2-10-43441/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. V. V.`i ja R. V.`i seadusliku esindaja I. V. hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista V. V.`ilt (isikukood xxx; elukoht: xxx) alaealise poja V. V.`i (isikukood xxx) ülalpidamiseks alaealise lapse esindaja I. V. (isikukood xxx; elukoht: xxx) kasuks elatis igakuise elatusrahana summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti (2 175 krooni) kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, alates 01. jaanuarist 2011 kuni V. V.`i (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 09.09.2015.a.

3. Välja mõista V. V.`ilt (isikukoodxxx; elukoht: xxx) alaealise poja R. V.`i (isikukood xxx) ülalpidamiseks alaealise lapse esindaja I. V. (isikukood xxx; elukoht: xxx) kasuks elatis igakuise elatusrahana summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti (2 175 krooni) kuus, kuid mitte vähem, kui Kohtuasja number 2-10-43441 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2011, Jõhvi, kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi V. V.`i ja R. V.`i seadusliku esindaja I. V. hagi V. V.`i vastu elatise nõudes. Hagihind 2 502.14 eurot. Kohtuistungi toimumise aeg 15. veebruar 2011 Menetlusosalised

Hagejad:

Hagejate seaduslik esindaja:

Kostja: V. V. (IK xxx, elukoht xxx)

R. V. (IK xxx, elukoht xxx)

I. V. (IK xxx; elukoht: xxx, e-post xx )

V. V. (IK xxx; elukoht: xxx, e-post xxx )

2 Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, alates 01. jaanuarist 2011 kuni R. V.`i (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 09.09.2015.a.

4. Väljamõistetud elatis kanda hagejate seadusliku esindaja I. V. (isikukood xxx) arveldusarvele nr. 1100994549 AS-s Swedbank.

5. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Otsuse täitmisel arvestada kostja V. V.`i poolt elatisena makstud summasid.

6. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on V. V.`i ja R. V.`i seadusliku esindaja I. V. hagi V. V.`i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 05.07.1997 ja lahutati 05.08.2008. Abielust on xxx sündinud poeg V. V. ja xxx on sündinud poeg R. V.. Lapsed on seadusliku esindaja ülalpidamisel. Hagejate esindaja palus kostjalt välja mõista elatis summas 139.01 eurot (2 175 krooni) iga lapse kohta, kokku 278.02 eurot (4 350 krooni) kuus.

Kostja oma kirjalikus vastuses 05.10.2010 hagiga ei nõustunud. Kostja tasus alates 05.08.2008 kuni 05.08.2010 elatist laste ülalpidamiseks 213.46 eurot (3 340 krooni) kuus pooltevahelise kokkuleppe alusel. Alates 24. augustist 2010 elab vanem poeg V. V. kostja juures ja on kostja ülalpidamisel. Poeg on kostja juurde sisse kirjutatud, ka lastetoetus on vormistatud kostja nimele. Seoses sellega peatas kostja elatise maksmise hagejale. Sellest lähtuvalt leiab kostja, et nad on hagejaga võrdsetes tingimustes – kummagi lapsevanema ülalpidamisel on üks laps. Ülaltoodust lähtuvalt palus kostja jätta hagi rahuldamata, kuna hageja ülalpidamisel on ainult üks laps (tl. 8-12).

27. oktoobril 2010 esitas hageja arvamuse kostja 05.10.2010 vastusele. Hageja palus rahuldada hagi, kuna poeg V. elab kostja juures ajutiselt. Hageja märkis, et ei soovi pöörduda kohtusse uue elatise hagiga juhul, kui poeg tuleb tagasi elama tema juurde. Hageja on kandnud kõik lastega seotud kulud. Siiani on poeg V. elanud isa juures mitte kauem kui 2-3 kuud (tl. 14).

KOHTUISTUNGID

16. detsembri 2010 kohtuistungil jäi hagejate seaduslik esindaja esitatud haginõude juurde. Hagejate seaduslik esindaja teatas, et poeg V. läks ajutiselt isa juurde elama. Praktiliselt laps ainult ööbib isa juures, päeval on ta koolis, oma aega viidab ta sõprade või hageja juures. Hagejate esindaja väitel ei ole lapsel isegi isa korteri võtmeid. Kostja maksis raha vastavalt nendevahelisele kokkuleppele.

3 Kostja teatas, et maksis elatist summas 213.46 eurot (3 340 krooni) iga kuu viiendal kuupäeval, vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele. Kostja teatel elab poeg V. alates augustist 2010 tema juures. Kostja teatas sellest ka kohalikule omavalitsusele, seoses millega hakkas kostja saama ma lastetoetust poja V.i jaoks.

Kohus lükkas kohtuistungi edasi, andes pooltele täiendava tähtaja dokumentide esitamiseks.

