2-10-35565/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

2-10-35565

KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. A. L.`i seadusliku esindaja O. G. hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.

2. Välja mõista J. L.`ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) alaealise poja A. L.`i (isikukood xxx) ülalpidamiseks alaealise lapse esindaja O. G. (isikukood xxx; elukoht: xxx) kasuks elatis igakuise elatusrahana summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti (2 175 krooni) kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, alates 27. juulist 2010 kuni A. L.`i (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 08.12.2022.a.

Kohtuasja number 2-10-35565 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi A. L.`i seadusliku esindaja O. G. hagi J. L. vastu elatise nõudes. Hagihind 1 251.07 eurot. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus vastavalt TsMS § 440 Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja:

Hageja esindaja:

Kostja:

Kostja esindaja: A. L. (IK xxx, elukoht xxx)

O. G. (IK xxx; elukoht: xxx e-post xxx )

W. I. (lepinguline esindaja, e-post xxx

J. L. (IK xxx, elukoht xxx, e-postxxx )

J. P. (volikirja alusel, e-post xxx)

2 3. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Otsuse täitmisel arvestada kostja J. L.`i P.t elatisena makstud summasid (ajavahemiku 27.07.2010 - 27.10.2010 eest kogusummas 556.03 eurot ehk 8700 krooni).

4. Jätta kõik menetluskulud P.te endi kanda.

5. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Hageja esindaja esitas 27. juulil 2009.a kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on P.te kooselust 08.12.2004.a. sündinud poeg A. L.. Laps elab koos seadusliku esindajaga ja on seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja perekonda materiaalselt ei toeta Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista elatis alaealise lapse A. L.`i ülalpidamiseks summas 139.01 eurot (2 175 krooni) kuus.

17. augustil 2010 kohtule esitatud vastuses nõustus kostja hagiga täielikult. Kostja märkis, et P.tevahelised suhted lõppesid 1,5 kuud tagasi ning kostja maksab võimalusel elatist lapse ülalpidamiseks iseseisvalt ja vabatahtlikult. Kostja märkis, et hageja ei proovinud lahendada vaidlust kohtuväliselt. Kostja märkis, et on nõus maksma elatist summas 139.01 eurot alates hagi esitamisest. Menetluskulud tuleb jätta P.te kanda (tl. 11-12).

27. augustil 2010 esitas hageja esindaja kohtule hagi täienduse, milles palus välja mõista kostjalt elatis vastavalt PKS § 77 alates 27. juunist 2010. Esindaja väitel ei ole kompromiss kostjaga võimalik, kuna kostja ei ole nõus maksma elatist vabatahtlikult. Hagi esitamise tingis asjaolu, et kostja keeldus maksma elatist lapse ülalpidamiseks (tl. 15-16).

13. septembril 2010 esitas kostja vastuse, milles leiab, et antud vaidlust on võimalik lahendada kompromissiga. Kostja on nõus maksma elatist alates hagi esitamisest. Kostja märkis, et on maksnud ajavahemiku 27. juuli kuni 27. september 2010 eest elatist kogusummas 278.02 eurot (4350 krooni). Kostja lisas vastusele konto väljavõtte (tl. 19-20).

27. septembril 2010 esitas hageja esindaja kohtule seisukohad kostja 13.09.2010 vastusele. Esindaja märkis, et kostja ei ole tasunud elatist lapse ülalpidamiseks ajavahemiku 27. juuni kuni 27. juuli 2010 eest. Esindaja palus jätta menetluskulud kostja kanda, kuna kostja pahauskne käitumine tingis hageja kohtusse pöördumise. Kompromiss on esindaja väitel välistatud. Esindaja palus hagi rahuldada alates 27.06.2010 summas 139.01 eurot kuus (tl. 23- 24).

