2-10-28586/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-28586

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-28586

Tsiviilasi

OÜ Dominus

Inkasso

hagi

Diana

Lodjaku

vastu

283,72 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

191,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OÜ Dominus Inkasso (RK 11449068; asukoht Narva

mnt 11E, 10151 Tallinn; e-post info@dominusinkasso.ee),

esindaja juhatuse liige Ahti Jesse;

kostja Diana Lodjak

Kohtuistungi

toimumise

aeg

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Dominus Inkasso hagi Diana Lodjaku vastu osaliselt.

2. Välja mõista Diana Lodjakult OÜ Dominus Inkasso kasuks 30 (kolmkümmend) eurot

ja 1 sent, millest 19,45 eurot on tagastamata laenusumma ja 10,55 eurot sissenõutavaks

muutunud viivis 27.09.2010 seisuga.

3. Välja mõista Diana Lodjakult OÜ Dominus Inkasso kasuks viivis protsendina

põhinõudelt 19,45 eurolt alates 28.09.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1

sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), kuid mitte rohkem kui 8,90 eurot.

4. Jätta poolte menetluskulud 11% ulatuses Diana Lodjaku kanda ja 89% ulatuses

OÜ Dominus Inkasso kanda.

5. Välja mõista Diana Lodjakult OÜ Dominus Inkasso kasuks menetluskulud 7 (seitse)

eurot ja 3 senti.

6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

2(6)

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Dominus Inkasso (hageja) esitas 16.06.2010 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse (tl 5-7), millele Diana Lodjak (kostja) esitas 15.07.2010 vastuväite (tl 13-14), märkides,

et on hagejaga sõlminud interneti vahendusel maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks ja maksnud

selle alusel hagejale kokku üle 3500 krooni, viimati 12.11.2008. Peale töökoha kaotust ei ole

kostjal olnud võimalust hagejale maksta.

2. 16.09.2010 määrusega (tl 15) lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse

üleandmisega.

3. 29.09.2010 esitas hageja kohtusse hagi (tl 23-26).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja SMS Kiirlaen OÜ 05.04.2008 laenulepingu, mille

alusel sai kostja kiirlaenusüsteemist www.smskiirlaen.ee 3000 krooni laenu. Kostja kohustus

laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 650 krooni tagastama hiljemalt 05.05.2008. Kuna kostja

ei täitnud lepingulisi kohustusi vaatamata laenuandja saadetud sõnumitele ja e-kirjadele, siis

loovutas laenuandja 13.05.2008 oma nõude hagejale, kes teavitas sellest kostjat.

Hagi koostamise seisuga võlgneb kostja hagejale 4439,15 krooni, millest 3000 krooni on

tagastamata laenusumma, 650 krooni lepingu sõlmimise tasu ja 789,15 krooni viivis perioodi

eest 06.05.2008 kuni 27.09.2010. Hageja on lähtunud viivise arvestamisel viivise määrast

0,114% päevas, vähendades ise kokkuleppelist viivise määra (0,85% päevas), ja saades

võlgnetava viivise suuruseks 3640,88 krooni. Kuna kostja tasus ajavahemikul 19.06.2008 kuni

13.10.2008 hagejale kokku 2851,73 krooni, millise hageja arvestab maha viivisest, siis on

nõutavaks viiviseks 789,15 krooni. Lisaks palub hageja, et kohus mõistaks alates 28.09.2010

kostjalt hageja kasuks välja lisanduva viivise kuni põhinõude täitmiseni. Koos hagi

rahuldamisega palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud summas 2500 krooni

(maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 750 krooni, hagimenetluses tasutud riigilõiv

250 krooni ja õigusabikulud 1500 krooni).

Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 05.04.2008 laenulepingust

nr 2100190268 (tl 27-32), arvest nr 21381 (tl 33), maksekorraldusest nr 4931 (tl 34) ja

võlanõuete üleandmise aktist nr 4011/2-20 (tl 35).

4. 25.01.2011 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse (tl 48), milles tunnistab, et ei olnud suuteline

kogu summat SMS Kiirlaen OÜ-le kohe tasuma, mistõttu sõlmiti hagejaga maksegraafik. Kostja

tasus kuni töökoha likvideerimiseni ajavahemikul 19.06.2008 kuni 12.11.2008 hagejale kokku

3345,63 krooni. Peale töökoha kaotust võttis kostja hagejaga ühendust olukorra selgitamiseks,

kuid hageja nõudis võla tasumist, saates ähvarduskirju ja helistades hageja emale. Kostja loodab,

et asi on võimalik lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel, kuna tema ei ole

pahatahtlikult maksmisest kõrvale hoidunud.

Kostja lisas vastusele pangakonto väljavõtte (tl 49).

5. 15.02.2011 esitas hageja kostja vastuse kohta arvamuse, mille kohaselt ei ole hagis kajastatud

12.11.2008 toimunud täiendavat võlgnevuse tasumist summas 493,90 krooni. Hageja on nõus

nimetatud laekumise hagiga nõutud võlgnevusest maha arvestama. Arvamuses pakub hageja

kostjale kompromissi, olles mõistliku maksetähtaja korral valmis vähendama viivist kuni poole

võrra. Samas osutab hageja, et kompromissi sõlmimise korral jääks kostja kanda vaid pool

hageja poolt tasutud riigilõivust (teise poole tagastab hagejale kohus).

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis

vastab 2000 eurole.

3(6)

Pooltele on kätte toimetatud 26.01.2011 kohtumäärus hagi menetlemise kohta lihtsustatud korras

(tl 54, 55). Pooled ei ole kohtule teatanud enda ärakuulamise soovist, mistõttu asub kohus

seisukohale, et pooled ei soovi enda ärakuulamist. Kostjale on saadetud hageja 15.02.2011

arvamus asja lahendamise võimaluse kohta kompromissiga (tl 57). Kostja on kohtu kirja kätte

saanud 16.02.2011 (tl 58), kuid ei ole kohtule kuni käesoleva ajani oma seisukohta avaldanud.

7. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta

intressi. VÕS § 76 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS

§ 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine.

Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja sõlmis 05.04.2008

SMS Kiirlaen OÜ-ga

viimase

interneti

kodulehel

www.smskiirlaen.ee

laenulepingu

nr 2100190268 (tl 27-32), mille alusel anti kostjale laenu 3000 krooni (tl 34) ja et kostja jättis

täitmata lepingust tuleneva kohustuse tagastada laenusumma kokkulepitud tähtajaks, so

05.05.2008, koos laenulepingu tasuga (tl 33). Kohus leiab, et laenulepingu tasu näol on sisuliselt

tegemist intressiga VÕS § 397 tähenduses. Nimetatud paragrahvis sätestatud laenu kasutusintress

on tasu raha kasutamise eest. Vaidlust ei ole selles, et SMS Kiirlaen OÜ on andnud laenu oma

majandus- või kutsetegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu

annab. Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vaidlust ei ole selles, et kostja rikkus lepingulist kohustust.

Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse

rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kuna lepingu pooled on leppinud

kokku laenu ja laenulepingu tasu tagastamise kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud

nimetatud kohustused täitmata, siis on hageja, kellele laenuandja on 13.05.2008 oma nõude

loovutanud (tl 35), õigustatud kostjalt nõudma tagastamata laenusummat 3000 krooni

(191,73 eurot) ja laenulepingu tasu 650 krooni (41,54 eurot).

VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt 27.09.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 789,15 krooni ja alates 28.09.2010 lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhinõude

täitmiseni. Viivise arvestamisel on hageja lähtunud viivise määrast 0,114% päevas (41,61%

aastas) ja arvestanud viivist võlgnevuse (3650 krooni) sissenõutavaks muutumisest, so alates

06.05.2008, kuni 27.09.2010, saades viivise suuruseks 3640,88 krooni. Kuna kostja on

ajavahemikul 19.06.2008 kuni 13.10.2008 tasunud hagejale kokku 2851,73 krooni, millise

summa hageja arvestas maha viivisest, siis on hageja viivisenõudeks 789,15 krooni. 15.02.2011

kirjalikus arvamuses teavitab hageja, et kostja on 12.11.2008 tasunud täiendavalt 493,90 krooni,

millise summa võrra vähendab hageja oma nõuet.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Asja materjalidest

nähtub, et SMS Kiirlaen OÜ ja Diana Lodjak tarbijana sõlmisid laenulepingu interneti

vahendusel. Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Lepingu

sõlmimisel oli kostjal võimalik valida üksnes laenusumma ja selle kasutamise tähtaeg. Kuna

4(6)

laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks

tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on

kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled

ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu

olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades

kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust

tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui

tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks

pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et

teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist

või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju

suurust.

Kohus leiab, et SMS Kiirlaen OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu p 11.1 on tühine

võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 0,85% suuruse viivise määra osas (310,25% aastas), sest

vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele, on

viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja

kohustuste tasakaalust. Kohus on seisukohal, et kostjalt ei kuulu väljamõistmisele ka vähendatud

määras (0,114% päevas ehk 41,61% aastas) arvestatud viivis. Kohus märgib, et võlausaldaja

õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega

võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega

tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse

põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, tuleb

viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu

suuremas ulatuses. Antud asjas on hageja arvestanud viivist kokkuleppelises määras ja saanud

viivise nõudeks 3640,88 krooni, kui põhivõlg on 3000 krooni. Samas ei ole hageja oma

3640,88 krooni suurust viivisenõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas

ulatuses kui põhinõue.

Kuna hageja ei ole 3640,88 krooni suurust viivisenõuet põhistanud ega tõendanud kahju

olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue ja kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult

kahjustav ning seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest

tulenev regulatsioon. Käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgne

määr ehk VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

(EKP)

põhirefinantseerimis-

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui

seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

06.05.2008 (nõude sissenõutavaks muutumise aeg) kuni 09.12.2008 oli seadusjärgne viivisemäär

11% aastas, alates 10.12.2008 kuni 31.12.2008 9,5% aastas ja alates 01.01.2009 kuni käesoleva

ajani 8% aastas. Kuivõrd kohus on seisukohal, et laenulepingu tasu näol on sisuliselt tegemist

intressiga ja VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole lubatud nõuda viivist intressi tasumisega viivitamise

korral, siis tuleb viivist arvestada tagastamata laenusummalt 3000 kroonilt, mitte kogu

võlgnevuselt 3650 kroonilt nagu arvestab hageja. Kohus märgib veel, et hageja on viivise

arvestamisel jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja on ajavahemikul 19.06.2008 kuni 12.11.2008

tasunud hagejale võlgnevuse katteks kokku 3345,63 krooni (tl 49). Lisaks on lepingu p-s 7.7

määratud kindlaks lepingust tulenevate erinevate summade tasumise arvestamise järjekord, mille

kohaselt muutus hagis esitatud nõudeid arvestades esmajärjekorras sissenõutavaks laen

(laenulepingu tasu ja laenusumma) ning seejärel viivis. Seega esimese osamakse tegemisel

19.06.2008 summas 838,93 krooni sai kostja poolt tasutud laenulepingu tasu 650 krooni ning

laenusummast 188,93 krooni. Edaspidiselt vähenes osamaksete arvelt võlgnetav laenusumma.

5(6)

Eeltoodust tulenevalt on tasumisele kuuluva viivise arvestus järgmine:

Võlgnetav

summa

kroonides

Periood

(2008)

Viivise

määr

Viivitatud

päevi

Arvutuse käik

Viivis

kroonides

3000,00

06.05.-19.06.

11%

3000 × 11% × 45/365

40,68

2811,07

20.06.-11.07.

11%

2811,07 × 11% × 22/365

18,64

2317,17

12.07.-12.08.

11%

2317,17 × 11% × 32/365

22,35

1823,27

13.08.-15.09.

11%

1823,27 × 11% × 34/365

18,68

1298,27

16.09.-13.10.

11%

1298,27 × 11% × 28/365

10,96

798,27

14.10.-12.11.

11%

798,27 × 11% × 30/365

7,22

304,37

13.11.-09.12.

11%

304,37 × 11% × 27/365

2,48

304,37

10.12.-31.12.

9,5%

043,37 × 11% × 22 / 365

1,74

Seega võlgneb kostja hagejale 31.12.2008 seisuga 427,12 krooni, millest tagastamata

laenusumma on 304,37 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 122,75 krooni. Kuna kostja ei

ole 2009. aastal kuni hagi koostamiseni teinud ühtegi osamakset, siis on 27.09.2010 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 165,11 krooni (122,75 + (304,37 × 8% × 635/365 = 42,36)).

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus leiab, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Viivise rakendumine sõltub

reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku

kahjustada. Kuna kostja ei ole oma rahalist kohustust täitnud alates 01.01.2009 ja kohus luges

viivise määraks seadusjärgse määra, siis on hageja õigustatud lisanduvat viivist nõudma ja kohus

mõistab kostjalt välja täiendava viivise alates 28.09.2010 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras (EKP intress + 7% aastas) kuni põhinõude täitmiseni. Samas peab kohus põhjendatuks

mõista kostjalt välja viivis kokku mitte suuremas summas kui võlgnetav põhinõue, so

304,37 krooni.

Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 469,48 krooni

(304,37 krooni põhinõude ja 165,11 krooni sissenõutavaks muutunud viivise katteks), mis on

30,01 eurot (19,45 + 10,55). Lisaks mõistab kohus kostjalt välja lisanduva viivise alates

28.09.2010 kuni põhinõude 19,45 euro täitmiseni, kusjuures viivisenõuded kokku (juba

sissenõutavaks muutunud viivis ja lisanduv viivis) ei või ületada 10,55 eurot.

8. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163

lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 11% ulatuses, siis

on põhjendatud jätta menetluskulud 11% ulatuses kostja ja 89% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 1000 krooni (maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisel tasutud 750 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud 250 krooni) ning

õigusabikulud 1500 krooni, kokku seega 2500 krooni.

6(6)

Riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses sätestatud

määras. Hageja taotlus kostjalt õigusabikulude väljamõistmiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud.

Asja materjalidest nähtub, et hagejat on maksekäsu kiirmenetluses esindanud hageja töötaja

Janar Tasa volikirja alusel vastavalt TsMS § 218 lg-s 2 sätestatule. TsMS § 175 lg 2 kohaselt

hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud, kuid antud

tsiviilasi on lahendatud vaid kirjalikus menetluses. Nii hagiavalduse kui arvamuse kostja

25.01.2011 vastusele on esitanud hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Ahti Jesse. TsMS

§ 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Äriregistrist nähtuvalt on hageja

põhitegevusalaks õigusnõustajate ja õigusbüroode tegevus, mistõttu eelduslikult puudub hagejal

põhjendatud vajadus osta õigusalast konsultatsiooni teiselt firmalt.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks

suuruseks 1000 krooni (riigilõiv), mis on 63,91 eurot. Kohtuotsuses määratud menetluskulude

jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 11% kindlaksmääratud

menetluskuludest, milleks on 7,03 eurot.

Kohtunik