Legislator Case Law & Legislation
2-08-50221/23 AI generated

2-08-50221/23 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-08-50221/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Hagi oli esitatud abielu lahutamise nõudes ja vastuhagi ühisvara jagamise nõudes. Viru Maakohtu veebruari 2011 kohtumäärusega kinnitas kohus poolte kompromissi ja lõpetas ühisvara jagamise nõudega vastuhagi menetluse. Abielu lahutamise nõudes menetlus jätkus.

Legislator headnote

AI generated

2-08-50221/23 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 ja lg 2, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Keywords

AI generated
return under Hague Convention withdrawal following settlement termination agreement remission of debt closure of mutual assistance proceedings Albanian asylum request
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-08-50221

1(3)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-50221 Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2011, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi J Š hagi L Š vastu abielu lahutamise nõudes ja L Š vastuhagi J Š vastu ühisvara jagamise nõudes Hagi hind 958,67 € (15 000 krooni) Kohtuistungi toimumise aeg

01. veebruar 2011 Hageja: J Š (IK XXX) Kostja: L Š (IK XXX) Menetlusosalised ja esindajad Kostja esindaja: Jevgenia Tušinskaja (volikirja alusel)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada J Š ja L Š abielu, sõlmitud 11. juulil 1997 Ida-Viru perekonnaseisuameti Narva filiaalis, abieluakti kanne nr 185.

3. Jätta J Š ja L Š abielu ajal kantud perekonnanimed muutmata.

4. Jätta J Š menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda.

5. Jätta L Š menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel ei ole õigust esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust.

ASJAOLUD

2-08-50221

2(3)

Hagi oli esitatud abielu lahutamise nõudes ja vastuhagi ühisvara jagamise nõudes. Viru Maakohtu

10. veebruari 2011 kohtumäärusega kinnitas kohus poolte kompromissi ja lõpetas ühisvara jagamise nõudega vastuhagi menetluse. Abielu lahutamise nõudes menetlus jätkus.

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 11. juulil 1997 Ida-Viru perekonnaseisuameti Narva filiaalis, abieluakti kanne nr 185. Hageja on seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja palub lahutada poolte abielu, menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Hageja esitas abielu lahutamise nõude osas kohtule dokumentaalse tõendi: abielutunnistus (t.l.-5) ja rahvastikuregistri tõend (t.l.-6).

Kostja tunnistab hagi. Kostja nõustub abielu lahutamisega, kuna leiab, et abielu jätkamine on võimatu. Kostja väitel lõppesid abielusuhted märtsis 2008. Perekonnasuhete taastamine on võimatu. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.

Kostja abielu lahutamise nõude osas kohtule dokumentaalseid tõendeid ei esitanud.

Kohtuistungil teatas hageja, et abielu jätkamine on võimatu, kuna pooled ei ela koos juba alates märtsist 2008. Kostja teatas kohtule kirjalikult, et abielusuhted on lõppenud aprillis 2008 ja abielusuhete taastamine ei ole võimalik, kuna kostja elab Kreekas ja jääb sinna ka edaspidiseks. Kostja nõustub abielu lahutamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Hageja palub lahutada poolte abielu.

Kostja tunnistab hagi ja leiab, et abielu jätkamine on võimatu.

Kohus tuvastas, et poolte abielu on sõlmitud 11. juulil 1997 Ida-Viru perekonnaseisuameti Narva filiaalis (t.l.-5). Pooled avaldavad soovi abielu lahutamiseks ja on nõus, et abielu jätkamine ja abielusuhete taastamine ei ole võimalik. Pooled abielu ajal kantud perekonnanime muutmist ei soovi.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 ja lg 2, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Pooled on kinnitanud, et poolte abielusuhted on lõppenud märtsis-aprillis 2008, abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja puudub soov abielulisi suhteid taastada ja abielu jätkata. Kuna pooled elavad eraldi alates märtsist-aprillist 2008, s.o enam kui kaks aastat, eeldab kohus, et poolte abielusuhted on lõppenud.

Kohus leiab, et abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada.

Vastavalt nimeseaduse (NS) § 11 lg 1, abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

2-08-50221

3(3) Pooled oma perekonnanime muutmist ei soovinud.

Hagihind

Hagi on esitatud abielu lahutamise nõudes, s.o hageja nõue on mittevaraline.

Hagi esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1 kohaselt, mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni.

Hagihind on seega 15 000 krooni, s.o 958,67 €.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Lähtuvalt TsMS § 102 lg 1 p 1, abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu lahutamine.

Poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamine

Pooled loobusid kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Lähtuvalt TsMS § 630 lg 2, apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.

Pooltel ei ole õigust esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust.

Aarne Lõhmus Kohtunik