2-10-57385/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-57385 Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2011. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi

P. F. hagi D. F.`i vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Hagihind

1 725,61 eurot (TsMS § 129 lg 2) Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja:

Kostja:

P. F. (IK xxx, elukoht: xxx

J. F. (IK xxx, elukoht: xxx)

D. F. (IK xxx, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista D. F.`ilt elatis igakuise elatusrahana P. F. kasuks 170 (ükssada seitsekümmend) eurot 42 senti alates kohtuotsuse tegemisest (16. veebruarist 2011. a) kuni P. F. täisealiseks saamiseni so kuni 14.09.2025. a, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on P. F. hagi D. F.`i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa, hageja seadusliku esindaja (ema) ja kostja abielu lahutati 2009. aasta novembris, hageja elab koos emaga. Kuni 2010. aasta oktoobrini maksis kostja vabatahtlikult elatist kuid alates 2010. aasta novembrist keeldus elatise maksmisest ning soovitas kohtusse pöörduda. Hagejal on diagnoositud epilepsia, mistõttu tema kulutused on suuremad kui tervel lapsel. Igakuiselt on hageja vajalikud ülalpidamiskulud 5 333,30 krooni (340,86 eurot). Kuna hageja on igas kuus haige, siis hageja seaduslik esindaja iga päev ei tööta ja tema sissetulekud on väiksemad. Kostja sissetulekud võimaldavad maksta miinimumist (2 175 krooni e 139,01 eurot) suuremat elatist. Hageja taotleb elatise väljamõistmist summas 3 000 krooni (191,73 eurot).

2. Kostja kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnistanud ning leidis, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata, sest kostja on tasunud kuni 2010. aasta novembrini ja ka hiljem elatist hageja esindajale. Kostja on tasunud elatist oktoobris, novembris ja detsembris. Seega on hageja esitanud põhjendamatu hagi, kuna kostja täidab ülalpidamiskohustust.

3. Hageja esitas seisukoha kostja vastusele. Hageja märkis, et kostja hakkas elatist tasuma uuesti alles hagiavalduse esitamisest (detsembris maksis novembri elatise, novembris laekumist ei olnud). Elatis 2 175 krooni kuus ei ole piisav lapse ülalpidamiseks, sest lapsel on epilepsia, mistõttu kulutused on suuremad. Kostja sissetulek võimaldab hageja nõutud elatist maksta (netopalk üle 8 000 krooni).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.

5. Asja materjalidest nähtub, et kostja on hageja isa, hageja elab koos emaga, lapse vanemad on lahutatud. Kostja maksab elatist miinimumsuuruses (139,01 eurot).

6. Hageja taotleb elatise väljamõistmist summas 191,73 eurot ning on arvestanud ühe kuu ülalpidamisvajadusteks 340,86 eurot. Kostja märgib, et ta täidab ülalpidamiskohustust, sest maksab hageja esindajale lapse ülalpidamiseks elatise miinimumi.

7. 01.07.2010. a jõustunud PkS § 210 lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb kohaldada 01.07.2010. a jõustunud PkS.

8. Vastavalt PkS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PkS § 97 lg 1). Tulenevalt PkS § 120 on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (PkS § 120 lg 4).

9. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (PkS § 100 lg 1 ja 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (PkS § 101 lg 1 ja 2). Kuupalga alammäär oli 2010. aastal ja on 2011. a 4 350 krooni (278,02 eurot), elatise miinimummäär ühele lapsele seega 2 175 krooni (139,01 eurot).

10. Hageja taotleb elatise väljamõistmist suuremas summas kui elatise miinimummäär. Kohus leiab, et hageja kui tervise tõttu erivajadustega lapse ülalpidamiskulud võivad olla ühes kuus 5 333,30 krooni (340,86 eurot) ning hagiavalduses esitatud ülalpidamiskulude koosseis ja suurus on põhjendatud. Ka kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid selle kohta, et hageja esitatud ülalpidamiskulude arvestus ja rahaline suurus oleks põhjendamatult suur. Kohus ei nõustu kostjaga, et makstes elatise miinimumi on sellega lapse ülalpidamiskohustus täidetud, sest elatist tuleb maksta lähtuvalt lapse vajadustest. Asja materjalidest nähtub, et lapsele on pandud diagnoos: paikmega seotud idiopaatiline epilepsia ja lokaliseerunult algavate hoogudega epileptilised sündroomid. Seega on lapsele tehtavad kulud suuremad, kui tervele lapsele tehtavad kulutused. Kohus märgib, et kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud ülalpidamiskohustust, sest ei ole novembrikuus elatist üle kandnud. Elatise saaja peab korraldama lapse ülalpidamise, mistõttu on elatise maksmisel tähtis regulaarsus, ka sätestab PkS § 100, et elatis tasutakse kalendrikuu eest ette.

11. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning sellisel viisil, et hagis märgitud lapse ülalpidamiskulud tuleb jagada pooleks, st mõlemad vanemad kannavad poole lapse ülalpidamiskuludest. Hageja on märkinud hagis, et ta töötab FIE-na (juuksur), iga päev tööl ei käi. Samas pole hageja esitanud mingeid andmeid selle kohta, et tema majanduslik olukord ei võimaldaks maksta lapse ülalpidamiskuludest 50% või et kostja varaline seis on hageja omast parem, mistõttu kostja proportsioon ülalpidamiskulude katmisel peaks olema ca 60% kuludest.

Menetluskulude jaotus

12. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik