2-10-65749/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-65749

Tsiviilasi

A Osaühingu pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik A Osaühing (registrikood XXX, asukoht XXX)

Võlgniku juhatuse liige VR

Võlgniku lepinguline esindaja Rein K

Ajutine pankrotihaldur Ingrid P

Kohtuistungi toimumise aeg

2. veebruar 2011.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada A Osaühingu (registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotiavalduse

menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Likvideerida A Osaühing ja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna

registrist.

3. A Osaühingu likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele

pankrotihaldurile Ingrid P .

4. Pärast A Osaühingu kustutamist äriregistrist vabastada Ingrid P ajutise halduri

kohustustest.

5. Määrata A Osaühingu dokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige VR

(isikukood XXX).

6. Määrata ajutise halduri Ingrid P töötasuks 894,74 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 295,26 eurot, kokku 1 190 (üks tuhat ükssada üheksakümmend)

eurot ja hüvitada Ingrid P Õigusbüroo OÜ-le vajalike kulutuste katteks 93,60

(üheksakümmend kolm eurot 60 senti) eurot.

7. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri kulud summas 93,60 (üheksakümmend

kolm

eurot)

senti

Ingrid

PÕigusbüroo

OÜ

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXXX ja ajutise halduri tasu 303,40 (kolmsada kolm eurot) 40

senti,

millele

lisandub

sotsiaalmaks

Ingrid

P

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

A Osaühing esitas 27.12.2010 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse esitamise ajaks on ettevõte

muutunud püsivalt maksejõuetuks, majandustegevus on lõppenud. Maksejõuetuse peamiseks

põhjuseks on eelkõige 30.03.2010 maksuotsuse alusel tekkinud maksukohustus, mida

avaldaja ei ole võimeline tasuma.

Harju Maakohtu 11.01.2011 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ja nimetati A

Osaühingu ajutiseks pankrotihalduriks Ingrid P.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Ingrid P esitas 31.01.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt oli

võlgnikul 31.12.2009 materiaalset põhivara bilansilises jääkmaksumuses 949 854 krooni.

Osaühingule kapitalirendi tingimustele soetatud vara on liisingule tagastatud. Juhatuse liikme

selgitusel veok Volvo FL106*4 on 18.02.2010 müüdud 30 000 krooni eest ja ekskavaator

antud 24.09.2010 AS-ile K vanametalliks 18 009,60 krooni eest. Parex Pangalt 04.07.2007

laenulepingu nr XXX alusel saadud 875 000 krooni arvelt ehitatud pumpsüvendaja on jäänud

karjääri, kust sellelt on kasulikud osad ära varastatud, mistõttu muutunud kasutuskõlbmatuks.

Võlgnikul on pangakontol Swedbank AS-is 11,50 eurot. Teistes pankades kontod puuduvad.

Võlgnik ei oma mitte mingit registrisse kantud vallas-ega kinnisvara. Ehkki A Osaühingu

bilansist seisuga 11.01.2011 nähtuvad lühiajalised laenud ja võlakirjad ning pikaajalised

tagasimaksed kogusummas 50 862,13 eurot, on osaühingu peamiseks võlgnevuseks

maksuvõlg. Võlgnikul on maksuvõlgu 97 991,19 eurot ja sellelt arvestatud intresse 65 475,47

eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Pankrotimenetluse

kuludeks võlgnikul vara ei ole.

Maksu- ja Tolliameti 14.07.2010 vaideotsusest nähtuvalt on maksuamet 15.10.2008

korralduse alusel kontrollinud A Osaühingu käibe- ja tulumaksu arvestamise ja tasumise

õigsust maksustamisperioodidel 01.09.2006 - 31.12.2007. Maksuhaldur asus seisukohale, et A

Osaühing on oma raamatupidamises kajastanud arveid, millel kajastatud teenuseid ta ei ole

saanud. A Osaühingu juhatuse liige maksuhalduri kahtlusi ümber lükanud ei ole. Tõenäoliselt

esinevad selliste tehingute puhul tagasivõitmise võimalused, kuid variisikute kaudu tehtud

tehingute tagasivõitmisel ei pruugi sellest võlgnikule reaalselt raha tagasi saada. Seega on

alust väita, et puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise võimalused ning võimalus esitada nõue

juhtorgani liikme vastu. A Osaühingu maksejõuetus on tekkinud 2009. aastal ning

maksejõuetuse põhjuseks võib olla selle tahtlik põhjustamine, mis on kuriteo tunnustega tegu

karistusseadustiku

tähenduses

ja

raske

juhtimisviga

pankrotiseaduse

tähenduses

(põhjendamatute kohustuste võtmine ja maksupettus).

Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või

kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb A

Osaühingu pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada A Osaühingu pankrotiavalduse menetlus,

pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri

tasuks 894,74 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 295,26 eurot, kokku 1 190 eurot ja

hüvitada halduri büroole vajalike kulutuste katteks 93,60 eurot. Võlgnik ajutise halduri

aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise

halduri Ingrid Pi arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et A Osaühingu pankrotiavalduse

menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest,

kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi

võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. A Osaühingul on

kohustusi 50 862,13 euro ulatuses ning reaalne vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid

katta, puudub. Aruande kohaselt on A Osaühingu maksejõuetuse põhjuseks tõenäoliselt

kuriteo tunnustega tegu, maksejõuetuse tahtlik põhjustamine karistusseadustiku (KarS) § 384

lg 1 tähenduses ja raske juhtimisviga. A Osaühingu pankrotimenetluses puudub reaalne vara

tagasivõitmise ja –nõudmise võimalus. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et

A Osaühingu pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata,

raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

PankrS § 28 lg 1 järgi kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud

toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile

kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse

füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma

kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla

tõenäoliselt kuriteo tunnustega tegu ja ka raske juhtimisviga, kuna A Osaühing on oma

raamatupidamises kajastanud arveid, millel kajastatud teenuseid ta ei ole saanud.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

02.02.2011 määrusega tegi kohus A Osaühingu pankrotimenetlusest huvitatud isikutele

ettepaneku tasuda A Osaühingu pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 000 eurot 14

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud

ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. A Osaühingu

pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole.

Kohus leiab, et kuna A Osaühingul ei ole vara kohustuste täitmiseks, nõustub kohus ajutise

pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt

vara pankrotimenetluse kulude katteks ning A Osaühingu pankrotimenetlusest huvitatud

isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada

A Osaühingu pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS

§ 29 lg 1 ja 2 alusel.

Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise

tõttu,

likvideerib

ajutine

haldur

juriidilise

isiku

kahe

kuu

jooksul

pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui

pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise

halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele VRule

(isikukood 37412100245).

PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib

haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4

kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja

kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud

kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud

summa.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 14 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 894,74 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 295,26 eurot, kokku 1 190 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud

tunnitasu määrast 63,91 eurot. Samuti palub ajutine haldur hüvitada Ingrid P Õigusbüroo

OÜ-le vajalike kulutuste katteks 93,60 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja

tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise

halduri kutseoskustega. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri kulud summas

93,60 eurot ja ajutise halduri tasu summas 303,40 eurot hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23

lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab A Osaühingu pankrotiavalduse menetluse raugemisega

võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei

ole A Osaühingu pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja

kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat.

Viivi Villemson