja kohus ei ole ka tuvastanud,

et osa oleks tagastatud kostjale I või II või esineks muid asjaolusid, mis annaksid alust arvata,

et kostja II ei soovinud kostjale III omandiõigust osale tegelikel turutingimustel üle anda või

kostja III ei soovinud omandatud osa eest kokkulepitud ja ülekantud tasu maksta. Kohus on

jätnud seega müügilepingu sisu tuvastamisel ebaõigesti kohaldamata VÕS § 208 lg-d 1 ja

3. Seega ei ole tühised kostjate II ja III vahel 20.10.2008 sõlmitud lepingud. Kohus on

ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 89 lg-s 1 ja VÕS § 244 lg-s 6 sätestatut ning jätnud

asjakohased VÕS § 208 lg-d 1 ja 3 kohaldamata, mis on viinud ebaõige kohtulahendini, st

müügilepingu tühisuse tuvastamiseni.

Vastus apellatsioonkaebusele

53. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostjate kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

54. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS

§ 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja protsessinormide rikkumise

tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha tsiviilasja maakohtule tagasi saatmata uue

otsuse ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

55. Poole vahel ei ole vaidlust selles, et 30.08.2008 seisuga oli äriregistri väljavõtte andmetel

Lääne Teed OÜ osakapital 2 000 000 krooni ning osanikeks kostja I (osa nimiväärtusega

490 000 krooni), hageja (osa nimiväärtusega 1 020 000 krooni) ja Tarmo Kruuspan (osa

nimiväärtusega 490 000 krooni). 30.08.2008 teatas kostja I e-kirjaga P P, M J, T K ja Ro

T, et pakub müüa osaühingu osa nimiväärtusega 490 000 krooni. Ostusoovist palus kostja

I teavitada septembrikuu jooksul. Erimeelsust ei ole ka selles, et 15.09.2008 sõlmisid

kostja I ja kostja II, keda esindas juhatuse liikmena kostja I, osaühingu osa mitterahalise

sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingu kohaselt võõrandas kostja

I kostjale II 490 000 kroonise nimiväärtusega osa, mis moodustab 24,5 % äriühingu

osakapitalist. Samal kuupäeval saatis kostja I Lääne Teed OÜ-le e-kirja, milles teavitas

15.09.2008 sõlmitud lepingust. Vaidlust ei ole ka selles, et 25.09.2008 tõestas hageja

Tallinna notar Lee Jäetma juures ostueesõiguse teostamise avalduse, mis saadeti

kostjatele I ja II. Avalduses andis hageja kostjale I tähtaja võõrandamislepingu ärakirja

esitamiseks hageja juhatusele hiljemalt 03.10.2008, samuti tegi ettepaneku sõlmida

asjaõigusleping 09.10.2008 kell 13:00 Tallinna notar Lee Jäetma büroos ning palus

kostjal I tulla nimetatud ajal asjaõiguslepingut sõlmima. 06.10.2008 teatas kostja I

hagejale, et VÕS § 246 lg 2 kohaselt ei ole hagejal võimalik ostueesõigust teostada ning

ei ilmunud 09.10.2008 notari juurde hagejaga asjaõiguslepingut sõlmima. Pooled ei vaidle

ka selle üle, et 15.10.2008 asutas kostja II Teemehe OÜ (kostja III) osakapitaliga 40 000

krooni. Kostja III ainuosanikuks on kostja II ja juhatuse liikmeks kostja I. 20.10.2008

sõlmisid kostjad II ja III Lääne Teede OÜ osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille

alusel võõrandas kostja II 490 000 kroonise nimiväärtusega osaühingu osa kostjale III

hinnaga 12 000 000 krooni. 20.10.2008 saatis kostja I e-kirjaga osaühingu juhatusele

lepingu. Ostuhinna on kostja III kostjale II tasunud.

56. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et osaühingu osade eest mitterahalise

sissemaksega tasumisel ei ole üldjuhul ostueesõigust teostada võimalik. VÕS § 244 lg 1

esimese lause järgi loetakse ostueesõiguse teostamise korral ostueesõigust omava isiku ja

müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku

leppis. Osaühingu osa eest mitterahalise sissemaksega tasumisel on mitterahalise

sissemakse tegija põhikohustus anda mitterahalise sissemakse ese üle osaühingule,

osaühingu põhikohustus on anda vastu osa. Üldjuhul ei ole mitterahalise sissemakse

eseme suhtes ostueesõigust omaval isikul võimalik täita seda lepingust tulenevat

põhikohustust. Kuna tegemist ei ole lepingust tuleneva kõrvalkohustusega, vaid

põhikohustusega, siis ei ole kohaldatav VÕS § 246 lg 1. Kui ostueesõigust omav isik ei

ole võimeline täitma lepingust tulenevat põhikohustust, ei ole ostueesõiguse teostamine

lubatav, kuna ostueesõiguse teostamise olemusega ei ole kooskõlas see, et eseme

võõrandaja jääks olulisel määral ilma sellest, mille ta võõrandamislepingu kohaselt saaks

eseme eest, mille suhtes kehtib ostueesõigus (vt RKTK 18.11.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-121-09, p 11). Eeltoodust tulenevalt ei saanud hageja 15.09.2008 tehingus

ostueesõigust teostada ja seetõttu ei too hageja poolt 25.09.2008 tehtud ostueesõiguse

teostamise avaldus (I kd, tl 24-27) kaasa õiguslikke tagajärgi.

57. Kolleegium ei jaga hageja ja maakohtu seisukohta, et kõnealusel juhul on kostja

mitterahalise sissemakse tegemisega soovinud varjata müügilepingut. TsÜS § 89 kohaselt

on tehing näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud

tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad

jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.

TsÜS § 89 lg 1 kohaselt eeldab tehingu näilikkuse tuvastamine tahteavalduste, s.t tehingu

sisulist hindamist ning tahteavalduse näilikkuse tõendamiskoormus lasub hagejal.

58. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et tehingu näilikkust saab järeldada kostja I poolt

30.08.2008 saadetud e-kirjast või asjaolust, et 15.09.2008 sõlmitud osa üleandmise

lepingus ei ole kajastatud sissemakse tegemise eesmärki või sellest, et osa väärtusena on

lepingusse märgitud 490 000 krooni.

59. Hinnates esmalt kostja I poolt 30.08.2008 saadetud e-kirja (I kd, tl 13) ning jättes kõrvale

kolleegiumi arvates käesoleval juhul tarbetu vahetegemise VÕS § 16 lg-s 1 sätestatud

oferdil ja ettepanekul müügipakkumiste tegemiseks, ei tõenda kõnealune e-kiri kummalgi

juhul, et kostja I poolt selles avaldatud tahe oli ka 15.09.2008 tehingut tehes jäänud

muutumatuks. Ka juhul, kui 30.08.2008 e-kirja saatmise ajal oli kostja sooviks osalust

müüa, ei saa sellest järeldada, et 15.09.2008 mitterahalise sissemaksega tehtud tehing on

näilik ja varjab müügilepingut ning et kostjal oli tehingut tehes säilinud soov saada osa

üleandmise eest tegelikkuses rahalist hüvitist. Hageja arusaam, et 30.08.2008 e-kiri annab

alust väita, et kostja I soovis osa müüa 490 000 krooni eest, on selgelt ekslik. 30.08.2008

saadetud e-kirjas ei ole osa müügihinda märgitud, nimetatud on üksnes osa nimiväärtust.

Maakohtu 24.03.2009 istungil on pooled olnud üksmeelel, et vaidlusaluse osa bilansiline

väärtus on 5 – 6 miljonit krooni ning peetud on läbirääkimisi hageja poolt osa

omandamiseks hinnaga 10,5 miljonit krooni (I kd, tl 175). Puudub mõistlik põhjendus,

miks pidi kostja I soovima müüa talle kuuluvat vara selle tegelikust väärtusest sedavõrd

madalama hinnaga.

60. ÄS § 140 lg 1 ja § 192¹ p 4 kohaselt saab mitterahalise sissemakse üleandmine registrisse

kantud osaühingule olla seotud üksnes osakapitali suurendamisega. Seetõttu ei ole

paikapidav hageja ja maakohtu seisukoht, et 15.09.2008 tehingu eesmärki ei ole võimalik

lepingu põhjal tuvastada. Kolleegium nõustub kostjate poolt apellatsioonkaebuses esitatud

seisukohaga, et kõnealusel juhul tuleneb tehingu eesmärk seadusest, lepingu tingimustest

(I kd, tl 14-18) ja asjaolust, et mitterahalise sissemakse väärtuseks hinnatud summa võrra

on 17.12.2008 registrisse tehtud kande järgi kostja II osakapitali suurendatud (I kd, tl

139).

61. 15.09.2008 lepingus osa väärtuse märkimine ei anna kolleegiumi arvates samuti põhjust

pidada tehingut näilikuks. Kostjate selgitus, et sissemakse väärtuse märkimine tulenes

vajadusest täita ÄS § 142 lg 4 sätestatud nõuet, mille kohaselt ei tohi üleantava eseme

väärtus olla väiksem sissemakse arvel saadud või suurendatava osa nimiväärtusest, on

mõistetav ega anna põhjust järelduseks, et kostja soovis lepingut sõlmides tegelikkuses

saada osa eest samas summas raha. Nagu eespool märgitud, ei ole vaidlust selles, et kostja

I poolt üle antud osa turuväärtus ületab nimiväärtust vähemalt kümnekordselt ning

seetõttu ei ole põhjust arvata, et kostja I soovis tehingut tehes müüa osa nimiväärtusele

vastava rahasumma eest. Eeltoodu põhjal ei ole hageja poolt esitatud tõendite pinnal alust

väita, et kostja I tahe erines 15.09.2008 lepingus väljendatust. Tehingut ei saa hageja poolt

esile toodud asjaoludel pidada näilikuks ega tühiseks. Kuna 15.09.2008 tehing kehtib

sõlmitud kujul, ei ole põhjust kohaldada sellele TsÜS § 89 lg 3 järgi müügilepingu sätteid

ega tegeleda vaidluse lahendamiseks osa turuväärtuse välja selgitamisega.

62. ÄS § 149 lg 3 kohaselt võib põhikirjas ette näha, et osa võõrandamiseks kolmandale

isikule või osa osaliseks võõrandamiseks on nõutav osanike otsus, mille poolt peab olema

antud vähemalt 2/3 osanike häältest. Kuna Lääne Teed OÜ põhikirjas (I kd, tl 20-22)

sellist piirangut sätestatud ei ole, puudus kostjal I keeld võõrandada osa kostjale II ja

kostjal II omakorda kostjale III ilma osanike sellekohase otsuseta. Samuti ei sätesta

kolmandale isikule osa võõrandamise või osa eest mitterahalise sissemaksega tasumise

keeldu hageja poolt tõendina esitatud Lääne Teed OÜ varasemate osanike vahel sõlmitud

leping (I kd, tl 193). Kolleegium möönab, et viimatinimetatud lepingu on maakohus

võtnud tõendina vastu sõnamurdlikult pärast tõendite esitamiseks antud tähtaega TsMS

§ 331 lg 1 järgi nõutavat põhjendust esitamata (I kd, tl 175 ja 202-203). Kuna nimetatud

leping ei anna aga nii või teisiti alust hagi rahuldamiseks, ei ole menetlusnormi võimalikul

rikkumisel vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust.

63. Hageja nõue tuvastada kostja II ja kostja III vahel 20.08.2008 sõlmitud osa müügilepingu

ja asjaõiguslepingu tühisus, tuleb jätta samuti rahuldamata. Kolleegium ei jaga maakohtu

ja hageja seisukohta, et kõnealune leping on näilik põhjustel, et selles on kokku lepitud

müügihinnana 12 000 000 krooni, ostja kostja III on asutatud lühikest aega enne tehingu

toimumist või et tehingu tegemine on majanduslikult küsitav, arvestades ostja väikest

osakapitali ja tehingu kõrget hinda.

64. Kolleegium jagab poolte üksmeelt, et müüdud osa turuväärtus ei oma ka 20.10.2008

sõlmitud lepingu (I kd, tl 31-37) kehtivuse üle otsustamisel tähtsust. Õige on hageja poolt

apellatsioonkaebuse vastuses tehtud tähelepanek, et turuväärtusest saab kõneleda

nõudmise ja pakkumise olemasolu korral. Kõnealusel juhul on osa nõustunud 12 000 000

kroonise hinnaga ostma kostja III. Ükski Lääne Teed OÜ osanikest ei ole sellistel

tingimustel ostueesõigust kasutada soovinud ja nii ongi osa müüdud ja selle omand

üleantud kostjale III. Vaidlust ei ole selles, et kostja III on ostuhinna kostjale II tasunud ja

sellega on tehing mõlemapoolselt täidetud (I kd, tl 105-108). VÕS § 208 lg 1 ja 3

koostoime kohaselt kohustub müüja õiguse müügi korral andma müügilepinguga ostjale

õiguse üle ning tegema võimalikuks omandi ülemineku, ostja aga kohustub müüjale

tasuma ostuhinna rahas ja võtma õiguse omandi vastu. Osaühingu osade müügihinnale

seadus piire ei sea ning seetõttu kehtib tehingu pooltele hinna määramise osas absoluutne

lepinguvabadus. Kolleegiumi arvates ei mõjuta tehingu kehtivust samuti asjaolu, et kostja

III asutati lühikest aega enne tehingut ega küsimus sellest, kas tehing oli ostjale rentaabel

või mitte. Nii kostja II kui kostja III on kostja I kontrolli all olevad äriühingud ning võivad

teha seaduses lubatud raamides tehinguid oma varaga piiramatult.

65. Ka juhul, kui kostja III on asutatud üksnes selleks, et talle Lääne Teed OÜ osalus kostjalt

II üle kanda ja tehing on kostja II ja kostja III vahel tehtud sihilikult kõrge hinnaga, et

vältida teiste osanike ostueesõigust, ei saa seda pidada taunitavaks. Kostjad on tehinguid

tehes kaitsnud seaduse poolt võimaldataval viisil oma majanduslikke huve. Õiguse

kasutamine on õigusest kinnipidamise ja õiguse rakendamise kõrval üks õiguse vahetu

realiseerimise seaduspäraseid viise. Kolleegiumi hinnangul on kostjatepoolne õiguste

kasutamine olnud seaduspärane ning nende poolt tehtud tehingud ei riiva lubamatul viisil

hagejale ÄS § 149 lg 2 järgi kuuluvat ostueesõigust. Vastuolu heade kommetega

kolleegium kostjate käitumises ei näe. Küll aga paistab kolleegiumi jaoks küsitavana

hageja käitumine, kes soovib hagi esitades saada 490 000 krooni eest endale vara, mille

väärtuse kohta ta teab, et see ületab tema poolt maksta soovitud hinda kõige vähem

kümme korda. Nagu eespool märgitud, on maakohtu 24.03.2009 istungil olnud pooled

üksmeelel, et vaidlusaluse osa bilansiline väärtus on 5 – 6 miljonit krooni ning peetud on

läbirääkimisi hageja poolt osa omandamiseks hinnaga 10,5 miljonit krooni (I kd tl 175).

66. Pooltevaheliste läbirääkimiste osas olgu mainitud, et kolleegiumi arvates peab paika

kostjate seisukoht, et kostja I poolt kostjaga II 15.09.2008 osade üleandmise tehingu

tegemine ei tähenda, et kostja I oleks pahatahtlikult võtnud tagasi 30.08.2008 e-kirjaga

tehtud ettepaneku osade müügiks. Kostjale II üleantud osasid oli hagejal võimalik endiselt

osta kostjalt II, mida kinnitab kostja I poolt 06.10.2008 hagejale saadetud sellesisuline e-

kiri (I kd, tl 28).

67. Maakohtu poolt toimikusse võetud, kuid ringkonnakohtu otsuse põhjendustes nimetamata

tõendid ei oma kolleegiumi arvates vaidluse lahendamisel kaalu ja seepärast

ringkonnakohus nende analüüsil pikemalt ei peatu (TsMS § 442 lg 8).

68. Hagi rahuldamata jätmise ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud

jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Iko Nõmm

Ande Tänav

Gaida Kivinurm