2-10-38200/16 · 2-10-38200/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-38200

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 22.veebruaril 2011, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-38200 Tsiviilasi

Hagihind Gert Roosaar hagi Arne Pärtel vastu 63 000 krooni ja viiviste 62 000 krooni nõudes. 4026,43 eurot (63 000 krooni) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Gert Roosaar Kostja: Arne Pärtel RESOLUTSIOON Võtta vastu ja kinnitada poolte – hageja ja kostja vahel saavutatud kompromiss, mis seisneb järgnevas:

1. Pooled soovivad lõpetada hagi aluseks olevatel asjaoludel vaidlust 23.01.2009, 03.02.2009, 12.02.2009 lepingutest, mida kostja ei ole tunnistanud. 2. Arne Pärtel kohustub tasuma Gert Roosaarele 4026,43 (63 000 krooni) aasta jooksul osade kaupa igakuiste maksetena 335,53 eurot, esimese maksetähtajaga 30. aprill 2011 iga kuu viimaseks kuupäevaks. 3. Tagastada hagejale Gert Roosaare pangakontole nr XXX (Swedbank) 24.07.2010 Rahandusministeeriumi arvele XXX viitenumbriga 2900072699 tasutud riigilõivust 543,25 eurot (8500 krooni) pool so. 271,62 eurot.

Poolte muud kohtukulud jätta poolte endi kanda.

Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Lõpetada menetlus antud asjas.

Saata määrus menetlusosalistele ja riigilõivu tagastamiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord Pooled on loobunud edasikaebeõigusest

ASJAOLUD Pooled saavutasid kohtus kompromissi. Pooled paluvad kompromissi kinnitamist ja lõpetada menetlus antud tsiviilasjas. Pooled on teadlikud TsMS § 432 sätestatud tagajärgedest. Hageja palub kohtul TsMS § 150 lg 2 p-st 1 lähtuvalt tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. TsMS § 661 lg 4 alusel on pooled edasikaebeõiguse välistanud KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada. Hagi lahendamine kompromissiga on mõistlik ja reaalselt täidetav. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kompromiss kehtib täitedokumendina (TsMS § 430 lg 5). Hageja poolt on 24.07.2010 tasutud Rahandusministeeriumi arvele XXX viitenumbriga 2900072699 riigilõivu 8500 krooni. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

Kohtunik