2-11-3383/11 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruaril 2011a, Valga kohtumaja Tsiviilasi 2-11-3383

Riigi õigusabi asi S. P.

(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxxxxxxx) taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Kirjalik menetlus. RESOLUTSIOON Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 8 lg 1, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5,

18 lg 2 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ § 463-466 ja § 475 lg 1 p 16, kohus m ä ä r a s:

1.Rahuldada S. P. taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks.

2. Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Kohtumäärus saata teadmiseks taotluse esitanule, Rahandusministeeriumile ja Eesti Advokatuuril.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib riigi õigusabi taotleja esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud

Riigi õigusabi taotlus

S. P. esitas 27.01.2011.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esitamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Taotleja soovib esitada hagi kohtusse seoses võlgnevuse väljanõudmisega võlgnikult. Õigusabi taotleja selgituste kohaselt puuduvad tal majanduslikud võimalused advokaadi palkamiseks ning endal tal pole vajalikke juriidilisi teadmisi.

Kohtu lahendi põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele.

„Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, pankade, äriregistri, Maksuja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ja taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Taotleja on töötu, kes kasvatab ühte alaealist last. Vararegistrite andmetel puudub taotlejal vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusabikulude katteks. Autoregistri pole kandeid S. P. kohta. Kinnistusraamatu kandest nähtub, et taotleja omab kinnistut asukohaga xxxxxxxxx Valgas, mis on ka taotleja elukohaks. Maksuja Tolliameti teatisest isiku sissetuleku kohta nähtub, et avaldaja deklareeritud tulu 2010.a. puudus. Sotsiaalkindlustusameti tõendist nähtub, et taotlejale makstakse peretoetust xxxxx eurot (xxxxxx krooni kuus). Taotleja on avaldanud, et tema sissetulekuks on ka renditulu xxxxx eurot (xxx.xx krooni).

Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda S. P. õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Taotlejal puudub suuremate raskusteta realiseeritav vara. Sellest tulenevalt tuleb talle anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigiõigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Annemarie Gerassimov kohtunik