2-10-30561/12 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-10-27743

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-27743 Tsiviilasi KK hagi RTvastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja RAT(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja KK (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja RT (isikukood XXX, elukoht XXX). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Muuta Tallinna Linnakohtu 25.05.2001.a otsusega RTvälja mõistetud igakuise elatis suurust pojale RAT ning välja mõista RT poja RAT(sündinud XXX.a) ülalpidamiseks igakuine elatis summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot alates 01.07.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a või kuni elatise määra muutmiseni. 3. KKl on õigus väljamõistetud elatise ktamiseks. 4. RT poolt tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (16.02.2011.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

RAT seaduslik esindaja KK esitas 11.06.2010.a Harju Maakohtule hagi RT vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Tallinna Linnakohtu 25.05.2001.a otsusega tsiviilasjas nr 2/3/21- 1761/01 mõistetud kostjalt välja poja ülalpidamiseks 1 250 krooni kuus. Hageja soovib suurendada väljamõistetud elatise suurust ning palub kostjalt välja mõista elatise 2 000 krooni, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 420 krooni, kokku 2 420 krooni. Hageja palub elatist suurendada seoses üleüldise elukalliduse tõusuga ning lapse vajaduste suurenemisega seoses

2-10-27743

2(3) lapse kasvamisega (söök, riided, vabaaeg, esmatarbekaubad). Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja vastus

Kostjal esitas 12.10.2010.a hagile vastuse, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista ning palub see jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt on kostja sissetulekuks igakuine töötasu 5 000 krooni ning kostja tuleb toime tänu oma vanemate ja venna igakuisele toetusele. Kostja ei ole kordagi rikkunud varem välja mõistetud elatise maksmise korda. Kostja ei nõustu lapsele tehtavate kulutustega ja leiab, et need on ülepaisutatud. Põhjendatud on lapsele tehtavad kulutused kokku 2 500 krooni kuus, millest mõlema vanema panus 1 250 krooni. Kostja on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Poolte ühine poeg RAT on sündinud XXX.a. Lapse vanemad elavad eraldi. Pooltel on lapse ühine hooldusõigus. Kostja on senini maksnud hagejale elatist 1 250 krooni kuus vastavalt Tallinna Linnakohtu 25.05.2001.a otsusele. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.

Tallinna Linnakohtu 25.05.2001.a otsusega tsiviilasjas nr 2/3/21-1761/01 on kostjalt välja mõistetud elatis poja ülalpidamiseks summas 1 250 krooni kuus. PKS § 123 lg 2 kohaselt muudab kohus varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. TsMS § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast.

Kohus asub seisukohale, et antud juhul on väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks asjaolu, et väljamõistetud elatise summa on alla seaduses sätestatud minimaalsuuruse ja käesolevaks ajaks on poolte alaealise poja vajadused oluliselt kasvanud. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks selle, et laste vajadused suurenevad seoses lapse kasvamisega.

PKS § 96 alusel on ülalpidamist andma kohustatud täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning § 97 p 1 alusel on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Sama seaduse § 100 lg 1 ja lg 4 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Hageja palub väljamõistetud elatist suurendada poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani, millele lisandub tulumaks, kokku 2 420 krooni. Kostja sellises ulatuses kulutusi ei aktsepteeri. Kostja leiab, et toodud kulutused on ülepaisutatud ja ei ole hädavajalikud ja ta on suuteline maksma elatist 1 250 krooni kuus.

2-10-27743

3(3) PKS § 102 lg 2 kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Kostja ei ole töövõimetu ega tõendanud, et tal oleks teisi ülapeetavaid, kes osutuksid RAT elatise maksmise korral vähem kindlustatuks.

Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. PKS § 101 lg 1 tulenevalt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb poja ülalpidamiseks välja mõista elatis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamääras, s.o hetkel 139 eurot (2 175 krooni).

Tulumaksuseaduse (kehtiv alates 01.01.2011.a) § 19 lg 3 p 11 kohaselt ei maksustata tulumaksuga elatist. Seega leiab kohus, et ei ole põhjendatud väljamõistetavale elatisele juurde arvestada tulumaksu (21%).

Tulenevalt asjaolust, et Eesti läks 1. jaanuaril 2011.a üle Eesti kroonilt eurole, leiab kohus, et taotletav elatise summa tuleb ümber arvestada eurodeks. Kroonid vahetatakse eurodeks ümberarvestuskursiga 1 euro = 15,6466 krooni.

Kostja poolt hagejale tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus.

Kuna pooled kohtuväliste menetluskulude väljamõistmist teineteiselt ei taotlenud ja kohtukulusid riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole, ei jaota kohus kohtuotsusega poolte menetluskulusid.

Kohtunik