2-10-36643/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-36643 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuistungi toimumise aeg 07.veebruar 2011. a Kohtuasi

Tsiviilasja hind J. A.´i hagi A. A.´i vastu elatise nõudes

1251,09 eurot (TsMS § 129 lg 2) Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

J. A. (IK xxx; elukoht: xxx)

A. A. (IK xxx; elukoht: xxx

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2 Välja mõista A. A.´ilt J. A.´i kasuks elatise võlgnevus seisuga 31.01.2011 summas 69 (kuuskümmend üheksa) eurot 50 senti.

3. Välja mõista A. A.´ilt J. A.´i kasuks elatis alaealise tütre D. A.´i (IK xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti alates 01.02.2011 kuni D. A.´i täisealisuseni, so kuni 09.juulini 2027.a, kusjuures

2 igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.

Menetluskulud

1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I Asjaolud ja hagiavaldus

D. A. on sündinud 09.07.2009.a. Lapse isana on sünnitunnistusele märgitud A. A. ja emana J. A..

J. A. esitas 30.07.2010. a Viru Maakohtule hagi A. A.i vastu elatise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt ei ela pooled alates 2010 juulikuust koos. Poolte tütar D. elab hagejaga. Kostja materiaalset abi ei osuta. Lapse ülalpidamiskulud kuus on keskmiselt 5000 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tütre ülalpidamiseks alates 2010 juulist igakuise elatusrahana 2 500 krooni.

II Kostja vastus

Kostja esitas 02.09.2010. a kohtule vastuse (tl 12-13), milles ta tunnistab hagi osaliselt ning on nõus elatise sissenõudmisega suuruses 2175 krooni alates augustist 2010.a. Vastuse kohaselt ei ole hageja tõendanud lapse vajadusi 5000 krooni suuruses kuus. Kostja leiab, et hageja poolt nimetatud summa on oluliselt suurendatud ja tütre vajalike vajaduste rahuldamiseks piisab Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Samuti on hageja palunud elatis välja mõista 2010 juulist, ehk ligi kuu aega enne hagi esitamist, märkides, et kostja ei osutanud sellel perioodil tütrele mingit abi. See nõue on põhjendamata ja väär. Suurema osa 2010 juulist on pooled elanud koos, majandanud ühiselt ja tegelnud

3 ühiselt lapse ülalpidamisega. Hageja hakkas eraldi elama juuli teisel poolel, mida tõendab hageja esitatud registritõend. Kostja kandis 2010 juulis kõiki tütre ülalpidamisega seotud kulutusi ning 2010 juuli eest elatise sissenõudmine temalt on ebaõiglane. 26.08.2010 on kostja kandnud hageja arveldusarvele elatise summas 2175 krooni. Kuna hageja on alustanud alusetu vaidluse, peaks ta menetluskulud ise kandma.

III Kohtuistung

Hageja selgitas kohtuistungil, et juulis elasid pooled koos ainult pool kuud (kuni 11. juulini) ning teise poole kuu eest pole kostja elatist maksnud. Kostja on elatist maksnud alates 2010 augustist kuni jaanuarini 2011 (kaasa arvatud). Elatise väljamõistmist soovib ta alates 11. juulist 2010 minimaalses määras, sh juuli kuu eest soovib ta ½ 139 eurost.

Kostja selgitas, et tal ei ole vastuväiteid elatise väljamõistmise osas minimaalses määras alates 01.02.2011.a. Poole kuulikuu eest ta nõus maksma ei ole, kuna pooltel oli kokkulepe, et kostja maksab hageja auto kindlustuse.

IV Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus on tuvastanud, et poolte abielust on 09.juulil 2009.a. sündinud tütar D. A.. Pooled elavad lahus, nende ühine laps elab koos hagejaga

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2175 krooni alates 11.07.2010.a.

Kostja elatise maksmise kohustust ei vaidlustanud, kuid ei ole nõus elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt alates 11.07.2010 kuni 31.07.2010, kuna ta on täitnud lapse ülalpidamiskohustust.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on ajavahemikus august 2010 kuni jaanuar 2011 tasunud igakuiselt elatusrahana 2175 krooni/139,01 eurot. Kostja on nõustunud elatise väljamõistmisega alates 01.02.2011 minimaalses määras, s.o. igakuise elatusrahana 139,01 eurot.

01.07.2010. a jõustunud PkS § 210 lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb kohaldada 01.07.2010. a jõustunud PkS.

Vastavalt PkS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PkS § 97 lg 1). Tulenevalt PkS § 120 on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (PkS § 120 lg 4).

4 Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (PkS § 100 lg 1 ja 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (PkS § 101 lg 1 ja 2). Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2010. aastal 4 350 krooni ja 2011 on 278,02 eurot, elatise miinimummäär ühele lapsele on seega 2 175 krooni/139,01 eurot.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et Perekonnaseaduses kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on ajavahemikus 01.07.2010 kuni 31.07.2010 last ülal pidanud. Kostja väitel oli poolte vahel kokkulepe, et ta maksab hageja auto kindlustuse. Hageja ei võta õigeks, et poolte vahel oli kokkulepe, et nimetatud makse näol oli tegemist lapse ülalpidamiseks mõeldud elatisega. Kirjalikke tõendeid kindlustusmakse teostamise kohta kostja esitanud ei ole. Üldjuhul toimub lapsele ülalpidamist andmine raha (elatise) perioodilise maksmisega Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil (PkS § 100 lg1). PkS § 100 lg 3 kohaselt vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. PkS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohtuistungil ei leidnud vaieldamatut tõendamist, et kostja oleks alaealist last ajavahemikus 11.07.2010 kuni 31.07.2010 ülal pidanud, samuti, et pooled leppisid kokku, et kostja tasub lapsele elatist hageja auto kindlustusmakse teostamisega. Elatise näol on tegemist rahasummaga, mida lapsega koos elav vanem peab kasutama lapse huvides (lapse ülalpidamiseks) (PkS § 100 lg 2). Seega on kostjal hageja ees elatise ajavahemikus 11.07.2010 kuni 31.07.2010 osas võlgnevus summas 69,50 eurot (139,01: 2) . Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades, et kostja on ajavahemikus 01.08.2010 kuni 31.01.2011 hagejale elatist tasunud, leiab põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise võlgnevuse seisuga 31.01.2011 summas 69,50 eurot ning elatise alaealise lapse D. A.i ülalpidamiseks alates 01.veebruarist 2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 09.juulini 2027 igakuine elatusraha 139,01 eurot, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi.

Menetluskulud

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt, riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine.

5 Seega elatise hagi menetluselt riigilõivu ei võeta.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Helgi Vinni Kohtunik