2-10-55667/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-55667

1(2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruaril 2011.a. Narva Tsiviilasja number 2-10-55667 Tsiviilasi, hageja nõue A G hagi V G vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

1 251.09 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A G (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja J G (isikukood XXX) Kostja V G (isikukood XXX) Asja läbivaatamise kuupäev Lihtmenetluses kohtuistungit pidamata Resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista V G A G (sündinud XXX.a.) kasuks elatis A G ülalpidamiseks igakuuliselt summas 139.01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 01 senti) eurot alates 09. novembrist 2010.a. kuni A G täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.a.

3. Menetluskulud jätta V G kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

09.11.2010.a esitas A G esindaja J G Viru Maakohtule hagiavalduse V G vastu A G ülalapidamiseks elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on J G ja V G abielust sündinud XXX.a. poeg A G, kes on ema ülalpidamisel. Kostja materiaalselt last ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista A G ülalpidamiseks igakuiselt 2 175 krooni.

2-10-55667

2(2) Kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, ning ära kuulanud pooled, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et A G on sündinud XXX.a. elab koos ema J G ja on ema ülalpidamisel (t.l. 2-3). Vaidlust ei ole, et kostja on kohustatud A G ülalpidama.

PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2009.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni ehk 278.02 eurot ja pool sellest moodustab 2 175 krooni ehk

139.01 eurot.

Hageja A G seaduslik esindaja nõuab elatist summas 2 175 krooni, mis on 139.01 eurot igakuuliselt hageja A G ülalpidamiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Vaidlust ei ole, et kostja ei tasu lapse ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras, seega ei maksa kostja elatist lapsele piisavalt lähtudes seaduses sätestatud lapse eelduslikest miinimumvajadustest.

Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuses on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1- 7-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Pooled ei vaidle lapse vajaduste üle. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras.

Pooled ei vaidle V G varandusliku seisu üle. Maksu ja tolliameti.andmetel keskmine kostja maksustatav tulu, mille on teinud Eesti Töötukassa 3 859.75 krooni (t.l. 17).

PKS § 116 lg 1 järgi vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega on kostja kui lapse isa kohustus täita oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes võrdselt lapse emaga.

Kohus selgitab, et perekonnaseaduses sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu.

2-10-55667

3(2) Kostjalt tuleb välja mõista elatis hageja A G ülalpidamiseks igakuuliselt 139.01 eurot alates elatise nõude esitamisest kohtule s.o. 09.11.2010.a. kuni A G täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 161 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov