2-10-44580/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

2-10-44580

KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. K. K. seadusliku esindaja A. L.`i hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.

2. Välja mõista V. K.`lt (isikukood xxx, elukoht xxx) alaealise tütre K. K. (IK xxx) ülalpidamiseks alaealise lapse esindaja A. L.`i (isikukood xxx, elukoht: xxx) kasuks elatis igakuise elatusrahana summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti (2 175 krooni) kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, alates 15. septembrist 2010 kuni K. K. (IK xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 21.07.2019.a.

3. Õigeksvõtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 - § 474 ettenähtud korras. Otsuse täitmisel arvestada kostja V. K. poolt elatisena makstud summasid.

4. Jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtuasja number 2-10-44580 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi K. K. seadusliku esindaja A. L.`i hagi V. K. vastu elatise nõudes. Hagihind 1 251.07 eurot. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus vastavalt TsMS § 440 Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja: Kostja:

K. K. (IK 60107215211, elukoht Valgepea talu, Edise küla 55, 41541 Jõhvi vald)

A. L. (IK xxx, elukoht: xxx)

V. K. (IK xxx, elukoht xxx)

2 5. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras.

6. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hagejate esindaja esitas 15. septembril 2010.a kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust xxx.a. sündinud tütar K. K.. Laps elab koos seadusliku esindajaga ja on seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja perekonda materiaalselt ei toeta Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista elatis alaealise lapse K. K. ülalpidamiseks summas 139.01 eurot (2 175 krooni) kuus.

20. oktoobril 2010 esitas kostja kohtule vastuse, milles nõustus hagiga täielikult. Kostja nõustus elatise maksmisega hageja esindaja poolt nõutud ulatuses. Kostja ei nõustunud hageja esindaja väitega selles osas, et kostja ei aita perekonda materiaalselt – kostja on andnud hageja esindajale rahalisi vahendeid lapse ülalpidamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda (tl. 13-14).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

Kostja oma 20. oktoobril 2010 kohtule esitatud vastustes sisuliselt nõustus hagiga täielikult, summas 139.01 eurot (2 175 krooni) kuus (tl. 13-14). Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta on kohustatud oma alaealist last üleval pidama. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

PKS § 120 lg 1 kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.

3

Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 2) nähtub, et hageja esindaja A. L. on alaealise lapse K. K. ema, seega, seaduslik esindaja. V. K. on lapse K. K. isa.

Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, 2, 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1)

Kohus mõistab elatise välja alates hagi esitamisest, alates 15. septembrist 2010 summas 139.01 eurot (2 175 krooni) kuus, kuni K. K. (IK 60107215211) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 21.07.2019.a.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 440; § 444; § 632 lg 1, rahuldab kohus hagi.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Johannes Külaots Kohtunik