2-09-25978/21 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-09-25978 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

25. veebruaril 2011, Narva Kohtunik TAMARA ŠABAROVA Kohtuasi E M hagi D K vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

1 251,09 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E M (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: D K (isikukood XXX, sünd XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 08.02.2011, avalikul kohtuistungil Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Nikolajeva Istungil osalenud isikud Hageja

RESOLUTSIOON

1. E M hagi D K vastu elatise nõudes rahuldada täies ulatuses.

2. Mõista D K välja igakuiselt I K kasuks elatis I K (sünd XXX, ik XXX) ülalpidamiseks alates elatishagi esitamist, s.o 04.06.2009, kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o XXX, summas 139,01 eurot (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja

01 senti).

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-25978 kannab D K.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

Tsiviilasi nr 2-09-25978

2(6) andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 04.06.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielust on laps I K ik XXX, kes elab hageja ülalpidamisel. Kostja elab alates 2008.a. novembrist eraldi ja sellest ajast ei täida lapse ülalpidamiskohustust.

Kuna hageja nõuab elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama oma varalist seisundit ning samuti ei pea põhjendama ega tõendama lapse vajadust.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 103 lg 2 ja 3 järgi Eesti kohus võib põlvnemisasja lahendada, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis; Eesti kohtus lahendatavas põlvnemisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi. Kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi hageja elukoha järgi. TsMS § 103 lg 4 punkti 1 järgi käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka ülalpidamisasjade suhtes. Ülalpidamisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on nõue seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes.

Põhjendades oma nõuet kuni 01.07.2010 kehtinud PKS §-dega 60, 61, 70 lg 2 hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alaealise lapse I K, ik XXX, ülalpidamiseks igakuine elatusraha 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 01.12.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 10.08.2024 või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära; jätta menetluskulud kostjale kanda; tunnistada kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks; kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile, siis TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega rahuldada hagi kirjalikus menetluses hagiavalduses märgitud ulatuses.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

Hagi on esitatud 04.06.2009.

TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Hageja palus hagiavalduses mõista elatis välja summas 2 175 krooni kuus, mistõttu antud asja hagihind moodustab 1 251,09 eurot (139,01 eurot (2 175 krooni) * 9 kuud).

KOSTJA VASTUVÄITED

Vene Föderatsiooni kompetentse kohtu poolt ärakuulatud kostja (tl 68-69) tunnistas hagi osas, et ta peab oma poja ülal pidama, kuid ei nõustunud elatise suurusega. Kostja palk moodustab

11 000 rubla, ta maksab välja krediit, igakuine maks moodustab 3 000 rubla. Varem kostja andis

Tsiviilasi nr 2-09-25978

3(6) hagejale raha, viimane kord 06.01.2010, kui hageja viibis Sankt-Peterburis. Kostja soovib lapsega suhelda. Kostja oli nõus vaadata asja läbi kohtuistungil.

KOHTUISTUNG

08.02.2010 kohtuistungile kostja ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud.

Hageja palus vaadata asja sisuliselt läbi kostja osavõtuta. Hageja toetas oma haginõuded ja selle põhjendused, kuid palus mõista elatis välja alates hagi esitamise päevast. Hageja seletas kohtuistungil, et hageja teada kostjal ei ole teisi lapsi. Kostja peale ametliku palka saab ka palka mitteametlikult, hageja veendus selles, kui oli Sankt-Peterburis. Kostja ei suhtle pojaga ja ei soovi seda teha.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele 01. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus, kuid asjaoludele ja toimingutele - kuni 30. juunini 2010 kehtinud seadus.

Alates 01.07.2010 kehtima hakanud PKS § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

Kuna hagiavaldus oli esitatud enne uue PKS jõustumist, kohaldatakse menetlusele vana PKS (kehtis kuni 01.07.2010.a). Vana PKS järgi esitas hagi kohtusse õigustatud isiku (alaealise lapse) nimel tema vanem (hageja).

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on hagi esitamisel kehtinud PKS § 60 lg 1, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kohus tuvastas 26.09.2006 väljaantud sünnitunnistusega CL 0321742 (tl 3), et pooltel on sündinud XXX.a laps - poeg I K. Vastavalt PKS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi lg 2 järgi kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Uue PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS

Tsiviilasi nr 2-09-25978

4(6) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2011.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 278,01 eurot, pool sellest moodustab 139,01 eurot.

PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Hageja nõuab lapsele elatist summas 2 175 krooni ehk 139,01 eurot alates hagi esitamise päevast. Kostja on nõus tasuma elatist, kuid väiksemas summas.

Õiged on hageja viited elatise miinimummäärale, kuid elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit ja lapse vajadusi. Kindlaks peab ka määrama kulutuste põhjendatud suuruse nende vajaduste rahuldamiseks.

Laps elab koos hagejaga. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 (edaspidi RKTKo) leidnud, et PKS § 61 lg

4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Kostja ei vaielnud vastu poja ülalpidamiseks vajalike kulutuste osas.

Kuna hageja nõuab elatist summas, mis ei ületa seaduses ettenähtud miinimummäära, ei pea ta dokumentaalselt tõendama lapse vajaduste suurust.

Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (RKTKo 3-2-1-127-09).

Kohus peab elatise suuruse määramisel arvestama peale lapse vajadust ka poolte varalist seisundit.

Tsiviilasi nr 2-09-25978

5(6) Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kostja väidab, et tema palk moodustab 11 000 rubla kuus ja ta tagastab laenu, igakuine makse moodustab 3 000 krooni, kuid need väited jäid paljasõnalisteks, kuna kostja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta.

Samuti kostja väitis, et andis raha lapse ülalpidamiseks kuni 06.01.2010, kuid see väite ka jäi paljasõnaliseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel.

Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime.

Kostja paljasõnaliste väidete kohaselt tema palk moodustab 11 000 rubla kuus, mis Eesti Panga kursi järgi 25.02.2011 seisuga (1 euro = 40,8265187373 rubla) moodustab 269,43 eurot.

Seega kostja ülalpidamisvõime on: 134,72 eurot (269,43 eurot / 2 (kostja ja tema 1 ülalpeetav).

Kuna elatise miinimummäär on lähedane kostja ülalpidamisvõimele, ületades selle 4,29 euro võrra, leiab kohus, et elatise väljamõistmine seadusega ettenähtud ja hageja poolt nõutud miinimummääras ei ole kostjale ebamõistlikult koormav ega pane teda olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita.

Kostja paljasõnaline väide laenu osas kohus ei käsitle, kuna laenu tagasimaksmine ei saa tingida lapse vajaduste ebapiisavat rahuldamist. Vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav.

Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks lapse ülalpidamiseks elatis summas 139,01 eurot igakuiselt alates hagi esitamise päevast ehk alates 04.06.2009.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalöeldust ning TsMS § 162 lg-test 1 ja 2 lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma kostja D K, kelle kahjuks otsus on tehtud.

Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude

Tsiviilasi nr 2-09-25978

6(6) proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova Kohtunik