2-10-52769/16 · 2-10-52769/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-52769

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruaril 2011.a. Narva Tsiviilasja number 2-10-52769 Tsiviilasi, hageja nõue D K hagi S K vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1 611 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja D K (isikukood XXX) Hageja seadulik esindaja (lapse isa) S K (isikukood XXX) Kostja Y K (isikukood XXX) Asja läbivaatamise kuupäev Lihtmenetluses kohtuistungit pidamata Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Y K D K (sündinud XXX.a.) kasuks elatis D K ülalpidamiseks igakuuliselt summas 89.48 (kaheksakümmend üheksa eurot ja 48 senti) eurot alates 26. oktoobrist 2010.a. kuni D K täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.a.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast, mis jääb alla 2000 euro, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

2-10-52769

2(3) menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

26.10.2010.a esitas D K seaduslik esindaja S K Viru Maakohtule hagiavalduse Y K vastu D K ülalpidamiseks elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on D K sündinud XXX.a., tema ema ja isa on lahutatud. Hageja elab isaga. Kuna isa ei tööta, siis ei ole piisavalt raha lapse kasvatamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja D K ülalpidamiseks igakuiselt 2 175 krooni. 27.01.2011.a. kohtule esitatud avalduses palub hageja kostjalt välja mõista elatise igakuuliselt 179 eurot.

Kostja hagile vastuväidete kohaselt puudub kostjal elamis- ja tööluba. Kostja on teatanud, et viibib rehabilitatsioonil Sihtasutuses Heategevusfond taastõusmine. Kostja viibib Eesti riigi territooriumil kuna tal on tingimisi karistus kriminaalasjas kuni jaanuarini 2012. Kostja tahaks väga hoolitseda oma lapse eest ja teda kasvatada, kuid kostjal ei ole mingeid sissetulekuid, samuti puudub tal võimalus käia seaduslikult tööl, et raha teenida.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, ning ära kuulanud pooled, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et D K on sündinud XXX.a., ta elab koos isa S K ja on isa ülalpidamisel (t.l. 3, 7). Vaidlust ei ole, et kostja on kohustatud D K ülalpidama.

PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2009.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni ehk 278.02 eurot ja pool sellest moodustab 2 175 krooni ehk 139.01 eurot.

Hageja D K seaduslik esindaja nõuab elatist summas 179 eurot igakuuliselt hageja D K ülalpidamiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Vaidlust ei ole, et kostja lapse ülalpidamiseks elatist ei maksa.

Hageja palub lapse vajadustest lähtuva elatise s.o. 179 eurot välja mõista kostjalt, kuid hageja ei ole põhjendanud, miks peab lapse ülalpidamiskohustust täitma vaid kostja, sest seadusandja on sättinud, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vaidlust ei ole, et kumbki lapsevanem ei tööta ja sissetulekut ei oma. PKS § 116 lg 1 järgi vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega kohus leiab, et hagi on põhistatud ja tõendatud vaid osaliselt. Hageja on märkinud, et lapse vajadused ühes kuus on 2 800 krooni ehk 178.95 eurot. Seega on kostja kui lapse ema kohustus

2-10-52769

3(3) täita oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes võrdselt lapse isaga, s.o. 178.95 eurot tuleb võrdselt jagada lapse vanemate vahel s.o. 89.48 eurot, missuguses ulatuses peab kumbki lapse vanem täitma lapse ülalpidamiskohustust.

Asjaolu, et kostja kannab tingimisi karistust ja viibib rehabilitatsioonikeskuses ei ole aluseks lapsevanema ülalpidamiskohustusest vabastamiseks. Kostja ei ole kohut veennud, et ta oleks teinud kõik endast oleva, et täita lapse ülalpidamiskohustust vähemalt lapse vajadustest lähtuvalt.

Kohus selgitab, et perekonnaseaduses sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu.

Kostjalt tuleb välja mõista elatis hageja D K ülalpidamiseks igakuuliselt 89.48 eurot alates elatise nõude esitamisest kohtule s.o. 26.10.2010.a. kuni D K täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov