2-11-811/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-811

Tsiviilasi

KTOsaühingu

(endise

ärinimega

Osaühing

F)

pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik KTOsaühing (endise ärinimega Osaühing F,

registrikood XXX, asukoht XXX)

Võlgniku juhatuse liige GM

Ajutine pankrotihaldur Toomas S

Kohtuistungi toimumise aeg

2. veebruar 2011.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada KTOsaühing (endise ärinimega Osaühing F, registrikood XXX,

asukoht XXX Tallinn) pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata,

raugemise tõttu.

2. Likvideerida KTOsaühing ja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna

registrist.

3. KTOsaühingu likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele

pankrotihaldurile Toomas S .

4. Pärast KTOsaühingu kustutamist äriregistrist vabastada Toomas S ajutise

halduri kohustustest.

5. Määrata KTOsaühingu dokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige GM

(isikukood XXX).

6. Määrata ajutise halduri Toomas S töötasuks 1 540 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 508,20 eurot, kokku 2 048,20 (kaks tuhat nelikümmend kaheksa

eurot) 20 senti.

7. Ajutise halduri tasu summas 1 540 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 508,20

eurot, kokku 2 048,20 (kaks tuhat nelikümmend kaheksa eurot) 20 senti välja

mõista KTOsaühingult.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

KTOsaühing (endise ärinimega Osaühing F) esitas 08.01.2011 kohtule pankrotiavalduse.

Avalduse

kohaselt

oli

võlgniku

peamiseks

tegevusalaks

väravate,

piirdeaedade,

läbipääsusüsteemide, kaitsesüsteemide, automaatikaseadmete kaubandus, paigaldus ja

hooldus. Avalduse esitamise ajaks on ettevõte muutunud püsivalt maksejõuetuks,

majandustegevus on lõppenud. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on eelkõige erinevate

tasude ja hindade tõus, mis tingis rahaliste vahendite järsu vähenemise.

Harju Maakohtu 19.01.2011 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ja nimetati

KTOsaühingu ajutiseks pankrotihalduriks Toomas S.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Toomas S esitas 01.02.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on

järelpärimiste teel kogutud andmetel KTOsaühingul vara 548,36 eurot, mille moodustab

arvelduskontol olev raha. Juhatuse liikme kinnitusel on seisuga 27.01.2011 võlgniku AS-i

SEB Pank arvelduskonto jääk 848,29 eurot. KTOsaühingu juhatuse liikme poolt teabenõudele

esitatud vastuste kohaselt on äriühingul vara kogusummas 212 315,08 eurot, mille tegelik

väärtus juhatuse liikme arvates on 165 395,81 eurot. Vara koosneb peamiselt nõuetest

kolmandate isikute vastu. Järelpärimiste teel kogutud andmetel on võlgnikul kohustusi

kogusummas 922 385,21 eurot, sh garantiist ja garantiikirjadest tulenevad nõuded summas

912 177,14 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Olemasolevate

andmete põhjal saab järeldada, et äriühingu majandustegevus muutus kahjumlikuks 2010.

aastal, mil tõusid äritegevusega seotud kulud, kui tellimuste arv vähenes. Seetõttu ei suudetud

tagada jooksvate kohustuste kohest täitmist. Äriühingule kuulub vara arvelduskontodel oleva

raha ning debitoorsete nõuete näol, hinnangulises väärtuses 165 395,81 eurot. Äriühingu

majandustegevus lõppes hiljemalt 31.12.2010 üürilepingu lõpetamisega. Äriühingul puuduvad

võimalused majandustegevust jätkata, kuna puuduvad vajalikud vahendid, seadmed ja

üüripind. KTOsaühingu olemasolevad kohustused ületavad oluliselt tema varade võimalikke

realiseerimisväärtusi. Äriühingul puuduvad võimalused antud olukorras nõuete tervikuna

tasumiseks. Ajutine haldur on tuvastanud tagasivõitmise aluseid seoses äriühingule kuulunud

vara müügiga, antud asjaolude osas saab lõpliku seisukoha kujundada pankrotimenetluse

käigus, peale kogu äriühingu raamatupidamise ülevõtmist ja analüüsimist. Olemasoleva

informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et majandusraskused ja püsivalt

maksejõuetuks muutumine on tingitud eelkõige üldisest majanduse jahenemisest põhjustatud

tarbimise järsust vähenemisest ja maksejõuetuse süvenemisest, mida ei olnud võimalik täies

ulatuses ette prognoosida ning selle vältimiseks vajalikke abinõusid tarvitusele võtta. Ajutine

haldur on pankrotiavalduse menetluse käigus käesoleva aruande koostamise seisuga

tuvastanud, et äriühingu majandustegevuses esineb vara tagasivõitmise või tagasinõudmise

võimalusi tulenevalt PankrS §-dest 110-114. Ajutine haldur on tuvastanud võimalikud

tagasivõitmise alused 2010. ja 2011. aastal võõrandatud sõiduki ja Tiki-Treileri osas, mille

väärtuseks hindab 4 000 eurot. Võlgniku vara koosneb enamuses ulatuses nõuetest

kolmandate isikute vastu, mille sissenõudmiseks tuleb pankrotimenetluse jooksul esitada

maksekäsu kiirmenetluse avaldused või hagiavaldused ning millelt ühtlasi tuleb tasuda

riigilõivu. Äriühingul puudub sellises väärtuses likviidne vara, mille arvelt oleks võimalik läbi

viia pankrotimenetlus, ning mille kaudu rahuldada võlausaldajate nõudeid äriühingu vara

arvelt.

Ajutise halduri poolt kogutud ja juhatuse liikme poolt esitatud andmete põhjal ei ole ta

tuvastanud võlgniku äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-st 5¹ tulenevat kohustuse rikkumist. Samuti

ei ole ajutine haldur tuvastanud käesoleval ajal andmeid majandustegevusega seotud kuriteost

või muust õiguserikkumisest, millest tuleks teatada prokurörile või politseile.

Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või

kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb

KTOsaühingu pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise

tõttu.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde ning palus juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu

tagatist pankrotimenetluse kulude katteks, lõpetada KTOsaühingu pankrotiavalduse menetlus,

pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri

tasuks 1 540 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 508,20 eurot, kokku 2 048,20 eurot. Võlgnik

ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise

halduri Toomas S arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et KTOsaühingu

pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest,

kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi

võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. KTOsaühingul on

kohustusi 922 385,21 euro ulatuses ning likviidset vara juhatuse liikme kinnitusel 849,29

eurot. Kokku on võlgnikul vara 165 395,81 euro väärtuses, mis moodustub nõuetest

kolmandate isikute vastu. Aruande kohaselt on KTOsaühingu maksejõuetuse põhjuseks üldine

majanduse jahenemine, mis tingis kulude suurenemise ja tellimuste vähenemise.

KTOsaühingu pankrotimenetluses esinevad tõenäoliselt vara tagasivõitmise võimalused.

Samas võlgnikul puudub likviidne vara, mille arvelt nõudeid esitada ning pankrotimenetlust

läbi

viia.

Tulenevalt

eeltoodust

leiab

ajutine

pankrotihaldur,

et

KTOsaühingu

pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

PankrS § 28 lg 1 järgi kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud

toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile

kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse

füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma

kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku ÄS § 180 lg-st 5¹ tulenevat kohustuse rikkumist.

Samuti ei ole ajutine haldur tuvastanud käesoleval ajal andmeid majandustegevusega seotud

kuriteost või muust õiguserikkumisest, millest tuleks teatada prokurörile või politseile.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

02.02.2011 määrusega tegi kohus KTOsaühingu pankrotimenetlusest huvitatud isikutele

ettepaneku tasuda KTOsaühingu pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 4 155 eurot

14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud

ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. KTOsaühingu

pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole.

Kohus leiab, et kuna KTOsaühingu kohustused ületavad oluliselt olemasoleva vara reaalse

väärtuse, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu

ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul

ei ole piisavalt likviidset vara pankrotimenetluse kulude katteks ning KTOsaühingu

pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole,

siis on põhjendatud lõpetada KTOsaühingu pankrotiavalduse menetlus, pankrotti

väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel.

Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise

tõttu,

likvideerib

ajutine

haldur

juriidilise

isiku

kahe

kuu

jooksul

pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui

pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise

halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele GMile

(isikukood XXX).

PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib

haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4

kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-

st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 20 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks

1 540 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 508,20 eurot, kokku 2 048,20 eurot. Töötasu

arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 77 eurot. Kohus leiab, et ajutise

halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise

halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole esitanud tasu suurusele vastuväiteid. Tulenevalt

PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 1 540 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 508,20 eurot, kokku 2 048,20 eurot välja võlgnikult KTOsaühingult.

Viivi Villemson