12. oktoobril 2010 esitas kostja esindaja täiendused varem esitatud vastusele. Esindaja märkis, et hageja väide, nagu hoiduks kostja kõrvale lapse ülalpidamisest, on väär. Kostja pühendab endiselt oma lapsele aega, veetes koos temaga aega, käies erinevatel üritustel, ostes lapse jaoks vajalikke esemeid, tasudes lasteaia maksu. Kostja ei ole keeldunud elatise maksmisest. Sama

3 märgib esindaja, et lapse ülalpidamine ei seisne ainult elatise maksmises, PKS § 100 lg 1 kohaselt on lapse ülalpidamine võimalik ka muul viisil, peale elatise maksmise. Kostja kustutas elatise võlgnevuse koheselt, kui selleks avanes võimalus. Kostja jätkab lapse ülalpidamist ka ilma kohtulahendita, sama on hageja teinud takistusi ülalpidamiskohustuse täitmisel (ei andnud enda arveldusarve numbrit, ei olnud nõus vaidluse kohtuvälise lahendamisega). Kostja esitas kohtule konto väljavõtte, millest nähtub, et kostja tasus 11.10.2010 elatisena 278.02 eurot (4350 krooni) ajavahemiku 27 juuni - 27 juuli, 27 september - 27 oktoober 2010 eest. Kostja ei ole andnud põhjust hagiga kohtusse pöördumiseks, samuti oli ta koheselt nõus elatise maksmisega, mida ka esimesel võimalusel tegi. Kostja esindaja palus jätta P.te menetluskulud P.te endi kanda vastavalt TsMS § 164 lg 1, 168 lg 6 (kostja võttis kohe hagi õigeks). Esindaja palus lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses (tl. 27-33).

Hageja esindaja esitas 18. oktoobril 2010 seisukoha kostja 12.20.2010 vastusele. Esindaja ei nõustunud kostja väitega, et lapse ülalpidamiskohustuse täitmine ei seisne ainult elatise maksmises. Kostja P.t lapsega ajaveetmisele tehtud kulutusi ei saa pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuna lapse ülalpidamiseks minev summa tuleb maksta lapsega koos elavale vanemale. Esindaja teatas, et hageja ei kavatse pidada kostjaga mingeid läbirääkimisi, kuna elatise maksmise kohustus tuleneb seadusest (tl. 37-38).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

Kostja oma 17. augustil 2010, 13. septembril 2010 ja 12. oktoobril 2010 kohtule esitatud vastustes sisuliselt nõustus hagiga täielikult, summas 139.01 eurot (2 175 krooni) kuus (tl. 11- 12, 19-20, 27-33 ). Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta on kohustatud oma alaealist last üleval pidama. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1.

TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

PKS § 120 lg 1 kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 4) nähtub, et hageja O. G. on alaealise lapse A. L.`i ema, seega, seaduslik esindaja. J. L. on lapse A. L.`i isa.

Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1).

4

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, 2, 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui P. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1) PKS § 77 lg 2 kohaselt, kaalukatel asjaoludel võib õigustatud isik nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatise hagi kohtule esitamist. Kohus mõistab elatise välja alates hagi esitamisest, so , alates 27. juulist 2010 summas 139.01 eurot (2 175 krooni) kuus, kuni A. L.`i (sünd. 08.12.2004) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 08.12.2022.a. Otsuse täitmisel arvestada kostja J. L.`i P.t elatisena makstud summasid (ajavahemiku 27.07.2010 - 27.10.2010 eest kogusummas 556.03 eurot ehk 8700 krooni).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki P. oma menetluskulud ise.

P.te menetluskulud jäävad P.te enda kanda.

Kohus peab vajalikuks märkida asjaolu, et kostja võttis hagi õigeks juba esimeses, so, 17. augustil 2010 kohtule esitatud vastuses. Seega puudus hagejal reaalne vajadus endale lepingulise esindaja võtmiseks ning selle kaudu endale õigusabiteenuse saamisega seotud kulutuste tekitamiseks. Vastupidi, see kõik venitas kohtumenetlust ja sundis kostjat võtma endale esindaja. Sellest lähtuvalt ei oleks mõistlik jätta hageja esindajaga seotud kulutusi kostja kanda. Kohus nõustub kostja esindaja arvamusega, et P.te menetluskulud on mõistlik jätta P.te endi kanda.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

EelP.toodu alusel ja juhindudes TsMS § 440; § 444; § 632 lg 1, rahuldab kohus hagi.

Johannes Külaots Kohtunik