3-09-1920/109 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2011, Tallinn Haldusasja number 3-09-1920 Haldusasi Leida Oadi kaebus Kihnu Vallavalitsuse 18. augusti 2009. a korralduse nr 126 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31. juuni 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Leida Oadi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. veebruar 2011 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Leida Oad Vastustaja – Kihnu Vallavalitsus Kolmandad isikud – Olev Oad, Johannes Pärl, Silvia Obert, Õnne Pärl, Tõnu Pärl, Mati Pärl

RESOLUTSIOON

Jätta Leida Oadi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31. juuni 2010. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 23. märtsil 2011. Kui kassatsioonkaebuses või sellele esitatud vastuses ei taotleta kassatsioonkaebuse lahendamist istungil, võib Riigikohus selle lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Leida Oad esitas 16. detsembril 1996. a Kihnu Vallavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks temale kuuluvate ehitiste (elamu-laut, saun-laut, kuur, aitgaraaž, kelder, kaev) juurde.

Kihnu Vallavolikogu 14. detsembri 2007. a otsuse nr 60 punktiga 1 kinnitati Kihnu Vallavalitsuse 1. oktoobri 2007. a korraldusega nr 139 vastu võetud Kalmu maakorralduskava, millega määrati muu hulgas L. Oadile erastamisele kuuluva maa piirid. Otsuse kohaselt esitasid L. Oad ja Arne Oad maakorralduskava avaliku väljapaneku kestel oktoobris 2007 maakorralduskavas moodustatavate piiride muutmiseks avalduse, mis jäeti Kihnu Vallavalitsuse 6. detsembri 2007. a korraldusega nr 162 rahuldamata ja maakorralduskava esitati kinnitamiseks volikogule.

3-09-1920

2(4) Kihnu Vallavalitsuse 18. augusti 2009. a korraldusega nr 126 „Ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanek” tehti Leida Oadile ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanek temale kuuluvate Pärnu maakonnas Kihnu vallas Linaküla külas olevate ehitiste juurde vastavalt 16. detsembri 1996 avaldusele.

2. Leida Oad esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Kihnu Vallavalitsuse 18. augusti 2009. a korralduse nr 126 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid järgmised: 1) Erastamisele kuuluva maa piirid ei kulge loogiliselt, sest vastustaja ei ole arvestanud looduses olevaid vanu kiviaedu ja kraave. Kuna piiridega lõigatakse heinamaast ära siilusid, jäävad sellele halvasti haritavad kohad; 2) kuna piir kulgeb kaebaja poolt istutatud marjapõõsaste ja viljapuude vahelt, jääb osa neist ebaõiglaselt Johannes Pärlile tagastatavale maale; 3) piirid kulgevad liiga lähedal kaebaja hoonetele, rikkudes nõnda kaebaja õigust elada talumajas ning tegeleda seal aianduse ja loomapidamisega; 4) kaebaja on vaidlustanud Kihnu Vallavolikogu 14. detsembri 2007 otsusega nr 60 kinnitatud Kalmu maakorralduskavas näidatud piirid 2. jaanuari 2007. a kirjaga Kihnu vallale; 5) väljaspool õueala olevate piiride puhul ei ole järgitud vana kraavi loodusliku piirina, mistõttu on suurendatud Johannes Pärlile tagastatavat maad juba tagastatud naabermaa arvelt.

3. Vastustaja Kihnu Vallavalitsus palus jätta Leida Oadi kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) kuna Kalmu 59 maa tagastamise õigustatud subjekt ja Kalmu hoonete omanik ei olnud aastate jooksul maa jagamises kokku leppinud, algatati Kalmu maakorralduskava koostamine; 2) maakorralduskavaga broneeriti taotletud mahus ostueesõigusega erastatav maa vastavuses maareformi seadusega (MaaRS); 3) vaidlustatud korralduse eesmärgiks oli määrata kaebajale tähtaeg maa ostueesõigusega erastamisel toimingute tegemiseks. Kaebaja aga saatis 26. augustil 2009. a vastustajale kirja, leides, et vastustaja tahab hakata uusi piire määrama. Vastustaja vastas kaebajale, et võrreldes maakorralduskavaga on võimalik piire muuta üksnes juhul, kui kaebaja ei soovi maad erastada kogu temale maakorralduskavaga reserveeritud maa ulatuses; 4) vaidlustatud korraldus on esitatud kehtiva maakorralduskava alusel, mille täitmine on kohustuslik haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lõike 2 kohaselt igaühele; 5) Pärli I maatükil ja Kalmu I maatükil puudub nn ajalooline piir, sest varasemalt moodustasid need ühtse tervikliku maaüksuse Kalmu 59; 6) Kihnu metsad kuuluvad kõik hoiumetsade kategooriasse. Seega tulenevalt Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003. a määruse nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord” § 6 lõigetest 1 ja 2 võib piirisihtide rajamise asemel rajada kitsamaid mõõdistamiseks vajalikke visiire, mis võivad paikneda piiridest eemal, eriti kui need kulgevad mööda endisi kraave, mille kaldad on tihedalt täis kasvanud.

