3-11-175/33-11-175/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

2011-02-18

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS T a r t u k o h t u m a j a kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-11-175 Määruse kuupäev 18.02.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi V.J. kaebus Justiitsministeeriumi toimingutele seonduvalt kaebaja pöördumistele vastamisest loobumisega, kuna kaebaja pöördumine ei ole esitatud riigikeeles. Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tagastada V.J. kaebus haldus...

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS T a r t u k o h t u m a j a kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-11-175 Määruse kuupäev 18.02.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi V.J. kaebus Justiitsministeeriumi toimingutele seonduvalt kaebaja pöördumistele vastamisest loobumisega, kuna kaebaja pöördumine ei ole esitatud riigikeeles. Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tagastada V.J. kaebus haldusasjas nr 3-11- 175 HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. 2. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale (koos tõlkega vene keelde) ning Justiitsministeeriumile. 3. Kaebus kuulub tagastamisele

pärast kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 11 lg 8 ja § 471 lg 2).

24.01.2011 saabus Tartu Halduskohtule V.J. 23.01.2011 koostatud venekeelne kaebus. Kohus sai kaebuse tõlke 27.01.2011. Kaebuses V. J. palub tunnistada õigusvastaseks Justiitsministeeriumi toimingud ning kurdab seejuures sõnaohtralt väga mitmete Tartu ja Viru Vangla, Tartu Halduskohtu, Vabariigi Presidendi Kantselei, EV Prokuratuuri ja Justiitsministeeriumi toimingute üle, kuid ei nimeta, milliseid konkreetseid ja kuna sooritatud Justiitsministeeriumi toiminguid ta silmas peab ning miks on need õigusvastased ja tema õigusi rikkuvad.

Kuigi V. J.i kaebus on paljusõnaline ja laialivalguv, võib kaebuse sisust välja lugeda, et kaebaja ei ole rahul, et tema mitteriigikeelsetele pöördumistele ei vastata kaebused ja

pöördumised tagastatakse ning ühtlasi süüdistab ta asutusi informatsiooni varjamises ning temale eluohtliku olukorra tekitamises. Konkreetsemalt on V. J. välja toonud oma kaebused 12.12.2010, 26.12.2010, 10.01.2011 jt , mis Justiitsministeerium on jätnud sisuliselt vastuseta viidates asjaolule, et kaebused ei ole riigikeeles , see tähendab eesti keeles (nimetatud Justiitsministeeriumi vastused: 06.12.2010 nr 11-7/1302, 22.12.2010 nr 11-7/1302, 30.12.2010 nr 11-7/1302, 14.01.2011 nr 11-7/530).

Kaebaja on põhjendatud huviks toodud tulevikus esitatava moraalse kahju nõude. Kaebaja taotleb riigilõivust vabastamist maksejõuetuse tõttu.

Kohus esitas 10.02.2011 järelepäringu Justiitsministeeriumile, paludes esitada V. J. kaebuses nimetatud kaebuste koopiad koos nendele antud Justiitsministeeriumi vastustega. Vastuseks kohtu järelepäringule edastas Justiitsministeerium elektronkirjaga (kiri 16.02.2011 nr 1.2-3/2445) kohtu poolt nõutud dokumendid: Justiitsministeeriumile laekunud V. J. pöördumised - 18.08.2010 pöördumine (registreeritud 23.08.2010) , 22.08.2010 pöördumine (registreeritud 24.08.2010), 14.09.2010 pöördumine (edastatud Terviseameti 16.09.2010 kirjaga nr 1.3-11/2628-2), 19.09.2010 pöördumine (registreeritud 21.09.2010), 20.09.2010 pöördumine (registreeritud 22.09.2010), 21.09.2010 pöördumine (registreeritud 23.09.2010), 11.10.2010 pöördumine (registreeritud 13.10.2010 nr 1802), 25.11.2010 pöördumine (registreeritud 30.11.2010), 12.12.2010 pöördumine (registreeritud 15.12.2010; edastatud Riigiprokuratuuri 15.12.2010 kirjaga nr RP-2-9/10/25-(55)), 26.12.2010 pöördumine (edastatud Riigiprokuratuuri 28.12.2010 kirjaga nr RP-2-9/10/25-(59)), 10.01.2011 pöördumine (registreeritud 11.01.2011) ning Justiitsministeeriumi poolt V. J. pöördumistele antud vastused vastavalt: 25.08.2010 nr 11-7/1302, 24.09.2010 nr.11-7/1302, 21.10.2010 nr 11-7/1302, 06.12.2010 nr 11-7/1302, 22.12.2010 nr 11-7/1302, 30.12.2010 nr 11-7/1302, 14.01.2011 nr 11-7/530, .

Kohtule edastatud dokumentidest nähtub, et V. J. rohketele venekeelsetele pöördumistele on Justiitsministeerium vastavalt andnud vastused. Vastustes on kaebuse esitajale selgitatud, et tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 6 ning §-st 52 on Eesti riigikeel ning riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel. Keeleseaduse § 8 lg 1 sätestab, et kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele esitatav avaldus, taotlus või muu dokument on võõrkeelne, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 9 p 5 kohaselt võib vastamisest loobuda, kui märgukiri või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles. Lähtudes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 9 p-st 5 loobub Justiitsministeerium V. J. pöördumisele vastamisest, kuna see ei ole esitatud eesti keeles. Tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõikest 11 palub Justiitsministeerium esitada kirja tõlge eesti keeles ning samas tagastab pöördumise taotluse esitajale eesti keelde tõlkimiseks. Ühtlasi selgitatakse, et V. J. on võimalik dokumendid ise tõlkida või valida endale sobiv tõlkija.

Justiitsministeerium on märkinud, et kaebus on ebaselge ning tuleks teha puuduste kõrvaldamise määrus. Kohus ei pidanud vajalikuks teha puuduste kõrvaldamise määrust ega jätta kaebust käiguta asjaolude väljaselgitamiseks kuna kohtule on selge, et kaebaja taotluseks on tunnistada Justiitsministeeriumi toimingud õigusvastaseks, mis seisnevad selles, et Justiitsministeerium ei ole kaebajalt vastu võtnud vene keelseid pöördumisi ning on need tagastanud. Samas sisaldab kaebus solvavaid väljendeid Justiitsministeeriumi, Prokuratuuri ja kohtu aadressil ,mida kohus ei pea võimalikuks menetleda ning ei loe kaebuse esemeks HKMS § 6 ja § 7 lg 1 mõistes, mistõttu jätab kohus selle tähelepanuta. Samas on kaebajal pretensioonid viidates teistele kohtulahenditele haldusasjades, mille kohta kohus samuti ei saa antud asjas seisukohta võtta, kuna kaebaja poolt viidatud haldusasjades on kaebajal võimalus oma õigusi realiseerida viidatud haldusasjade raames.

HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus asub seisukohale, et antud asjas puudub kaebajal põhjendatud huvi esitada õigusvastasuse tuvastamise nõue Justiitsministeeriumi tegevusele seonduvalt sellega, et Justiitsministeerium ei ole andnud sisulist vastust(seid) V. J. ülalloetletud rohketele venekeelsetele pöördumistele (2010.a augustist – 2011.a jaanuarini) vaid on need kaebuse esitajale tagastanud koos eelpooltoodud selgitusega. Kohus peab õigeks Justiitsministeeriumi seisukohti, et Põhiseaduse § 52 lg 1 kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeeleks eesti keel ning eesti keele kaitse ja kasutus on sätestatud põhiseadusliku eesmärgina ja riigivõim peab kindlustama selle eesmärgi saavutamise. Keeleseaduse § 8 lg 1 annab riigiasutustele või kohalikule omavalitsusele õiguse nõuda võõrkeelse dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde, välja arvatud omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest. Kuigi kaebaja on märkinud põhjendatud huvina hilisemat soovi nõuda kahju hüvitamist, asub kohus seisukohale, et sellelt kaebuselt hilisem kahju hüvitamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu jätab kohus hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse põhjendatud huvina kõrvale. HKMS § 11 lg 31 p 5 eesmärk on eelkõige kõrvaldada menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades, on võimalik perspektiivitu kaebuse suhtes kohaldada HKMS § 11 lg 31 p 5 sätet (Riigikohtu halduskolleegiumi kohtumäärus 3-3-1- 20-10). Eeltoodust lähtudes kaebuse esitajal ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, järelikult kohus tagastab antud V. J. kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel selle esitajale.

Mare Priks kohtunik