3-10-2042/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-2042 Otsuse kuupäev 18.02.2011 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Vitali Kulikovi kaebus riigieksamitöö tulemuse tühistamiseks ning eksamihinde osas Haridusja Teadusministeeriumile uue otsuse tegemiseks ettekirjutuse tegemiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 27.01.2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vitali Kulikov ja vastustaja Haridusja Teadusministeeriumi esindaja Indrek Kilk Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Vitali Kulikov kirjutas 28.05.2010.a. ajaloo riigieksamitöö. Riigieksamitöö hinnati 0 punktile. 17.06.2010.a. esitas kaebaja riigieksami tulemuse vaidlustamiseks avalduse Haridusja Teadusministeeriumi riigieksamite apellatsioonikomisjonile. Apellatsioonikomisjon jättis 06.07.2010.a otsusega nr A4 riigieksamitulemuse muutmata.

2. Vitali Kulikov esitas 09.08.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Haridusja Teadusministeeriumi riigieksamite apellatsioonikomisjoni 06. juuli 2010 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemiseks ettekirjutuse tegemist.

3. Kohus võttis 10.09.2010 kaebuse menetlusse. Kaebuse menetlusse võtmisel lähtus kohus Riigikohtu halduskolleegium on 05.03.2009.a. kohtumäärusest haldusasjas nr 3-3-1-97-08, milles Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebust, mille puhul kaebaja tahe on suunatud riigieksami tulemust kindlaksmäärava otsuse vaidlustamisele, tuleb käsitada mitte kaebusena apellatsioonikomisjoni tühistamiseks, vaid kaebusena riigieksamitöö tulemuse tühistamiseks ning eksamihinde osas uue otsuse tegemiseks kohustamiseks. Pädevaks vastustajaks on antud juhul Haridusja Teadusministeerium.

Haridusja Teadusministeerium esitas vastuse kaebusele 22.10.2010. Menetlusosalised olid teatanud kohtule, et nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

4. Kohus määras asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele võimaluse esitada kuni 29. novembrini 2010 täiendavaid taotlusi ja dokumente. 28.11.2010 esitas Vitali Kulikov kohtule kaebuse täpsustuse. Selles märgitakse, et selleks, et vältida võimaliku arusaamatust, teeb kaebaja kaebuse põhjenduses täpsustused ja esitab täpsustatud kaebuse kohtule ja vastustajale veel üks kord. Kaebaja palub võtta täpsustused asja lahendamisel aluseks. Lähtudes sellest määras kohus asja arutamisele kohtuistungil.

Kaebuse põhjendused

5. Kaebuse esitaja palub eksamitöö tulemuse tühistamist ja asja uueks otsustamiseks Haridusja Teadusministeeriumile ettekirjutuse tegemist.

6. Kaebaja märgib, et vaidlustab mitte riigieksamile tervikuna antud hindeid, vaid seda, et riigieksami arutluse osale on antud 0 punkti ja seda, et apellatsioonkomisjon ei ole antud punkte muutnud. See asjaolu tuleneb ka kaebaja vaidest apellatsioonkomisjonile.

7. Haridus ja Teadusministeerium (HTM) ja apellatsioonikomisjon on haldusorganid, kes teevad otsuseid haldusmenetluse seaduse alusel.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 kohaselt haldusakt peab olema põhjendatud. apellatsioonikomisjon jättis oma otsuse täielikud põhjendamata. Otsusest ei ole võimalik aru saada, miks kaebaja riigieksamitöö arutluse osale anti 0 punkti ja miks ei ole õige kaebaja väide, et see hinnang on ebaõige.

8. Kaebuse esitaja osundab Riigikohtu halduskolleegiumi praktikale, mille kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud, oluline on faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, kõikide oluliste asjaolude ja huvide ratsionaalne kaalumine. Isik, kellele on haldusakt adresseeritud, peab saama aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti motiveerimine akti seaduslikkust kontrollival asutusel, sealhulgas kohtul, otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Samuti sunnib motiveerimise nõue haldusorganit oma kaalutlusotsust põhjalikumalt läbi mõtlema.

9. Kaebuse esitaja arvates ei tulene vaidlustatud otsusest otsuse sisuline põhjendus ega viiteid muudele dokumentidele, mis võiksid selliseid põhjendusi sisaldada. Õigusliku alusena märgitud PHG § 29 lg 8, 9 ja 9¹ ning haridusja teadusministri 3. detsembri 2008. a määruse nr 70 § 27 lg

7 annavad küll apellatsioonikomisjonile õiguse diskretsiooniotsustuse tegemiseks kaebaja avalduse lahendamisel, kuid neist sätetest ei nähtu, millistel sisulistel alustel ja millistest kaalutlustest lähtuvalt vastustaja tegi oma otsustuse. Seega ei tulene neist ka vähimal määral põhjendusi, miks apellatsioonikomisjon on leidnud, et kaebaja riigieksamitöö arutluse osa hindeks peab olema just 0 punkti ja millistes kaalutustel ta jättis kaebaja avalduse rahuldamata. Apellatsioonikomisjon jättis oma otsuse täielikult põhjendamata.

10. Kaebaja leiab, et on ebaõige ja ebaseaduslik otsustus, millega tema riigieksamitöö arutluse osale on antud 0 punkti. Kaebaja ajaloo riigieksamitöö arutluse osa teemaks oli Teine maailmasõda kui pöördepunkt Eesti ajaloos. Kaebaja kirjeldas 3 lehel piisavalt põhjalikult teise maailmasõja faktilisi asjaolusid Eesti ajaloos. Riigieksamitöö arutluse osas puuduvad faktivead, järeldused on teemakohased, stiil on korrektne, töö on struktureeritud ja tervik. Seega vastas kaebaja riigieksamitöö arutluse osa teemale. Isegi kui oletada, et arutluses olid võimalikud puudused, ka siis riigieksamitöö arutluse osale peaks olema antud vähemalt 8-10 punkti ja seega terve riigieksamitöö hindeks peaks olema vähemalt 26 punkti.

11. Vastuseks kaebusele esitatud vastustaja seisukohtade kohta märgib kaebuse esitaja, et vastustaja väited on paljasõnalised ja põhjendamata. Kohtule ei ole esitatud hindamisjuhendit algdokumendina või ärakirjana. Ei vasta tegelikkusele vastustaja väide, et arutluse hindamisjuhend on avalikustatud Riikliku Eksamija Kvalifikatsioonikeskuse kodulehel. Kodulehel hindamisjuhendi arutluse osa avalikustatud ei ole. Seega tulenevalt TsMS § 273 lõikest 1 ei saa vastustaja poolt esitatud dokumente kasutada tõendina.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule ühtegi hindamiskomisjoni, apellatsioonikomisjoni või ekspertide poolt koostatud dokumenti, millega oleks põhjendatud asjaolu, et kaebaja riigieksamitöö arutluse osa ei vasta teemale, ning seetõttu tuleb hinnata 0 punktiga.

12. Ei vasta tegelikkusele vastustaja väide, et Vitali Kulikov ise ei näidanud üles huvi tutvuda oma eksamitööga ja selle hindamisega. Kaebaja näitas üles suurt huvi tutvuda oma eksamitööga ja selle hindamisega. Ta on tutvunud oma riigieksamitööga 13.07.2010 Riikliku Eksamija Kvalifikatsioonikeskuses ja avastanud, et arutluse teema on jäänud hindamata, kuna ei sisalda hindamisest ühtegi märki. Sellest tulenevalt, kirjutas kaebuse esitaja 13.07.2010 Riikliku Eksamija Kvalifikatsioonikeskusele kirja, kus teatas, et ta on tutvunud eksamitööga ja palus, et spetsialistid vaataksid üle kaebuse esitaja riigieksami töös oleva arutluse teema ja kommenteeriksid seda. 30.07.2010 sai kaebuse esitaja Kaie Piiskopilt vastuse, mis oli põhjendamatu ja teda ei rahuldanud. Haldusakti põhjenduse osaks ei saa lugeda ametniku kirja. Oluline on ka see, et kiri on saadetud kaebajale pärast apellatsioonikomisjoni otsuse tegemist.

13. Kaebaja palus kaebuses tühistada Haridusja Teadusministeeriumi riigieksamite apellatsioonikomisjoni 06. juuli 2010. a otsuse just sellel põhjusel, et otsus ei sisalda põhjendust. Seadus ei luba, et vastustaja saaks tagantjärgi, pärast haldusakti jõustumist ja kaebuse kohtusse esitamist, esitada vaidlustavas haldusaktis puuduva põhjenduse osa ja sellega parandada haldusakti puudused.

Haridusja Teadusministeeriumi vastuväited

14. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja esitab kaebusele järgnevad vastuväited.

15. Tulenevalt sellel ajahetkel kehtinud põhikoolija gümnaasiumiseadusest (§ 29 lg 8) võis lõpueksami tulemuste peale esitada vaide Haridusja Teadusministeeriumile. Vitali Kulikov esitas vaide 17. juunil 2010.a. Esitatud vaie on Haridusja Teadusministeeriumis registreeritud

21. juunil 2010.a. Riigieksami tulemuste kohta esitatud vaiete läbivaatamiseks moodustab haridusja teadusminister apellatsioonikomisjoni. Vastavalt põhikoolija gümnaasiumiseaduse § 29 lõikele 91 teeb apellatsioonikomisjon vaidlustatud tulemusega riigieksamitöö kohta kümne päeva jooksul vaide esitamisest arvates ühe järgmistest otsustest: 1) jätab riigieksamitulemuse muutmata; 2) tõstab riigieksami tulemust ja 3) langetab riigieksami tulemust.

16. Haridusja Teadusministeerium kaasab apellatsioonikomisjoni töösse aineeksperdid, kes vastavalt haridusja teadusministri 3. juuni 2003.a määrusele nr 35 „Apellatsioonikomisjoni töökord“ (määrus on kehtetu alates 1. septembrist 2010.a seoses uue „Põhikoolija gümnaasiumiseaduse“ vastuvõtmisega) kontrollivad riigieksamitöö hindamise vastavust hindamisjuhendile (vt § 1 lg 4 ja § 3 lg 1). Töö läbivaatamise tulemusena tehakse otsus, kas eksamitöö tulemust tõsta, langetada või jätta muutmata. Sisuliselt hinnatakse eksamitöö teist korda üle. Kui eksperdid täheldavad töö läbivaatamisel hindamisjuhendile mittevastava hindamise, tehakse otsus hindepallide muutmiseks.

17. Apellatsioonikomisjon kaasab praktikas iga apellatsiooni lahendamisse eksperdid, kuna apellatsioonikomisjoni liikmed ise ei ole vastava aine spetsialistid ega ole läbinud ka vastavat hindamiskoolitust. Kuna erinevaid õppeaineid, milles eksameid sooritatakse, on kokku 14, siis ei ole ka mõeldav, et ainespetsialistid hakkaksid ka tulevikus apellatsioonikomisjoni koosseisu kuuluma. Eelnimetatud haridusja teadusministri määruse kohaselt kuuluvad komisjoni Haridusja Teadusministeeriumi järelevalveosakonna juhataja, järelevalveosakonna teenistuja (käesolevaks ajaks on järelevalveosakond muudetud välishindamisosakonnaks) ning üldharidusosakonna teenistuja ning varemnimetatud haridusja teadusministri käskkiri nimetab ka nimeliselt vastavad spetsialistid ära. Eksperdid on aga konkreetse õppeaine spetsialistid (õpetajad jne), kes on läbinud vastava hindamiskoolituse. Ekspert ei tohi olla apelleeritavat eksamitööd varem hinnanud.

Eksperdid tegid komisjonile iga tööpäeva lõpuks läbivaadatud eksamitööde kohta ühe järgmistest ettepanekutest: 1) jätta riigieksamitulemus muutmata; 2) tõsta riigieksamitulemust; 3) langetada riigieksamitulemust. Apellatsioonikomisjon teeb vastavalt sama määruse § 5 lõikele 1 ja põhikoolija gümnaasiumiseaduse § 29 lõikele 91 selle ettepaneku alusel otsuse. Sama lähenemine ja põhimõtted on üle toodud ka hetkel kehtivasse õigusesse (vt põhikoolija gümnaasiumiseaduse § 33 lg 2).

18. Sel ajahetkel kehtinud haridusja teadusministri 16. novembri 2006.a määrusega nr 40 kehtestatud „Õpitulemuste välishindamise põhimõtete, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja nende tulemuste analüüsimise tingimuste ja korra ning üleriigiliste tasemetööde korraldamise tingimuste ja korra“ § 15 lõike 1 kohaselt hinnatakse riigieksamitöid vastava õppeaine riigieksamitöö hindamisjuhendi alusel.

19. Kaebuse esitaja on juba kaebuse faktilistes asjaoludes ja hiljem oma põhjendustes esitanud valeväiteid. Tema riigieksamitööd ei ole hinnatud ei esialgsete hindajate poolt ega ka apellatsioonikomisjoni poolt 0 punkti vääriliseks. Riigieksamitöö hindajad on hinnanud eksamitöö 18 punkti vääriliseks ning apellatsioonikomisjon on kontrollinud eksamitööd täiendavalt ning otsustanud jätta riigieksamitulemuse (18 punkti) muutmata. Seega jääb arusaamatuks kaebaja arvamus, et tema eksamitööd on hinnatud 0 punkti vääriliseks. Riikliku Eksamija Kvalifikatsioonikeskuse poolt kaebajale 30. juulil 2010.a saadetud kirjas on ju selgelt põhjendatud, et 0 punktiga hinnati vaid eksamitöö üht osa ehk eksamitöö arutluse osa. Samuti on kirjas põhjendatud, et arutluse osa hindamise 0 punkti väärilisena tingis asjaolu, et kaebaja oli teemast mööda kirjutanud. Arutluse teema oli „Teine maailmasõda kui pöördepunkt Eesti ajaloos“. Teema eeldas arutlemist küsimuse üle, mis Eestis iseseisvuse kaotamise järel muutus ning miks saab Teises maailmasõjas toimunut ning kaasnenut pidada Eesti ajaloos pöördepunktiks.

20. Arutluse hindamisjuhend on avalikult Riikliku Eksamija Kvalifikatsioonikeskuse kodulehel kättesaadav. Hindamisjuhendis on kirjas kuidas jaotub arutluse osa eest 25 punkti. Töö struktuuri eest on võimalik koguda 2 punkti; töö üldisele teemale vastavuse eest 7 punkti; arutluse, analüüsi eest 6 punkti; konkreetsete näidete, faktoloogia eest 4 punkti; isikliku suhtumise ja järelduste eest 4 punkti; isikuja kohanimede õigekirja ja stiili eest 2 punkti. Hindamisjuhendis on väga täpselt lahti kirjutatud ka see, kuidas ühe hinnatava kriteeriumi (osa) sees omakorda punktid jaotuvad ehk millisel juhul saab osa eest, mille eest on võimalik koguda maksimaalselt 4 punkti, nt 2 punkti. Arutluse juhendi teisel lehel on selgelt märgitud – kui arutlus ei vasta teemale, jäetakse ka teised kriteeriumid arvestamata ja töö hinnatakse 0 punktiga. Kaebaja ei saa eeldada, et kui tal on ajaloost olemas taustateadmised, et siis peaks ta mõned hindepallid saama ka arutluse osa eest.

21. Kaebaja poolt esitatud arutlust hindas kaks hindajat. Teine hindaja esimese hindaja tulemust ei näe. Eksamitöö erinevate osade punktid kantakse protokolli. Kaebaja poolt 13.07.2010.a saadetud apellatsiooni järel luges kaebaja eksamitööd täiendavalt kaks hindajat. Kõik hindajad on jõudnud samale järeldusele – Vitali Kulikovi eksamitöö arutluse osa on 0 hindepalli vääriline.

Antud juhul otsustas apellatsioonikomisjon Vitali Kulikovi ajaloo riigieksamitöö osas jätta riigieksamitulemuse (18 punkti) muutmata, kuna apellatsioonikomisjon tuvastas, et riigieksamitöö hindajad on Vitali Kulikovi riigieksamitöö hindamisel lähtunud hindamisjuhendist.

22. Vastavalt haridusja teadusministri 3. detsembri 2008.a määrusele nr 70 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord“ § 27 lõikele 2 võimaldab Riiklik Eksamija Kvalifikatsioonikeskus pärast riigieksamitunnistuse kättesaadavaks tegemist või väljastamist eksaminandil tema kirjaliku avalduse alusel tutvuda tema riigieksamitööga avalduse registreerimisele järgnevast päevast alates viie tööpäeva jooksul. Kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud ei enne apellatsioonikomisjonile avalduse esitamist ega ka enne ja pärast Tartu Halduskohtule kaebuse esitamist. Kaebaja registreeris ennast eksamitööga tutvuma Riiklikus Eksamija Kvalifikatsioonikeskuses 29. juuniks 2010.a kella 11.00-ks, kuid kohale ei ilmunud. Samuti ei ole kaebaja kasutanud võimalust Riikliku Eksamija Kvalifikatsioonikeskuse peaeksperdil Mare Ojal koos hindamiskomisjoni liikmetega eksamitööd ja selle hindamist puudutavat tutvustada (Riikliku Eksamija Kvalifikatsioonikeskuse poolt 30.07.2010.a saadetud kirjas pakuti selline võimalus kaebajale välja). Seega ei ole kaebaja ise näidanud üles huvi tutvuda oma eksamitööga ja selle hindamisega. Kuna kaebaja ei ole siiani oma tööga ja selle hindamisega tutvunud, siis ei saa Kaebaja teada, kas teda on hinnatud ebaõigelt või mitte. See, et kaebaja loeb oma teadmisi ajaloos kõrgemaks kui 18 hindepalli, ei saa olla põhjuseks eksamitöö vaidlustada ja väitmiseks, et eksamitööd on hinnatud ebaõigelt.

23. Antud juhul keskendub kaebaja oma kaebuses vaid sellele, et apellatsioonikomisjoni otsust ei ole piisavalt põhjendatud ega motiveeritud. Vastustaja selle seisukohaga nõustuda ei saa. Antud juhul on apellatsioonikomisjon teinud ühe kolmest võimalikust otsusest lähtuvalt ekspertide poolt eksamitöö teistkordsest ülevaatamisest ning otsuseks on jätta riigieksamitulemus muutmata. Seega on nii eksperdid kui ka apellatsioonikomisjon tuvastanud, et eksamitöö esialgsed hindajad on eksamitööd hinnanud korrektselt hindamisjuhendist lähtuvalt. Kuna puudusi hindajate töös (hindamisprotsessis) ei tuvastatud, siis ei pea apellatsioonikomisjon oma otsust täiendavalt põhjendama.

24. Isegi juhul, kui pidada apellatsioonikomisjoni otsust ebapiisavalt põhjendatuks, ei anna see vastustaja hinnangul alust haldusakti kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks. Haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kui sisuliselt õige, kuid menetlusvõi vormiveaga haldusakt tuleks igal juhul kehtetuks tunnistada, oleks see menetluse ökonoomia seisukohalt ebaõige, sest antud juhul tuleks pärast kehtetuks tunnistamist sama sisuga haldusakt uuesti välja anda. Kuna haldusmenetlus tuleks uuel otsustamisel algusest peale läbi viia, siis tooks see kindlasti kaasa olulisi viivitusi ega oleks otstarbekas, kuna lõpptulemus sellest ei muutuks. Seega on vastustaja veendumusel, et väidetav motiveerimiskohustuse rikkumine ei mõjutanud apellatsioonikomisjoni otsuse sisu ja otsus tuleb jätta kehtetuks tunnistamata (tühistamata).

25. Kokkuvõtvalt leiab Haridusja Teadusministeerium, et riigieksamite apellatsioonikomisjon tegutses kaebaja avalduse hindamisel kooskõlas kehtiva õigusega ja apellatsioonikomisjoni otsus on õiguspärane.

Kohtu põhjendused ja otsus

26. Täpsustatud kaebuses rõhutab kaebuse esitaja, et vaidlustab seda, et riigieksamitöö I osale „Arutlus“ on antud 0 punkti ja et apellatsioonkomisjon ei ole punktiarvestust muutnud. Kaebaja arvates on tema ajaloo riigieksami arutluse osa hinnatud väära punktisummaga. Kaebaja arvates vastas tema töö teemale vähemalt 30 % ulatuses ning väärinuks seega 8-10 punkti võimalikust

25 punktist. Tööl ei ole mingit märget, miks on tööle pandud 0 punkti. Täiesti motiveerimata on apellatsioonikomisjoni otsus ning ei vasta seetõttu haldusakti nõuetele. Apellatsioonikomisjoni otsuses oleks pidanud olema välja toodud ekspertide arvamus. Sellele seisukohale jäi kaebaja ka kohtuistungil (tl 71).

27. Vaidlusaluse riigieksamitöö kirjutamise ajal kehtinud põhikoolija gümnaasiumiseaduse §

29 lg 2 kohaselt kehtestab põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikoolija gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja korra haridusja teadusminister määrusega. Nimetatud kord oli kehtestatud haridusja teadusministri 03.12.2008 määrusega nr 70 (määrus kaotas kehtivuse 31.08.2010). Nimetatud määruse § 1 lg 6 sätestas, et põhikooli riiklikud eksamid ja gümnaasiumi riigieksamid sooritatakse vastavalt käesolevas määruses ja eksamitöö ette valmistanud komisjoni poolt koostatud vastava õppeaine juhendites ettenähtud korrale. Põhikoolija gümnaasiumiseaduse § 29 lg 6 kohaselt luuakse põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamiseks komisjonid, kelle ülesanne on töötada välja riigieksamite ja põhikooli eksamite ülesanded ning nende hindamisjuhendid. Vaidlusaluse riigieksami tegemise ajal kehtinud haridusja teadusministri 16. novembri 2006.a määrusega nr 40 kehtestatud „Õpitulemuste välishindamise põhimõtete, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja nende tulemuste analüüsimise tingimuste ja korra ning üleriigiliste tasemetööde korraldamise tingimuste ja korra“ § 15 lõike 1 kohaselt hinnatakse riigieksamitöid vastava õppeaine riigieksamitöö hindamisjuhendi alusel. Vastavalt 2010. aastaks kinnitatud ajaloo riigieksami arutluse hindamisjuhendile on kõige olulisem arutluse hindamisel teemakohasus. Kui arutlus ei vasta teemale, jäetakse kõik teised kriteeriumid arvestamata ja töö hinnatakse 0 punktiga (tl 35).

28. Kuna Vitali Kulikovi ajaloo riigieksami I osa (arutlus) teemale vastavust on hinnatud 0 punktiga, on kogu arutlus (riigieksami I osa) hinnatud 0 punktiga. Seega on hindamine toimunud kooskõlas arutluse hindamisjuhendiga ja seega formaalselt õiguspärane.

29. Kaebuse esitaja on saanud ajaloo riigieksami kogutulemuseks 18 punkti (vt tl 30 pöördel) ning selline tulemus ei võimaldanud tal gümnaasiumi lõpetada. Kaebuse esitaja leiab, et tema arutlus vastas teemale vähemalt 30% ulatuses ning väärinuks seega hindepunkte 8-10. Riigieksami arutluse osa on vääralt hinnatud.

30. 05.03.2008.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-97-08 on Riigikohtu halduskolleegium selgitanud riigieksami tulemuse halduskohtuliku kontrolli võimalust. Kolleegium on asunud seisukohale, et halduskohtul tuleb otsust, mille kohaselt on riigieksam sooritatud mitterahuldavalt, tõhusa õiguskaitse tagamiseks sisuliselt kontrollida, kasutades vajadusel eksperdi abi.

31. Kohus tegi ettepaneku töö läbivaadanud eksperdi või ekspertide kaasamiseks kohtumenetlusse, et kohtuistungil oleks võimalik ära kuulata asjatundja hinnang eksamitööle (tl 58). Haridusja teadusministeerium ei pidanud seda vajalikuks ning eksperthinnangu saamist ei pidanud vajalikuks ka kaebuse esitaja ise ( tl 60 ja tl 64).

32. Eeltoodust lähtuvalt ei pidanud eksamitöö täiendavat sisulist kontrollimist ja hindamist omal algatusel vajalikuks ka kohus ning tugineb eksamitööle hinnangu andmisel seda tööd juba hinnanud spetsialistide arvamusele. Kaebuse esitaja eksamitööd on sisuliselt hinnanud neli oma eriala spetsialisti - kaks eksamitöö hindajat (kes hindasid tööd teineteisest sõltumatult) ning kaks apellatsioonikomisjoni töösse kaasatud eksperti. Nende ühine seisukoht on, et töö ei vastanud teemale (vt apellatsioonikomisjoni abistanud ekspertide ühine hinnang tl 28 ning vastustaja kiri tl 64).

34. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et apellatsioonikomisjoni otsus ei sisalda piisavaid põhjendusi. Sellest ei nähtu, millest lähtudes on tehtud lakooniline otsus jätta eksamitulemus (18

p) muutmata. Otsuses viidatakse eksamitulemuse vaidlustamise õigust ja korda puudutavatele seaduse sätetele ning osundatakse üldsõnaliselt ka hindamiskomisjoni otsustele hindamisjuhendi täpsustamise kohta, kuid puudub selgitus, milles seisneb see hindamisjuhendi viidatud täpsustus või täpsustused, millest lähtudes jäeti eksamitulemus muutmata. Õige ja kohtupraktikal põhinev on ka kaebuse esitaja seisukoht, et haldusakti tagantjärele põhjendamine ei ole lubatud. Põhjendatud on kaebaja väide, et eksaminandil oli enne eksamitöö kirjutamist raske leida informatsiooni selle kohta, millest eksamitööde hindamisel lähtutakse. Ka vastustaja möönab, et seda teavet võis Riikliku Eksamija Kvalifikatsioonikeskuse kodulehelt, kus hindamisjuhendid avaldatakse, olla otsida ja leida keeruline.

35. Samas on kohus seisukohal, et piisavate põhjenduste puudumine apellatsioonikomisjoni otsuses ja töö kirjutaja vähene informeeritus hindamise reeglitest ei anna alust sisuliselt õige eksamitulemuse tühistamiseks.

Riiklik Eksamija Kvalifikatsioonikeskus on pakkunud V. Kulikovile võimalust eksami hindajate otsuse kohta selgituste saamiseks (tl 11). Seda võimalust V. Kulikov ei kasutanud, kuna ei soovinud suuliselt asju arutada, soovis kirjalikku selgitust.

36. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Mai Saunanen kohtunik