23. detsembril 2010 esitas kostja kohtule täiendavad tõendid oma sissetulekute kohta ja pangakontode väljavõtted. AS Sampo panga poolt väljastatud konto väljavõttest nähtub, et kostja on kuni 05.08.2010 tasunud hagejale elatist laste ülalpidamiseks summas 213.46 eurot (3 340 krooni) kuus; samuti on alates 2010.a.septembrist tasunud poja V. V.`i spordikooli õppemaksud. Samuti nähtub konto väljavõttest, et kostja kontole OÜ-lt V. laekuv neto-töötasu moodustab 282.62 eurot (4 422 krooni) kuus. AS-lt SVS on laekunud ühekordne netoväljamakse summas 514.36 eurot (8 048 krooni.) (tl. 23-32)

15. veebruari 2011 kohtuistungil jäi hagejate seaduslik esindaja esitatud nõude juurde. Esindaja palus arutada tsiviilasja ilma kostja osavõtuta. Lapsed elavad mõlemad esindaja juures, ka vanem poeg V. elab alates 06.01.2011 tema juures. Laps on välja kasvanud, lapsele tuli osta kõik uued riided ja jalatsid. Hageja esitas kohtule töötasutõendi, millest nähtub, et hageja 2010 aasta neto-töötasu moodustab 4 132.95 eurot (64 666.55 krooni), so 344.41 eurot (5 388,88 krooni) kuus. Hagejate esindaja on arvamusel, et kostja omab lisaks ametlikule sissetulekule veel lisasissetulekuid, mida ta ei näita. Alates 08.09.2010 ei ole kostja hagejate esindajale elatist maksnud. Hagejate esindaja nõustus sellega, et selle aja eest, millal laps elas kostja juures, kostja sellele lapsele elatist maksma ei pea.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud, tema mitteilmumise põhjused ei ole kohtule teada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

PKS § 120 lg 1 kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.

Hagile lisatud sünnitunnistustest (tl. 4) nähtub, et I. V. on alaealiste laste V. V.`i ja R. V.`i ema, seega, seaduslik esindaja. V. V. on laste V. V.`i ja R. V.`i isa. Jõhvi Vallavalitsuse 13.10.2009 tõendi (tl. 2) kohaselt elavad lapsed V. V. ja R. V. koos ema I. V.`ga. Jõhvi Vallavalitsuse 04.10.2010 tõendist nähtub, et alates 04.10.2010 elab V. V. aadressil Pae 1-1, Jõhvi, so, koos oma isa V. V.`iga (tl 12).

Alates 01.01.2011.a kehtima hakanud PKS § 96 alusel, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1, lg 2, lg 4 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem

4 peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Lähtuvalt alates 2009. aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Lähtuvalt alates 2011 aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 278.02 eurot ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 139.01 eurot. Sellest tulenevalt on hagejate esindajal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele.

Laste elukoht hagejate esindaja juures tähendab seda, et hagejate seaduslik esindaja peab laste elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

Kohus, lähtudes laste reaalsetest vajadustest ja hagejate seadusliku esindaja ning kostja materiaalsest olukorrast, leiab, et hagejate seadusliku esindaja poolt esitatud hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, hagejate seadusliku esindaja poolt esitatud nõude ulatuses, so, kogusummas 278.02 eurot (4 350 krooni) kuus. Samas ei rahulda kohus hagi mitte selle esitamisest 08.09.2010, vaid alates 01. jaanuarist 2011, so alates sellest ajast, kui mõlemad lapsed elavad jälle oma ema, hagejate seadusliku esindaja juures.

Kohus nõustub kostja 05.10.2010 kohtule esitatud seisukohaga, et sel ajal, kui üks lastest (V.) elas kostja juures, olid poolte lastega seotud ülalpidamiskulud võrdsed, st mõlema lapsevanema ülalpidamisel oli üks laps. Kui hagejate esindaja soovib saada ülalnimetatud ajavahemiku, so september kuni detsember 2010 eest kostjalt elatist lapse R.i ülalpidamiseks, siis oleks ta pidanud maksma kostjale sama aja eest elatist lapse V.i ülalpidamiseks. Hagejate seaduslik esindaja ei ole aga esitanud kohtule andmeid selle kohta, et ta on maksnud elatist lapse V.i ülalpidamiseks. Kui võrrelda hagejate seadusliku esindaja ja kostja deklareeritud sissetulekuid, siis ei saa väita, et kostja sissetulekud ületaksid hagejate esindaja sissetulekuid.

Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi osaliselt, summas 139.01 eurot kuus alates 01.01.2011 kuni V. V.`i (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 09.09.2015.a. ja 139.01 eurot kuus alates 01.01.2011 kuni R. V.`i (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 09.09.2015.a.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi rahuldatakse hagi osaliselt.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

5

Marge Tamme Kohtunik