2-09-12170/28 · 2-09-12170/28 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Summary
AI generated2-09-12170 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2011. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-12170 Tsiviilasi AK hagi N K vastu ühisvara jagamiseks Menetlustoiming menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A(ka A) K (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja V T (kontakta...
Full Text of the Judgment · 2-09-12170/28
2-09-12170
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2011. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-12170 Tsiviilasi AK hagi N K vastu ühisvara jagamiseks Menetlustoiming menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A(ka A) K (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja V T (kontaktaadress xxx) Kostja N K (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik (Advokaadibüroo Valdma & Partnerid; Majaka 26, 11412 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Kinnitada N K ja AK vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. xxx asuv korteriomand registriosa numbriga xxx on N K lahusvara. Seoses sellega, et AK kaotas omandi Xxxosakule, maksab N K AK hüvitist summas 200 000 krooni (so 12 782.33 eurot) hiljemalt 07.09.2011. a. Juhul, kui N K õnnestub Xxx Tallinnas asuv korter võõrandada enne 07.09.2011. a, tasub N K nimetatud summa varem. Käesolev kohtumäärus on summa sissenõudmise täitedokument. Peale nimetatud summa väljamaksmist ei ole AK nõudeid N K vastu seoses ühisvaraga. 1.2. AK annab aadressil Xxx Tallinnas asuva korteriomandi valduse N K üle käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 nimetatud summa tasumisel. Kuni selle hetkeni ei alusta N K täitemenetlust osaotsusega rahuldatud korteriomandi valduse väljanõudmiseks. 1.3. AK kohustub kuni käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.2 nimetatud valduse üleandmiseni mitte tarvitama alkoholi. Juhul kui AK tarvitab alkoholi, on N K õigus alustada osaotsuse alusel täitemenetlust AK väljatõstmiseks. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-12170. 3. Vabastada AK menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest osaliselt, 1 610.57 (üks tuhat kuussada kümme eurot ja 57 senti) euro (so 25 200 krooni) ulatuses. 4. Vabastada N K kohustusest hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib kompromissi kinnitavas osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise osas võivad menetlusabi saajad ja Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi
2-09-12170
valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD 1. N K esitas 23.03.2009. a Harju Maakohtule hagi AK vastu, paludes kohtul tunnistada hageja lahusvaraks 2-toaline korter aadressil Xxx, Tallinn, nõuda välja omand ebaseaduslikust valdusest ja kostja välja tõsta eluruumist Xxx teist eluruumi vastu andmata.
2. 27.10.2009. a esitas AK kohtule vastuhagi ühisvara jagamise nõudes. 12.04.2010. a esitas AK kohtule täpsustatud vastuhagi, milles palus kohtul tunnistada korteriomand asukohaga Xxx Tallinnas (kantud Harju Maakohtu kinnistamisregistrisse, registriosa nr xxx) poolte ühisvaraks ning jagada nimetatud ühisvara jättes korteriomand N Kle, kohustades teda maksma hagejale (AKle) ½ korteriomandi maksumusest, so 275 000 krooni.
21.04.2010. a määrusega rahuldas kohus AK taotluse menetlusabi saamiseks, vabastas AK täielikult riigilõivu 13 700 krooni tasumisest ning kohustas AKt tasuma riigilõivu 13 800 krooni ulatuses kuue kuu jooksul igakuise maksena summas 2 300 krooni. AK tasus riigilõivu 08.05.2010. a summas 2 300 krooni ning esitas 11.08.2010. a kohtule uue menetlusabi taotluse, paludes AK materiaalse olukorra olulise muutumise tõttu muuta igakuiste väljamaksmisele kuuluvate osamaksete suurust ja tasumise tähtaega või vabastada AK riigilõivu tasumisest.
3. 21.12.2010. a osaotsusega rahuldas kohus täielikult N K hagi AK vastu. Nimetatud otsusega tuvastas kohus, et aadressil Xxx, Tallinn asuv korteriomand on N K lahusvara, kohustas AK vabastama aadressil Xxx, Tallinn asuva korteriomandi ning andma selle üle N K . Kohus kohustas AK täitma nimetatud kohustus ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning otsustas, et kui AK kohustust korteriomandi vabastamiseks ja üleandmiseks vabatahtlikult ei täida, siis määrata täitmise viisiks tema väljatõstmine aadressil Xxx, Tallinn asuvast korteriomandist. Kohus mõistis AK välja riigilõivu 40 000 krooni riigituludesse ning selgitas, et käesolevas tsiviilasjas jätkub menetlus vastuhagis esitatud ühisvara jagamise nõude osas ning, et vastuhagiga seotud menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise küsimuse lahendab kohus nimetatud nõude läbivaatamisel.
4. 08.02.2011. a toimunud kohtuistungil esitasid pooled kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi ning palusid kohtumenetlus lõpetada. Pooled palusid vabastada ennast menetluskulude tasumisest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus möönab, et kuigi kompromisslepingu p-is 4 (tl 186) märgitud kokkuleppe näol võib tegemist olla mittetäieliku kohustusega, mille täitmist ei saaks tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 4 lg-st 1 nõuda, võib seda käsitleda tingimusena, mille saabumisel on kostjal hageja kohustusele korrespondeeruvat õigust võimalik realiseerida ning kokkulepet saab pidada täidetavaks. Kohus leiab seega, et kompromissi on võimalik täita.
6. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse
2-09-12170
rahuldamata või läbivaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
21.04.2010. a määrusega rahuldas kohus AK taotluse menetlusabi saamiseks, vabastas AK täielikult riigilõivu 13 700 krooni tasumisest ning kohustas AKt tasuma riigilõivu 13 800 krooni ulatuses kuue kuu jooksul igakuise maksena summas 2 300 krooni. Kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi, peab kohus põhjendatuks jätta riigilõiv, mille tasumisest kohus hageja hagiavalduse esitamisel vabastas, riigi tuludesse välja mõistmata. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi, siis peab kohus põhjendatuks jätta riigilõiv osas, mille tasumisest kohus AK hagiavalduse esitamisel vabastas, riigi tuludesse välja mõistmata ning AK tuleb vabastada ka riigilõivu täies ulatuses riigituludesse tasumise kohustusest riigilõivu tasumata osas, so 1 610.57 euro (so 25 200 krooni) ulatuses.
7. TsMS § 180 lg 1 p 3 järgi võib kohus menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. 10.02.2010. a määrusega rahuldas kohus N K riigi õigusabi taotluse ning määras anda N K riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi, siis peab kohus põhjendatuks vabastada N K menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest, mistõttu tuleb N K vabastada kohustusest hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
8. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kohtule esitatud kompromissis kokku, et lühendavad käesoleva määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani.
Kaija Kaijanen Kohtunik