2-11-2326/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2011.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-2326 Tsiviilasi I V avaldus täitemenetluse peatamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja/võlgnik I V (isikukood XXX) Avaldaja lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko (e-post inf1@nestco.ee) Asjast puudutatud isikud Kohtutäitur Andrei Krek Sihtasutus Narva Linnaelamu (registrikood 90003404) Menetlustoiming Menetlustähtaja pikendamata jätmine ning avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata I V lepingulise esindaja taotlus avalduses puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks.

2. Keelduda I V avaldust täitemenetluse peatamiseks menetlusse võtmast.

3. Tagastada koos avalduse menetlusse võtmise määrusega avaldus koos lisadega I V lepingulisele esindajale.

4. Jätta menetluskulud täies ulatuses I V kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista tähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

I V lepinguline esindaja esitas kohtule avalduse täitetoimingu edasilükkamiseks ning täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 066/2008/40.

2(3)

Kohus leidis, et avaldus on esitatud puudustega ning 24.01.2011.a määrusega jättis avalduse käiguta. Kohus andis avalduse esitajale tähtaja 7 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas avaldajale täitetoimingu edasilükkamise sätteid vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 44 ning et seda ei ole võimalik iseseisva nõudena hagita menetluses lahendada. Samuti kohus selgitas, et avaldaja poolt esitatud arsti tõend ei vasta seaduse nõuetele ning et selle puudulikkuse tõttu ei ole tõendatud I V avalduses toodud täitemenetluse peatamise aluseks olevaid asjaolusid.

Avaldaja lepinguline esindaja sai kohtumääruse kätte 25.01.2011.a. 04.02.2011.a esitas ta kohtule taotluse kohtu määratud menetlustähtaja pikendamiseks kuni 11.02.2011.a. Kohus rahuldas avaldaja esindaja taotluse ning pikendas puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 11.02.2011.a.

11.02.2011.a esitas avaldaja lepinguline esindaja kohtule uue taotluse menetlustähtaja pikendamiseks. Taotluses palub ta teistkordselt pikendada kohtu poolt määratud tähtaega I V tervisliku seisundit puudutavate andmete esitamiseks, põhjusel, et dokumentide saamiseks on vaja rohkem aega. Avaldaja esindaja palub pikendada kohtu määratud tähtaega kuni 21.02.2011.a.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 15 kaebused kohtutäituri otsuste peale on hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Menetlustähtaja pikendamise taotluse lahendamine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 1 kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega või korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul.

Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja taotluses toodud põhjendused, mis takistavad avaldajal 24.01.2011.a kohtumäärust täita ei saa lugeda mõjuvateks põhjusteks menetlustähtaja korduvalt pikendamiseks.

Kohus ühel korral juba pikendas kostja lepingulisele esindajale avalduses puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega ning käesolevaks ajaks on kohtumääruse kättesaamisest, millega määrati tähtaeg, möödunud rohkem kui kaks nädalat. Kohtu arvamusel selle aja jooksul on võimalik pöörduda arsti poole tõendi saamiseks või koguda muud tõendid avaldaja haiguse põhistamiseks ning esitada vajalikud dokumendid kohtule.

TsMS § 200 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia.

Kohus jätab kostja lepingulise esindaja Mihhail Tuštšenko taotluse avalduses puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja pikendamiseks rahuldamata.

Avalduse menetlusse võtmise otsustamine

TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt peab hagiavalduses märkima hageja selgelt väljendatud nõue, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust.

3(3)

TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

TsMS § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse.

Kohus andis avalduse esitajale aega puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja ei ole puudusi avalduses kohtu määratud tähtajaks kõrvaldanud. Avaldaja lepingulise esindaja taotlus puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja pikendamiseks on jäetud rahuldamata.

TsMS § 371 lg 1 p 9 ja § 3401 lg 2 sätestatud alustel keeldub kohus I V avaldust täitemenetluse peatamiseks menetlusse võtmast.

Lähtuvalt TsMS § 372 lg 6, kui kohus keeldub hagiavaldust/avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Avaldus koos lisadega tuleb tagastada selle esitajale.

Menetluskulud

TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

Kohus selgitab avaldajale, et avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb avaldajal esitada kohtule avaldus vastavalt TsMS § 150 lg 4.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik