Legislator Case Law & Legislation
2-10-44779/14 AI generated

2-10-44779/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-10-44779/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-10-44779

Legislator headnote

AI generated

2-10-44779/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 2-10-44779

Keywords

AI generated
employee lack of entitlement refusal under eea agreement holiday compensation improved country conditions supplementary benefits to AHV refusal of suitable work
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-10-44779

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2011, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-44779 Tsiviilasi, hageja nõue O Z hagi WALLDEN BEMANNING AS vastu saamata jäänud töötasu nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O Z (isikukood: XXX) Kostja: WALLDEN BEMANNING AS (registrikood: 992 264 187) Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine RESOLUTSIOON 1. Jätta O Z hagi WALLDEN BEMANNING AS vastu saamata jäänud töötasu nõudes läbi vaatamata. 2. Menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot krooni.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

O Z esitas 16. septembril 2010 Viru Maakohtule hagiavalduse WALLDEN BEMANNING AS vastu saamata jäänud töötasu nõudes. Kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud, kuid kostja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et Eesti kohus ei ole pädev asja menetlema.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

Kohus tuvastas, et O Z hagis WALLDEN BEMANNING AS vastu saamata jäänud töötasu nõudes tuleb kohaldada kohtualluvuse kindlaks määramisele Lugano tsiviilja kaubandusasjade

2-10-44779

2(2) kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni. Konventsiooni osapoolteks on Euroopa Ühenduse liikmesriigid, Islandi Vabariik, Norra Kuningriik ning Šveitsi Konföderatsioon (2007/712/EÜ).

Eelimetatud konventsiooni artikli 19 kohaselt võib tööandja vastu hagi esitada tööandja elukoha riigi kohtusse või muu riigi kohtusse: 1. töötaja hariliku töötamise koha järgi või 2. kui töötajal ei ole harilikku töötamise kohta või töötamise koht on erinevates riikides, siis ettevõtte, mis töötaja tööle võttis, asukoha järgsesse kohtusse.

Hagiavalduse kohaselt on kostja (tööandja) asukoht Norras, Eestis ei ole kostjal esindust. Tööle võttis hageja ettevõte, mis asub Norras, ning töötama pidi töötaja samuti Norras. Seega leiab kohus, et tsiviilasi ei allu Eesti kohtule, mistõttu ei ole Eesti kohus pädev asja lahendama.

Seega Z hagi WALLDEN BEMANNING AS vastu saamata jäänud töötasu nõudes ei allu Eesti kohtule.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

Eeltoodu alusel jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kooskõlas TsMS § 168 lg 2 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik