2-10-43935/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-43935

Tsiviilasi

BIGBANK AS-i hagi S Fvastu 3 516,30 euro (55 018,16

krooni) ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

1 758,30 eurot (27 511,46 krooni)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja BIGBANK AS

Hageja lepinguline esindaja Ere U

Kostja S F(isikukood XXX, elukoht XXX, viibimiskoht

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

10. veebruar 2011.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Välja mõista S F 3 516,30 (kolm tuhat viissada kuusteist eurot) 30 senti BIGBANK

AS-i kasuks.

3. Välja mõista S F viivis 29,2% aastas põhinõudest (1 758,30 eurot) alates 14.09.2010

kuni põhinõude täieliku täitmiseni BIGBANK AS-i kasuks.

4. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta S F kanda.

2. Välja mõista S F menetluskulu 498,54 (nelisada üheksakümmend kaheksa eurot) 54

senti BIGBANK AS-i kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

BIGBANK AS esitas 09.09.2010 hagi S F vastu 3 516,30 euro ja viivise saamiseks. Hageja

nõue kostja vastu tuleneb hageja ja JD vahel 02.11.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingust ning

hageja ja kostja vahel 02.11.2006 sõlmitud käenduslepingust. Kohtuistungil võttis kostja hagi

õigeks.

Kohtu põhjendused

TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja

nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Lõike 2 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil

protokollitakse. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa võib välja

jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS

§ 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi

õigeksvõtul põhineva otsuse.

Hageja ja JD vahel 02.11.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingust ning hageja ja kostja vahel

02.11.2006 sõlmitud käenduslepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 8 lg 2

kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus

tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib

võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab

võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS §

113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS §

142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 ja 2 järgi

kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies

ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja

leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu

ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud

kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse

teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma

kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või

osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 3 516,30 eurot, millest 1 758,30 eurot on

tagastamata krediidisummas, 287,07 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 17,58

eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 1 453,35 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 14.09.2010 tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista viivis 29,2% aastas põhinõudelt 1 758,30 eurot.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui

kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et menetluskulud

tuleb jätta kostja kanda, kuna kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Samuti ei ole kostja kohe kirjaliku avalduse hagi õigeks võtnud.

TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise

tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse

lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus

menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 683,88 eurot

järgmiselt: 383,47 eurot riigilõivu hagimenetluses, 6,39 eurot riigilõivu elektroonilise

dokumendi väljatrüki eest ning 274,82 eurot õigusabikulud ning menetlusosalise sõidukulu

19,20 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud ja sõidukulud.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 2 kohaselt kohtumenetluses dokumendi ärakirja või

elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest tasutakse riigilõivu 5 kroon

iga lehekülje eest. TsMS § 340 lg 4 kohaselt korraldab kohus kohtule elektrooniliselt esitatud

dokumendist ärakirjade või väljatrükkide tegemise, kui teisele menetlusosalisele ei saa

eeldatavasti elektroonilist dokumenti edastada või ta ei saa selle sisuga eeldatavasti tutvuda või

seda välja trükkida. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud juhul on ärakirjade või

väljatrükkide tegemine riigilõivuvaba. Kohus leiab, et RLS § 57 lg 2 kohaselt ei ole

elektrooniliselt esitatud hagiavalduse enda esmakordne väljatrükkimine lõivustatud toiming.

Riigilõivu

tuleb

teatud

juhtudel

tasuda

siis,

kui

menetlusosaline

soovib

kohtult

menetlusdokumendi väljatrüki või ärakirja väljastamist. TsMS § 340 lg 4 (01.01.2010

redaktsioonis) kohaselt on aga kostjale elektrooniliselt esitatud hagiavalduse väljatrüki

edastamine riigilõivuvaba. Seega ei olnud hagejal hagiavalduse esitamisel ning sellest väljatrüki

edastamisel kostjale kohustust tasuda riigilõivu summas 6,39 eurot. Tulenevalt eelnevast jätab

kohus nimetatud riigilõivu kostjalt välja mõistmata.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 274,82 eurot.

TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude

teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr

137 (01.01.2011 redaktsioonis) § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt

menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja

hinna kuni 3 200 euro puhul 1 600 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 1 758,30

eurot. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise ning

istungitel osalemise eest. Kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd

keerukas ning istungitel osalemine ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas

274,82 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 95,87 euro ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista arvestades asja

keerukust ja mahtu ning osalemist istungitel õigusabikulud summas 95,87 eurot ja hagiavalduse

esitamise eest tasutud riigilõiv 383,47 eurot ning sõidukulu 19,20 eurot kokku 498,54 eurot.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Viivi Villemson