2-10-65334/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-65334

Tsiviilasi

FMOsaühingu pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik FMOsaühing (registrikood XXX, asukoht XXX)

Võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants M

Ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Urmas U

Kohtuistungi toimumise kuupäev

2. veebruar 2011.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada FMOsaühingu (registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotiavalduse

menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Likvideerida FMOsaühing ja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna

registrist.

3. FMOsaühingu likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele

pankrotihaldurile vandeadvokaat Urmas U .

4. Pärast FMOsaühingu kustutamist äriregistrist vabastada Urmas U ajutise

halduri kohustustest.

5. Määrata FMOsaühingu dokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige AF

(isikukood XXX).

6. Määrata ajutise halduri Urmas U töötasuks 1 728 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks

570,24

eurot,

kokku

2 298,24

(kaks

tuhat

kakssada

üheksakümmend kaheksa eurot) 24 senti.

7. Välja mõista FMH Aktsiaseltsilt (registrikood XXX) ajutise halduri tasu koos

sotsiaalmaksuga 2 298,24 (kaks tuhat kakssada üheksakümmend kaheksa eurot)

senti

vandeadvokaat

Urmas

U

kasuks

(arvelduskonto

nr

XXXXXXXXXXXXX).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

FMOsaühing esitas 22.12.2010 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli võlgniku

ainsaks tegevusalaks raadioprogrammide tootmine. Avalduse esitamise ajaks on ettevõte

majandustegevus lõppenud, lepingud töötajatega on lõpetatud. Võlgnik on muutunud püsivalt

maksejõuetuks.

Harju Maakohtu 14.01.2011 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ja nimetati

FMOsaühingu ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Urmas U.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Vandeadvokaat Urmas U esitas 31.01.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise

halduri päringule antud vastuses on AS Swedbank märkinud võlgniku arvelduskonto jäägiks

19.01.2011 seisuga 5,11 eurot (79,95 krooni), mis on samas summas 6,40 eurot broneeritud

kaardi hooldustasude tõttu. Võlgniku antud selgituste kohaselt võlgnikul vara ega nõudeid

kolmandate isikute vastu ei eksisteeri. Seega võlgnikul käesoleva aruande koostamise seisuga

reaalne vara (sh nõuded kolmandate isikute vastu) puudub. Võlgnikul on käesoleva aruande

koostamise seisuga kohustusi esialgsete hinnangute kohaselt 54 665 661 krooni suuruses

summas. Arvestades, et ajutise halduri aruande koostamise seisuga on võlgnikul Tallinna

Halduskohtus pooleli kohtumenetlus maksunõude põhiosa suuruse üle võlgniku selgitustel ca

6 miljoni krooni ulatuses (haldusasi 3-09-1732) ei pruugi nimetatud kohustuste maht olla

lõplik. Samas, arvestades maksuvõla kogumahtu, võlgniku varade puudumist ja tänaseks

hetkeks võlgniku majandustegevuse lõppemist, ei muudaks maksunõude lõplik suurus

kohtuvaidluse võlgnikule positiivselt lõppedes võlgniku kohustuste mahtu niivõrd

märkimisväärselt, et see võiks omada mõju hinnangule püsiva maksejõuetuse esinemise

kohta. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on hinnanud

ajutisele

haldurile

antud

selgituste

kohaselt

maksejõuetuse

põhjuseks

varasema

maksustamisperioodi eest tekkinud maksuvõlga ja selle ajatamise võimatuse ilmnemist.

Ajutine haldur nõustub võlgniku hinnanguga. Ajutine haldur ei ole ajutise menetluse käigus

seni kättesaadavaks tehtud andmetele tuginedes tuvastanud üheselt raske juhtimisvea

olemasolu ega selle seost maksejõuetusega. Samuti ei ole ajutine pankrotihaldur olemasoleva

detailsusega info põhjal tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist. Aruande

koostamise ajaks ei ole ajutine haldur tuvastanud otseseid vara tagasivõitmise võimalusi.

Olemasolevatel andmetel ei kata võlgniku vara pankrotimenetluse kulusid. Pankrotipessa võib

tekkida vahendeid menetluskulude kandmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks üksnes

kolmandate isikute suhtes algatatud täitemenetluste kaudu, mis samas ei ole ajutise halduri

hinnangul mõistlikult arvestatava laekumisperspektiiviga nõuded. Juhul, kui võlausaldajad ei

ole valmis pankrotimenetlust finantseerima, esineb alus menetluse raugemiseks pankrotti

välja kuulutamata.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada FMOsaühingu pankrotiavalduse menetlus,

pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri

tasuks 1 728 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 570,24 eurot, kokku 2 298,24 eurot. Võlgnik

ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud ning väljendas

seisukohta, et pankrotimenetluse raugemisel on võlgniku osanik FMH Aktsiaselts nõus

hüvitama ajutise halduri tasu.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise

halduri arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et FMOsaühingu pankrotiavalduse

menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest,

kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi

võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. FMOsaühingul on

kohustusi 3 493 772,51 euro (54 665 661 krooni) ulatuses ning reaalne vara, mille arvelt

pankrotimenetluse kulusid katta, puudub. Aruande kohaselt ei ole ajutine haldur otseseid vara

tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. Ajutine haldur ei ole ajutise menetluse käigus seni

kättesaadavaks tehtud andmetele tuginedes tuvastanud üheselt raske juhtimisvea olemasolu

ega selle seost maksejõuetusega. Samuti ei ole ajutine pankrotihaldur olemasoleva

detailsusega info põhjal tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist. Tulenevalt

eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et FMOsaühingu pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

02.02.2011 määrusega tegi kohus FMOsaühingu pankrotimenetlusest huvitatud isikutele

ettepaneku tasuda FMOsaühingu pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 4 400 eurot

14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud

ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. FMOsaühingu

pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole.

Kohus leiab, et kuna FMOsaühingu ei ole vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte

majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et

võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise

iseloomuga.

PankrS § 28 lg 1 järgi kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud

toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile

kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse

füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma

kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku ÄS § 180 lg-st 5¹ tulenevat kohustuse rikkumist.

Samuti ei ole ajutine haldur tuvastanud käesoleval ajal andmeid majandustegevusega seotud

kuriteost või muust õiguserikkumisest, millest tuleks teatada prokurörile või politseile.

Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning FMOsaühingu

pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole,

siis on põhjendatud lõpetada FMOsaühingu pankrotiavalduse menetlus, pankrotti

väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel.

Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise

tõttu,

likvideerib

ajutine

haldur

juriidilise

isiku

kahe

kuu

jooksul

pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui

pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise

halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele AFile

(isikukood XXX).

PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib

haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 18 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 728 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 570,24 eurot, kokku 2 298,24 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur

lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik,

põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei

ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik,

kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt

asjaolust, et võlgniku osanik FMH Aktsiaselts on nõus hüvitama ajutise halduri tasu, tuleb

võlgniku osanikult vandeadvokaat Urmas Ui kasuks välja mõista ajutise halduri tasu

kogusummas 2 298,24 eurot.

Viivi Villemson