2-10-4762/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-10-4762

KOHTUMÄÄRUS

RESOLUTSIOON

1. G. K.`i avaldus rahuldada osaliselt.

2. Määrata G. K.`i suhtlemise kord alaealise lapse K. K.a`ga järgmiselt: 1) G. K. võtab oma alaealise lapse K. K.a lasteaiast reede õhtul ning toob lapse K. K.a lasteaeda esmaspäeva hommikul. 2) Lapse ja isa kohtumised toimuvad üle nädala. 3) G. K. peab järgima lapse K. K.a huvialaringides käimise graafikut.

3. Lapsevanemate omavahelisel kokkuleppel võib üks lapse vanematest osa võtta lapse kasvatamisest ka teistel päevadel.

4. Lapse vanemad ei tee teineteisele takistusi lapsega suhtlemisel.

5. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohtuasja number 2-10-4762 Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi

G. K.`i avaldus lapsega suhtlemiskorra kehtestamiseks. Kohtuistungi toimumise aeg

24. jaanuar 2011 Menetlusosalised

Avaldaja:

Puudutatud isik:

Puudutatud isik:

Puudutatud isik:

Puudutatud isiku esindaja:

G. K. (IK xxx, elukoht; xxx)

L. L. (endine perekonnanimi K.a, IK xxx, elukoht: xxx)

K. K.a (IK xxx)

Kohtla-Järve Linnavalitsus (Kohtla- Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu, asukoht: Keskallee 19, 30395 Kohtla- Järve).

A. V. (volikirja alusel)

6. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

G. K. esitas Viru Maakohtule avalduse lapsega suhtlemiskorra kehtestamiseks. Avalduse kohaselt registreeriti 16.07.2004 avaldaja ja L. K.a vaheline abielu. Abielust on xxx sündinud alaealine laps K. K.a. Alates 24.08.2009 on poolte abielusuhted lõppenud. Laps elab koos puudutatud isikuga, kes takistab lapse kokkusaamisi avaldajaga, samuti avaldaja vanemate (lapse vanavanemate) ja teiste sugulastega (kohtumised toimuvad mitte sagedamini kui 1 kord kuus). Ülaltoodust lähtuvalt palus avaldaja määrata kindlaks lapsega suhtlemise kord. Avaldaja soovib kohtuda lapsega kokku neljal päeval nädalas, sh, kahel argipäeval ning laupäeval ja pühapäeval, ning võimaldada kohtumisi ka ööbimise võimalusega. Samuti soovib avaldaja veeta koos lapsega puhkust.

Puudutatud isik esitas 01. märtsil 2010 kohtule vastuse, milles avaldusega ei nõustunud. Puudutatud isiku arvamuse kohaselt kahjustavad avaldaja nõuded last, kuna avaldaja kuritarvitab lapsega kokkusaamisi – ei vasta puudutatud isiku telefonikõnedele, puudutatud isik oli sunnitud last taga otsima, avaldaja kasutas lapse juuresolekul puudutatud isiku suhtes vägivalda, mis mõjub halvasti lapsele. Samuti märkis puudutatud isik, et laps on veel liiga väike selleks, et ööbida väljaspool kodu. Kuna laps käib erinevates huvialaringides ja – koolides, siis on tema ajagraafik küllaltki tihe. Puudutatud isik on nõus sellega, kui avaldaja võtab lapse lasteaiast neljapäeval kella 17.00-18.00 ning toob lapse koju mitte hiljem kui 19.30, pühapäeval võtab lapse kodust kell 10.00 ja toob tagasi kella 18.30-ks. Suvel võib avaldajaga veeta 1 nädala avaldaja puhkuse ajal (tl. 9-10).

Viru Maakohtu 01. novembri 2010 määrusega (tl. 13-14) kaasati menetlusse alaealise lapse

K. K.a (IK xxx) huvide kaitseks iseseisva nõudeta kolmanda isikuna Kohtla-Järve Linnavalitsus (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu). Kohus kohustas Kohtla- Järve Sotsiaalhoolekandekeskust andma kohtule hiljemalt 10.12.2010 kirjalik arvamus lapsega suhtlemise korra kehtestamise kohta.

30. novembril 2010 kolmanda isiku, Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt esitatud arvamusest, sellele lisatud koduülastuse aktidest ja psühholoogi arvamusest (tl.24-38) nähtub, et elamistingimuste poolest on lapsele sobivad nii ema kui ka isa elukoht. Samuti kontrolliti G. K.i ema elukohta, kuna G. K. käib sageli öösiti tööl ning siis saab teda lapse eest hoolitsemisel aidata tema ema. G. K.i sõnadest nähtuvb, et lapse ema L. L. teeb takistusi lapsega kokkusaamiseks, kuigi ta soovib osaleda lapse kasvatamises. Sotsiaalhoolekandekeskus eestkosteasutusena, lähtudes lapse huvidest, tegi ettepaneku, et G.

K. ja L. L. võiksid läbida perenõustamise MTÜ Virumaa Lasteja Perede Tugikeskuses. Eestkosteasutus, lähtudes alaealise lapse huvidest, tegi järgmise ettepaneku: Määrata G. K.i suhtlemise kord alaealise lapse K. K.a`ga järgmiselt:

• G. K. võtab oma alaealise lapse K. K.a lasteaiast reede õhtul ning toob lapse K. K.a lasteaeda esmaspäeva hommikul.

• Lapse ja isa kohtumised toimuvad üle nädala.

• G. K. peab järgima lapse huvialaringides käimise graafikut.

KOHTUISTUNG

24. jaanuari 2011 kohtuistungil palus avaldaja avaldus rahuldada. Avaldaja ütluste kohaselt on kohtumised lapsega pärast abielulahutust äärmiselt ebaregulaarsed, puudutatud isik teeb selleks takistusi. Avaldaja maksab lapse ülalpidamiseks elatist. avaldajat ei rahulda need tingimused, mida lapsega kohtumiseks seab L. L.. Avaldajat rahuldab Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse poolt tehtud ettepanek lapsega kohtumiseks. Avaldaja soovib, et tal lubataks külastada nii lasteaeda kui ka tulevikus kooli. Lasteaias kardetakse skandaali lapse ema poolt, kui avaldaja läheb sinna last vaatama. Avaldaja soovib veeta lapsega suvepuhkust ning luba sõita välismaale puhkama, samuti soovib ta, et lapsega saaksid suhelda lapse vanaema ja vanaisa. Avaldaja ütluste kohaselt ei ole nad juba aasta jooksul suutnud kokku leppida lapsega suhtlemise korras ning teda rahuldab linna poolt tehtud ettepanek.

Puudutatud isik L. L. teatab, et ei ole teinud takistusi lapsega kohtumisteks. Lapse üle on neil ühine hooldusõigus. Puudutatud isik on uuesti abielus, tema abikaasa peab K.t oma tütreks ning laps kutsub teda isaks. Sotsiaalhoolekandekeskuse ettepanekuga ei ole nõus, kuna ei saa aru, miks peab laps ööbima väljaspool kodu. Puudutatud isiku jaoks ei ole see ettepanek reaalne. Tema ettepanek on, et laps oleks avaldaja juures laupäeva hommikust kuni pühapäeva õhtuni. Sellised kokkusaamised oleksid 2 korda kuus.

Puudutatud isiku, Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja A. V. arvamuse kohaselt on linn oma arvamuse esitanud. Mõlemad vanemad saavad aru, et neil on võrdsed õigused ja kohustused lapse suhtes. Esindaja arvamuse kohaselt on küsimus selles, et leppida kokku kohtumiste kord. Esindaja seisukohalt annab paremaid tulemusi see, kui pooled omavahel kokkuleppele jõuavad. Linn on välja pakkunud tavalise ja praktikat arvestades normaalse suhtlemiskorra, so, üle nädala. Kõige parem variant oleks, kui pooled kokku leppiksid. Juhul, kui pooled seda ei suuda, siis võtta arvesse linna arvamust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et avaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsMS § 558 lg 1 sätteid, mille kohaselt, vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. Alates 01.07.2010 kehtiva Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1, 2 järgi, vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sünnitunnistusest nähtub, et G. K. ja L. L. (K.a) on K. K.a vanemad.

PKS § 123 lg 1 kohaselt, kohus teeb kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

Lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes pidas kohus vajalikuks TsMS § 552 sätete kohaselt küsida kohaliku omavalituse (eestkosteasutusena) arvamust. Eestkosteasutus on lapsega suhtlemiskorra suhtes oma arvamuse andnud (tl.24-38).

Lapsevanema õigus ja kohustus last kasvatada kestab edasi ka pärast perekonnast lahkumist. Vastavat PKS § 143 lg 1-3, lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik. Lapse huvides võib kohus suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist piirata või suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise lõpetada. Kohus võib määrata, et laps suhtleb vanemaga või muu isikuga sobiva kolmanda isiku juuresolekul. Kui kolmas isik on vallavõi linnavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik, määrab vallavõi linnavalitsus või juriidiline isik seda ülesannet täitma pädeva füüsilise isiku.

Lapse eest hoolitsemise kohustust täpsustab lastekaitse seaduse (LaKS) § 25 lg 1, mille kohaselt lapse vanemad või hooldajad on kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. LaKS § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga kui ka vanavanematega.

LaKS § 3 lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (LaKS § 28). Asja materjalidest nähtub, et poolte ühine laps on 5. aastane. Laps käib lasteaias.

Kuna lapse vanemad ei suuda iseseisvalt jõuda kokkuleppele mõlemat poolt rahuldava suhtlemiskorra suhtes, siis määrab lapsega suhtlemise korra kindlaks kohus. Lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramisel arvestab kohus eestkosteasutuse arvamusega.

Kohus määrab kindlaks lapsega suhtlemise korra, avaldades seejuures lootust, et lapse vanemad suudavad korra täitmisel tekkinud jooksvad küsimused lahendada rahumeelselt ja lapse huvisid kõige enam arvestades. Kohus leiab, et poolte omavahelised ebakõlad ei tohi ega saa piirata avaldaja õigust lapsega suhelda. Kohus märgib puudutatud isikule

L. L.`le, et vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Kohus loodab, et vanemad suudavad lapsega suhtlemise korda omavaheliste kokkulepetega reguleerida, sest omavahelised kokkulepped toimivad reaalselt paremini, kui kohtu poolt määratud kord. Siiski märgib kohus vanematele, et kui neil peaks tekkima probleeme lapsega suhtlemise korraldamisel, siis on huvitatud isikul võimalik pöörduda kohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 563 alusel lepitusmenetluse läbiviimiseks.

Johannes Külaots Kohtunik