4. Kolmanda isikuna kaasatud Johannes Pärl palus jätta kaebuse rahuldamata. Õunapuud, mis piiride kulgemise ettepanekuga kaasnevalt väidetavalt jäävat tagastatavale maale, on kolmanda isiku istutatud ja satuvad seega nüüd õige omaniku kätte. Marjapõõsaid saab ümber istutada.

5. Kolmanda isikuna kaasatud Õnne Pärli arvates on vald püüdnud teha kõik, et rahul oleksid nii tagastatavate maade omanik Elisabeth Pärl kui Kalmu talu ostnud Leida Oad. Selleks leiti erastamiseks vabu maid, mida pakuti Leida Oadile, kelle arvates aga ainuke õige variant on saada endale osa E. Pärli maadest.

3-09-1920

3(4)

6. Tallinna Halduskohtu 31. juuni 2010. a otsusega jäeti Leida Oadi kaebus rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid järgmised: 1) MaaKS § 341 lõikest 1 ja § 34 lõikest 6 tuleneb, et vallavolikogu otsusega kui haldusaktiga kinnitatud maakorralduskava on maa tagastamise ja ostueesõigusega erastamiseedasises menetluses kohustuslik ning juhul, kui ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekt ei nõustu maa erastamisega ümberkruntimiskavas määratud viisil, tuleb tal vaidlustada vallavolikogu otsus, millega ümberkruntimiskava kinnitati; 2) otsuse kohaselt esitasid Leida Oad ja Arne Oad maakorralduskava avaliku väljapaneku kestel oktoobris 2007 maakorralduskava kohaselt moodustatavate piiride muutmise avalduse, mis jäeti Kihnu Vallavalitsuse 06.12.2007 korraldusega nr 162 rahuldamata. Maakorralduskava esitati kinnitamiseks vallavolikogule. Korralduse punktis 2 selgitati, et otsust on võimalik vaidlustada esitades otsuse teatavakstegemisest kahe kuu jooksul kaebuse halduskohtule või vaide 30 päeva jooksul vastustajale; 3) kaebaja poolt Kihnu Vallavolikogu 14. detsembri 2007. a otsuse tühistamiseks esitatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus jäeti rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2010. a määruses haldusasjas nr 3-09-2479 märgiti, et isegi kui käsitleda Arne Oadi 2. jaanuari 2008. a pöördumist vastustaja poole kaebaja vaidena, ei saa väita, et vaie oleks käesoleva ajani lahendamata, sest vastustaja on sellele pöördumisele vastanud 2. veebruaril 2008. a, selgitades vajadust pöörduda kohtu poole, kui leitakse, et pöörduja õigusi on maakorralduskavaga rikutud; 4) eelnevast tulenevalt ei oma enam tähtsust korralduse väidetav õigusvastasus, sest see põhineb maakorralduskaval, mis on kehtiv. Kehtiv haldusakt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik vaatamata haldusakti väidetavale õigusvastasusele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Leida Oadi apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 31. juuni 2010. a otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: 1) kaebaja õueala on mõõdistatud üksnes aerofotosid kasutades, mis ei ole põhjendatud. Fotodel ei ole näha 50-aastast viljapuude ja –põõsaste aeda ega vanu kiviaedu. Seega ei näita nimetatud fotod tegelikku õueala. Õueala tuleb mõõdistada kohapeal; 2) kohtule esitatud 27. veebruari 1987. a akt nr 7 näitab üksnes hoonetevahelist õueala, mitte aga tegelikku talu õueala koos viljapuuaiaga; 3) kaebaja ostis kinnistu koos viljapuuaiaga ning need puud ei kuulu tagastamisele; 4) käesolevas asjas saab jätkuvalt vaidlustada maakorralduskava õiguspärasust vähemalt käesoleva asja lahendamisse puutuvas osas.

8. Kihnu Vallavalitsus palub jätta Leida Oadi apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja seisukohad on järgmised: 1) käesolevas vaidluses saab tõusetuda kaks küsimust: esiteks, kas Kihnu Vallavalitsusel oli õigust sellist korraldust, millega määrati tähtaeg maa ostueesõigusega erastamise toimingute teostamiseks ja tehti piiride kulgemise ettepanek, anda, ja teiseks, kas piiride kulgemise ettepanekut oleks saanud esitada mingisugusel muul plaanil kui volikogu poolt kinnitatud maakorralduskava plaanil; 2) halduskohus leidis õigesti, et vastustajal ei olnud õigust teha kaebajale otsuse nr 60 punktiga 1 kinnitatud maakorralduskavaga ebakõlas olevat piiride kulgemise ettepanekut; 3) halduskohus leidis õigesti, et kaebuses tõstatatud küsimused maakorralduskava väidetavalt õigusvastase lahenduse kohta ei kuulu sisulisest küljest käsitlemisele;

3-09-1920

4(4) 4) apellatsioonkaebuses esitatud väited ja taotlused on maakorralduskava sisulist lahendust puudutavad ega ole seetõttu asjasse puutuvad. Vaidlustatud korraldus ei sisalda iseenesest uut piiride kulgemist, vaid lähtub kehtivast maakorralduskavast.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on õigesti ja piisavalt põhjendatud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. Apellatsioonkaebuses on esitatud samad väited nagu halduskohtus.

10. Apellant ei väida, et maa ostueesõigusega erastamisel ei tulnud erastatava maa piiride kulgemise ettepanekut teha. Maakorraldusseaduse § 341 lg 1 kohaselt lähtutakse maa tagastamisel ja erastamisel kinnitatud ümberkruntimiskavast. Maa ostueesõigusega erastamise korra p 132 alapunkti 8 kohaselt tuleb ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramisel lisaks maareformi seaduses ning maareformiga seonduvates õigusaktides sätestatule arvesse võtta, et maa erastatakse kinnitatud ümberkruntimiskava alusel.

11. Ekslik on apellandi väide, et maakorralduskava ei saa pidada kehtivaks, kuna see on koostatud piire looduses kindlaks tegemata ja aegunud kaartide abil ning aerofotodelt ei nähtu apellandi kasutuses olev tegelik õueala ning viljapuuaia ja tee paiknemine. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 61 näidatud haldusakti (Kalmu maakorralduskava) kehtivuse eeldused on täidetud. HMS § 63 lõikes 2 näidatud haldusakti tühisuse eeldusi maakorralduskava puhul ei esine: Kihnu Vallavolikogu 1. detsembri 2007. a otsusest nr 60 nähtub kava kinnitanud haldusorgan, kava sisu ja sellest lähtuvalt isikud, keda see puudutab ning kavaga ei kohustata toime panema õigusrikkumist. Kava on võimalik täita ja kinnisasja vastavalt kavale moodustada. HMS § 60 lõike 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldusja riigiorganitele. Seetõttu on maakorralduskava siduv ka juhul, kui asuda seisukohale, et see on õigusvastane ega võta arvesse maakorralduse nõudeid.

12. Seetõttu ei oma kaebuse lahendamisel tähtsust, kas maakorralduskava on õiguspärane või mitte. Olukorras, kus vaidlustatud korralduse andmisel on piirid näidatud samal kaardil, mis võeti aluseks maakorralduskava koostamisel, ei ole võimalik asuda seisukohale, et piirid oleks tulnud koostada uuemal plaanil. Selline aluseks võetava plaani erinevus ei saa mõjutada piiride kulgemise ettepaneku sisu, sest lähtuda tuleb maakorralduskavas näidatud piiridest.

13. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida menetlusosaliste tähelepanu ka asjaolule, et vaidlusaluste piiride muutmine enne maa ostueesõigusega erastamist ei ole võimalik ka seetõttu, et erastatava maa-alaga piirnevad maaüksused on juba maareformi läbinud ja kinnistusraamatusse kantud. Piiride muutmine selliselt, nagu apellant soovib, on võimalik vaid pärast maa ostueesõigusega erastamist uute maakorraldustoimingute tegemise järel vastavalt maakorraldusseaduse nõuetele. Selliste maakorraldustoimingute tegemise ettepaneku võib teha maakorraldusseaduse § 17 lõike 2 kohaselt ka maa erastanud isik.

Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman