2-09-50195/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2011.a Tallinnas Tsiviilasja number 2-09-50195 Tsiviilasi AS-i G hagi R OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

1 116,15 eurot (17 464,00 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS G(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja volitatud esindaja: Ulvi A (XXX) Kostja: R OÜ (registrikood: XXX, asukoht: XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Rahuldada AS-i G hagi R OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista R OÜ-lt võlgnevus 1 632,93 eurot (üks tuhat kuussada kolmkümmend kaks eurot ja 93 senti) (25 549,83 krooni) AS-i G kasuks.

3. Välja mõista R OÜ-lt viivis 0,1 % päevas põhinõudelt (1 116,15 eurot) alates 06.10.2009.a kuni põhinõude täitmiseni AS-i G kasuks.

4. Välja mõista R OÜ-lt menetluskulu 255,65 eurot (kakssada viiskümmend viis eurot ja 65 senti) (4 000,00 krooni) AS-i G kasuks.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

2 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul, et ta soovib esitada kohtuotsusele kaja, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg-st 42. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 05.10.2009.a esitas AS G kohtule avalduse R OÜ vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. 07.07.2010.a määrusega andis kohtunikuabi asja menetluse jätkamiseks üle Harju Maakohtule. Kohus võttis hagi 07.09.2010.a menetlusse. Hageja palub kostjalt välja mõista 20.03.2008.a sõlmitud häiresüsteemi paigalduslepingu nr alusel põhivõlgnevus

17 464,00 krooni, s.o 1 116,15 eurot ja viivise 8 085,83 krooni, s.o 516,78 eurot. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 4 000,00 krooni, s.o 255,65 eurot. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud § 322 lg 1 alusel. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

3 Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg

1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 17 464,00 krooni, s.o 1 116,15 eurot ja viivis

8 085,83 krooni, s.o 516,78 eurot, kokku 25 549,83 krooni, s.o 1 632,93 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 4 000,00 krooni, s.o 255,65 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb menetluskuludena hageja kasuks välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 4 000,00 krooni, s.o 255,65 eurot. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Kohtunik: