2-10-49834/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-49834

Tsiviilasi

Osaühingu T(pankrotis) pankrotihaldur Indrek L hagi

Osaühingu H vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks

ja tehingute alusel saadud kinnistu tagastamiseks

Osaühingu T(pankrotis) pankrotivarasse koos viljade

ja muu kasuga ning sellega seoses Osaühingu H

tahteavalduse asendamiseks kohtulahendiga

Tsiviilasja hind

27 162,45 eurot (425 000 krooni)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühing

T(pankrotis,

registrikood

XXX)

pankrotihaldur Indrek L (XXX)

Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Madis Saar

ja advokaat Grete Säde

Kostja Osaühing H (registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja lepinguline esindaja Heino J

Eelistungi toimumise aeg

14. veebruar 2011.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Tunnistada kehtetuks Osaühingu T(pankrotis) ja Osaühingu H vahel sõlmitud

notariaalne kinnistu müügileping ja asjaõigusleping.

3. Kohustada Osaühingut H tagastama Osaühingu T(pankrotis) omandisse

(pankrotivarasse) notariaalse kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel

saadud ning Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr

XXX kantud kinnistu asukohaga XXX koos viljade ja muu kasuga.

4. Kohustada Osaühingut H (registrikood XXX) tegema tahteavaldus XXX

omanikukande muutmiseks, s.o tahteavaldus, mis on suunatud Harju Maakohtu

kinnistusosakonnale Harju jaoskonna registriosas nr XXX omanikukande

muutmiseks selliselt, et uue omanikuna kantakse sisse Osaühing T(pankrotis,

registrikood XXX), kohtulahendiga.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta Osaühingu H kanda.

2. Välja mõista Osaühingult H menetluskulu 720,49 (seitsesada kakskümmend eurot)

49 senti Osaühingu T(pankrotis) kasuks, mis tasuda Osaühingu T(pankrotis)

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

3. Välja mõista Osaühingult H riigituludesse menetluskulu 2 876,02 (kaks tuhat

kaheksasada seitsekümmend kuus eurot) 2 senti Eesti Vabariigi kasuks, mis tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või

nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr 221023778606 Swedbank

AS-is, viitenumber 2900078444.

4. Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Osaühingul H

tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

5. Saata käesoleva kohtuotsuse ärakiri pärast lahendi jõustumist viivitamata Kohtute

Raamatupidamiskeskusele (TsMS § 179 lg 4).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB

Pank või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr 221023778606 Swedbank

AS-is, viitenumber 3100057358.

Selgitus

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

Osaühingu T(pankrotis) pankrotihaldur Indrek L esitas 11.10.2010 hagi Osaühingu H vastu

tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja tehingute alusel saadud kinnistu tagastamiseks

Osaühingu T(pankrotis) pankrotivarasse koos viljade ja muu kasuga ning sellega seoses

Osaühingu H tahteavalduse asendamiseks kohtulahendiga. 12.10.2011 määrusega andis kohus

hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel.

Kohus määras eelistungi ajaks 14.02.2011 kell 10.30. Kostja esindaja on 27.01.2011 e-posti

teel kinnitanud, et kohtukutse on kostjale kätte toimetatud. 14.02.2011 kell 9.05 saatis kostja

esindaja e-kirja, milles teatab oma haigestumisest ja palub eelistung edasi lükata.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile,

muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse,

lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja

taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus

hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks. Lõike 3 punkti 2 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja on

teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud.

Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemine on põhjendatud ja lubatud. Kostja ei ole istungile

ilmumata jätmist põhistanud. E-kirjale ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks kostja

esindaja haigestumist. Samuti puuduvad muud TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse

tegemist välistavad asjaolud. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja

kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib

põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt TsMS

§ 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel PankrS §-des

110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti

väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 punkt 2 kohaselt

tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse

algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate

huve. PankrS § 111 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks kinkelepingu, kui leping

sõlmiti ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, samuti pankrotimenetluse

algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. PankrS § 118 lg 1 sätestab, et tagasivõitmine

toimub hagi esitamisega kohtule ja tagasivõitmise nõude esitab võlgniku nimel haldur.

Tagasivõitmise nõude võib esitada kolme aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest. PankrS

§ 119 lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool

kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema

kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele

kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Kohus asub seisukohale, et kehtetuks tuleb tunnistada Osaühingu T(pankrotis) ja Osaühingu

H vahel sõlmitud notariaalne kinnistu müügileping ja asjaõigusleping; kohustada Osaühingut

H tagastama Osaühingu T(pankrotis) omandisse (pankrotivarasse) notariaalse kinnistu

müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel saadud ning Harju Maakohtu kinnistusosakonna

Harju jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnistu asukohaga XXX koos viljade ja muu

kasuga; kohustada Osaühingut H (registrikood XXX ) tegema tahteavaldus XXX

omanikukande muutmiseks, s.o tahteavaldus, mis on suunatud Harju Maakohtu

kinnistusosakonnale Harju jaoskonna registriosas nr XXX omanikukande muutmiseks

selliselt, et uue omanikuna kantakse sisse Osaühing T(pankrotis, registrikood 10100837),

kohtulahendiga.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 720,49 eurot

järgmiselt: 450 krooni (28,76 eurot) riigilõivu hagi tagamise avalduse esitamisel ja 10 823,27

krooni (691,73 eurot) õigusabikulusid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja

kandnud õigusabikulusid summas 691,73 eurot, mille tõendamiseks on hageja kohtule

esitanud vastavad arved. Kohtu hinnangul on õigusabikulud 691,73 eurot mõistlikud ja

põhjendatud. Hageja on esitanud hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse 9-l lehel, pidanud

läbirääkimisi kostja esindajaga ning osalenud eelistungil 14.02.2011.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi tagamise

avalduse eest tasutud riigilõiv 28,76 eurot ja õigusabikulud 691,73 eurot, kokku 720,49 eurot.

Kohus määras 12.10.2010 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult riigilõivu

tasumisest hagi esitamisel. Vastavalt TsMS 134 lg 2 ja 126 lg 1 ning RLS § 56 lg 1 ja lisale 1

on nimetatud riigilõivu suuruseks 45 000 krooni, mis vastab 2 876,02 eurole. TsMS § 190 lg 3

kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda

osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt

hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude

kandmisel. Tulenevalt eeltoodust tuleb Osaühingult H riigituludesse välja mõista 2 876,02

eurot.

Vastavalt TsMS 179 lg-le 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks

kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui

lahend kuulub viivitamatule täitmisele. Tagaseljaotsus kuulub vastavalt TsMS 468 lg 1 p-le 2

viivitamatule täitmisele. TsMS § 179 lg 6 kohaselt Justiitsministeerium või justiitsministri

määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib menetluskulude riigituludesse

väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud

jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

TsMS § 179 lg 9 kohaselt kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude

maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks

kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise

lahendis.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Viivi Villemson