2-10-34155/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated15. juulil 2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt abielu J. O. ja kostja vahel sõlmiti xxx.a. Abielust on xxx.a sündinud tütar P. O.. Laps on ema ülalpidamisel. Kostja perekonda materiaalselt ei toeta. Lapse ema palus välja mõista kostjalt elatis tütre ülalpidamiseks summas 191.73 euro (3 000 krooni) kuus.
Legislator headnote
AI generated2-10-34155/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 10. jaanuaril 2011.a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile vastavalt TsMS § 403 lg 1 tähtaja avalduste, taotluste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 09 veebruarini 2011.a.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-10-3415
1 (3)
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohtuasja number
2-10-34155
Otsuse kuupäev
Jõhvi, 17. veebruar 2011.a kell 16.00
Kohus Viru Maakohus
Kohtunik
Ifret Mamedguseinov
Kohtuasi
P. O. seadusliku esindaja J. O. hagi D. O. vastu elatise nõudes. Hagihind 1 251.07 eurot (19 575 krooni).
Asja läbivaatamise kuupäev 17. veebruar 2011.a / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista D. O.’lt (isikukood xxx, elukoht xxx) elatis hageja P. O. (isikukood xxx) ülalpidamiseks hageja seadusliku esindaja J. O. (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti (2 175 krooni) kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, alates 15.07.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni 06.08.2012.a.
3. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
5. Kohtuostus kuulub täitmisele viivitamatult.
Edasikaebamise kord
2-10-3415
2 (3) Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1. 15. juulil 2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt abielu J. O. ja kostja vahel sõlmiti xxx.a. Abielust on xxx.a sündinud tütar P. O.. Laps on ema ülalpidamisel. Kostja perekonda materiaalselt ei toeta.
2. Lapse ema palus välja mõista kostjalt elatis tütre ülalpidamiseks summas 191.73 euro (3 000 krooni) kuus.
KOSTJA VASTUVÄITED
3. 06. detsembril 2010.a esitatud vastuses kostja võttis hagi õigeks summas 2 175 krooni kuus. Kostja teatas, et ta ei ole võimeline suures ulatuses elatist maksma.
NÕUDE VÄHENDAMINE
4. 06. jaanuaril 2011.a esitatud avalduses J. O. palus välja mõista kostjalt elatis kostja poolt pakutud summas 139.01 eurot (2 175 krooni) kuus.
MENETLUSE KÄIK
5. 10. jaanuaril 2011.a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile vastavalt TsMS § 403 lg 1 tähtaja avalduste, taotluste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 09 veebruarini 2011.a.
6. Pooled täiendavaid avaldusi ega dokumentaalseid tõendeid ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8. Sünnitunnistuse järgi lapse P. Olli emaks on J. O. ja isaks kostja. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 15.07.2010.a tõendi kohaselt lapse registreeritud elukohaks on ema elukohajärgne aadress. Hagiavalduse kohaselt laps on ema ülalpidamisel, kostja perekonda materiaalselt ei toeta.
9. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 96 alusel ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p
1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 esimene lause sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis ). Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 101 lg 1
2-10-3415
3 (3) alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so. 139.01 eurot (2 175 krooni) kuus.
10. Kostja on võtnud hagi õigeks. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Sellepärast kuulub hagi rahuldamisele alates hagi esitamisest summas 139.01 eurot kuus. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt alates hagi esitamisest tasutud elatise summad.
11. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks, siis TsMS §
468 lg 1 p 1 alusel kohus omal algatusel tunnistab otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
12. Kohus peab vajalikuks selgitada, et käesolevas vaidluses on hagejaks mitte lapse ema, vaid laps ise. Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 7 lg 1 esimese lause järgi füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Lapse ühe vanema juures elamine ei loo sellele vanemale, kelle juures laps elab, õigust nõuda oma kasuks elatist, sest PKS § 97 lg 1 alusel ülalpidamist on õigustatud sama laps ise. Lapse vanem on lapse seaduslik esindaja TsÜS § 117 lg 2 ja PKS § 116 lg 2, § 120 lg 1 mõttes, kes on kohustatud muu hulgas tagama lapse isikuhooldusõiguse, sh. lapse õiguse elatisele. TsMS § 3 lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Nendel põhjendustel on käeolevas vaidluses hagejaks laps, hageja seaduslikuks esindajaks tema ema ja kostjaks lapse isa.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
13. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
14. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hagejad kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
15. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik