3-10-2363/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-2363 Otsuse kuupäev

16. veebruar 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Vjatšeslav Julini (Julin) kaebus Tartu Vangla vastu 29.07.2010. a ja 19.08.2010. a vaiete lahendamise toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks 29.07.2010. a vaide uueks arutamiseks kohustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev

27. jaanuar 2011. a Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vjatšeslav Julin; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Poote menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 18. märtsini 2011. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Vjatšeslav Julin andis 16.04.2010.a vanglateenistuse ametnik Sergei Samoškinile üle kaks kirja: ühe adresseerituna Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ja teise Euroopa Inimõiguste Kohtule (edaspidi EIK), mille kohta on tehtud märge kinnipeetava kirjavahetuse registreerimise kaardile (tlk 49). S. Samoškin edastas kirjad samal päeval üldosakonna kirjade tuppa, kus kirjad sorteeritakse ja antakse üle Eesti Postile (v.a Tartu kohtumajja ja teistesse vanglatesse adresseeritud kirjad, mis toimetatakse kohale käsipostiga).

26.04.2010.a esitas V. Julin vanglale teabenõude (tlk 50), milles palus teatada, kas posti teel on ära saadetud tema kirjad Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ja EIK-le. Tartu Vangla vastas 04.05.2010 kirjaga nr V1 4599-1 (tlk 51), et vangla kulul välja saadetavate kirjade registri andmetel on välja saadetud V. Julini 16.04.2010. a kiri ringkonnaprokuratuurile, kuid EIK-le saadetavat kirja nimetatud registris registreeritud ei ole.

06.05.2010. a esitas V. Julin avalduse (tlk 52), milles palus välja selgitada, kuhu kadusid kirjad vastuses V1 4599-1 ja miks ei ole registreeritud 16.04.2010 kirja EIK-le.

17.05.2010. a esitas V. Julin taotluse (tlk 54), milles palus välja selgitada, kuhu kadusid tema kirjad ja kas need jõudsid adressaadini ning kiirustas vanglat tegutsema, põhjendades seda menetlustähtajaga EIK-s ja kartusega seda mööda lasta.

28.05.2010. a esitas V. Julin uue taotluse, mille pealkirjastas teabenõudena (tlk 55) ja milles tahab teada, kuhu kadus tema 16.04.2010 poolt EIK-le adresseeritud kiri.

02.06.2010. a vastas vangla V. Julinile (tlk 53), et dokumendihaldusprogrammis Amphora ei ole registreeritud V. Julini 16.04.2010 kirja EIK-le.

Tartu Vangla vastas V. Julini 06.05.2010 ja 28.02.2010 avaldustele 17.06.2010 kirjaga nr V1 5544-1 ja V1 6120-1 teistkordselt (tlk 56), et Tartu Vangla dokumendihaldusprogrammis Amphora ei ole registreeritud V. Julini poolt 16.04.2010 esitatud kirja EIK-le.

25.06.2010. a esitas V. Julin avalduse (tlk 57), milles taotles vanglalt menetluse läbiviimist eesmärgiga välja uurida, kuhu kadus tema poolt 16.04.2010 EIK-le adresseeritud kiri. Ta leidis, et kirja kadumamineku näol on tegemist tõsise ja jämeda rikkumisega ning soovis selget ja üheselt mõistetavat resultaati.

26.07.2010 kirjaga nr V1 7162-1 „Menetluse algatamata jätmine“ (tlk 58) selgitas Tartu Vangla V. Julinile kinnipeetavate poolt väljasaadetavate kirjade liikumist, muu hulgas ka seda, et dokumendihaldusprogrammis Amphora registreeritakse vaid need kirjad, mis saadetakse välja vangla kulul. Ülejäänud, nn lihtkirjad antakse registreerimatult üle Eesti Postile, kes toimetab need adressaadini. Samuti selgitati, millistel juhtudel jääb kiri adressaadini toimetamata ning rõhutati, et kui V. Julinil on andmeid selle kohta, et tema kiri on tõepoolest kaduma läinud või ei ole vanglast välja saadetud, tuleb tal vangla õigusvastane tegevus vaidlustada õigeaegselt seaduses ettenähtud korras vaidevõi kohtumenetluses ning lisada vaidele või kaebusele kõik tema väiteid kinnitavad tõendid.

2. 29.07.2010. a esitas V. Julin Tartu Vanglale menetluse uurimise taotluse, mille pealkirjastas vaidena (tlk 59-60) ning milles kaebuse esitaja väitis, et Tartu Vangla 04.05.2010 vastusest nr V1 4599-1 nähtuvalt ei ole tema 16.04.2010 kirja Euroopa Kohtule edastatud ja palus vanglal uuesti asi läbi vaadata ja välja selgitada, kuhu kadus Euroopa Kohtule adresseeritud kiri.

10.08.2010. a kirjaga nr E5 328-1 (tlk 61) andis Tartu Vangla V. Julinile vaides puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 19.08.2010. a, kuna taotluses ei selgunud vaide esitaja tegelik eesmärk ja tahe (kas sooviti esitada vaie või taotleti menetluse uuendamist), millist konkreetset vangla toimingut või haldusakti vaidlustada sooviti, millist vaide esitaja õigust vaidlustatav toiming või haldusakt rikub ning millistele õigusnormidele vaide esitaja tugineb.

10.08.2010. a esitas V. Julin täienduse, mille pealkirjastas „Puuduste kõrvaldamine“ (tlk 62-66) ja täpsustas, et soovib esitada vaiet.

Tartu Vangla pikendas 16.08.2010 kirjaga nr E5 328-4 (tlk 67) tähtaega vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks kuni 23.08.2010 ning selgitas, miks vaiet ei ole võimalik esitatud kujul menetleda.

18.08.2010. a (tlk 68-69) esitas V. Julin kirja pealkirjaga „Puuduste kõrvaldamine“, milles on jätnud jätkuvalt vangla poolt nimetatud puudused kõrvaldamata.

19.08.2010 esitas V. Julin Tartu Vanglale avalduse, mille on pealkirjastanud vaidena (tlk 70-72) ja milles ta vaidlustab vaide nr E5 328 vaidemenetluse toimingut. V. Julin leiab selles, et vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine rikub tema õigusi, kuna on puudused juba kõrvaldanud.

Tartu Vangla 24.08.2010 kirjaga nr E5 328 tagastati V. Julini vaie nr E5 328 (tlk 73) määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise ja vaide esitamise tähtaja möödalaskmise tõttu.

3. 13.09.2010 registreeriti Tartu Halduskohtus V. Julini 11.09.2010. a kaebus, milles ta palub tunnistada õigusvastaseks ametnike tegevus vaiete E5 328 ja E5 328-6 menetluses ning teha Tartu Vanglale ettekirjutus 29.07.2010 vaide nr E5 328 uueks arutamiseks.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

4. Kaebuse esitaja viitab haldusmenetluse seaduse (HMS) §-dele 75, 76 ja 78 ning väidab, et vangla poolt 10.08.2010 ja 16.08.2010 kirjades polnud juttugi puuduste kõrvaldamisest seoses HMS §-ga 76. Kaebuse esitaja väidab, et vanglal ei olnud õigust paluda kõrvaldada muud peale HMS §-s 78 sätestatu. Vaatamata sellele kõrvaldas kaebuse esitaja enda väitel puudused 10.08.2010 ja 18.08.2010.

Kaebaja väidab, et vangla 24.08.2010 otsus E5 328 vaie tagastada ei tugine tegelikele asjaoludele ega seaduslikule alusele. Kaebaja leiab, et vangla on rikkunud haldusmenetlust, ajades asi keeruliseks kavatsusega sellest vabaneda.

Kaebaja palub kohtul tuvastada Tartu Vangla ametnike tegevuse õigusvastasus vaidemenetluse läbiviimisel ning teha Tartu Vanglale ettekirjutus kaebaja vaide uueks läbivaatamiseks. Põhjendatud huvina toob kaebaja kaebuses välja preventiivse huvi.

Vastustaja vastuväited

5. Vastustaja palub Tartu Halduskohtul jätta Vjatšeslav Julini kaebus rahuldamata.

HMS § 71 lg 1, § 72 lg 2 ja § 85 kohaselt on isikul õigus vaidega vaidlustada konkreetset haldusakti või toimingut, mida ta peab enda õigusi rikkuvaks. Vaideõiguse tuvastamisel tuleb välja selgitada, kas vaidlustatud haldusakt või toiming võib endaga kaasa tuua selliseid tagajärgi, mis võivad rikkuda vaide esitaja õigusi või piirata tema vabadusi. Taotluse, avalduse, kaebuse, pöördumise või muu tahteavalduse vaideks kvalifitseerimisel tuleb uurimisprintsiibist lähtudes arvestada isiku tegeliku tahtega ja vajaduse korral peab haldusorgan kasutama HMS §-st 78 tulenevat võimalust lasta isikul oma taotlust konkretiseerida.

Kaebuse esitaja on algusest peale taotlenud Tartu Vanglalt toimingu sooritamist: tema väitel on kadunud tema poolt 16.04.2010 vanglateenistuse ametnikule üle antud EIK-le adresseeritud kiri ja ta nõudis, et vangla viiks läbi juurdluse ja teeks kindlaks, kuhu see kadus.

Tartu Vangla on korduvalt kaebuse esitajale selgitanud, et kui dokumendihaldusprogrammis Amphora ei ole kirja registreeritud, ei tähenda see veel seda, et kirja üldse välja saadetud ei ole. Amphoras registreeritakse ainult need kirjad, mis saadetakse välja vangla kulul. Teisi kinnipeetavate poolt väljasaadetavaid kirju vangla üldosakond ei registreeri. Need registreerib vanglateenistus justiitsministri 30.11.2000.a määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ §-s 48 ettenähtud korras kinnipeetava kirjavahetuse registreerimise kaardil. Edasi toimetab vanglateenistus kirjad üldosakonda Eesti Posti postikotti, mis antakse üle vahetult Eesti Postile, kes toimetab need adressaadini. Kiri jääb Eesti Posti poolt adressaadini toimetamata juhtudel, kui ümbrikul puudub aadress või see on loetamatu või kui sellele ei ole lisatud piisavalt postmarke või kasutatakse postimaksevahendeid, mis on käibelt kõrvaldatud, kasutusel olnud, määrdunud, vigastatud või kustutatud, samuti ei ole postiteenuste eest tasumisel kehtivad teiste välisriikide margid. Sellisel juhul tagastatakse kirjad saatjale eeldusel, et ümbrikul on loetavalt märgitud saatja aadress.

Tartu Vanglal puudub käesoleva ajani vähimgi põhjus arvata, et V. Julini 16.04.2010 EIK- le adresseeritud kiri ei ole adressaadini jõudnud: samal kuupäeval on ta esitanud ka kirja Lõuna Ringkonnaprokuratuurile saatmiseks ja kuna see saadetakse vanglast välja käsipostiga, siis on see kiri ka Amphoras registreeritud. V. Julini teine kiri on Eesti Posti postikotis üle antud Eesti Postile. Käesolevale vastusele lisatud kirjavahetusest nähtub, et vastustaja on mitmel korral teinud kaebuse esitajale ettepaneku esitada tõendid, mis tema kirja kadumist kinnitavad. Seda kaebuse esitaja teinud ei ole. Vastustajal puudus põhjus hakata otsima midagi, mis kadunud ei ole. Vastustajal ei ole võimalik teha päringuid ka omaalgatuslikult: Eesti Post ei registreeri lihtkirju ja seetõttu saab otsida ainult registersaadetisi - tähtkirjad, väärtkirjad, postipakid, kullerpakid. Otsimiseks saab avalduse esitada ainult kas kirja saatja või saaja.

Vastustaja märgib, et isegi juhul, kui kõnealune kiri on tõepoolest kadunud, ei olnud vaide menetlemiseks ja rahuldamiseks samuti alust, kuna igale keskmiselt mõistlikule inimesele on arusaadav, et postiteenuse osutamise käigus kaotsi läinud lihtkirja asukoha kindlakstegemise ettekirjutust ei ole vanglal võimalik objektiivsel põhjusel täita.

V. Julin teatas Tartu Vanglale 18.08.2010 puuduste kõrvaldamise avalduses, et temale sai

4. mail 2010 teatavaks, et tema EIK-le adresseeritud kirja ei ole ära saadetud. Seega oleks tulnud kirja välja saatmata jätmise peale esitada vaie ja taotleda ettekirjutuse tegemist kirja tagaotsimise kui toimingu sooritamiseks hiljemalt 3. juunil 2010. Vaide esitas V. Julin aga alles 26. juulil 2010, ületades sellega HMS §-s 75 sätestatud vaide esitamise tähtaega ligi kahe kuu võrra. HMS § 79 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt tagastatakse vaie selle esitajale, kui vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ning mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ja seda ei ennistata.

Arvestades V. Julini kogemusi nii vaidekui kohtumenetluses, samuti kirja kadumise teemal esitatud avalduste koguarvu ei esinenud ühtki sellist asjaolu, mille tõttu oli V. Julinil võimatu vaide esitamise tähtajast kinni pidada.

Kohtu põhjendused ja otsus

6. Halduskohus on seisukohal, et tuvastamisja kohustamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Nähtuvalt asjas kogutud tõenditest on kaebaja ja vastustaja vahel vaidlusaluseks küsimuseks vangla kohustused seonduvalt kinnipeetava poolt Euroopa Inimõiguste Kohtule saadetavate kirjade edastamise ja registreerimisega.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et märkega kinnipeetav V. Julini kirjavahetuse registreerimise kaardil (tlk 49) on tõendatud, et kaebaja on andnud 16.04.2010.a vanglateenistuse ametnikule üle kirja Euroopa Inimõiguste Kohtule edastamiseks.

VskE § 47 kohaselt saadetakse kinnipeetava kirjad kinnipeetava kulul, kohtule adresseeritud kirjad saadetakse reeglina vangla kulul.

Halduskohus on seisukohal, et kaebajal puudus subjektiivne õigus, mida vaidemenetluses kaitsta. Kaebaja ei ole vaidemenetluses, kaebuses ja kohtule esitatud dokumentides väitnud, et ta taotles vanglalt EIK-le kirja edastamist vangla kulul. Asjakohaseid rahalisi kulutusi tõendavaid dokumente, mis tõendaksid, et vastustaja on seonduvalt kirja edastamisega kulutusi kandnud, ei ole kohtule esitanud ka vastustaja.

Kaebaja väidab kaebuses (kaebuse tõlge, tlk 15), et tal on olemas 27.04.2010. a postiasutuse vastus järelepärimise kohta ja kiri Euroopa Inimõiguste Kohtult selle kohta, et tema 16.04.2010. a EIK-le adresseeritud kiri ei ole kohtuni jõudnud. Asjakohaseid tõendeid ei ole kaebaja kaebuse põhistamiseks aga kohtule esitanud. Kohtuistungil keeldus kaebaja esimese astme halduskohtuga suhtlemisest ja soovis istungilt menetlusosalisena seletust andmata lahkuda (tlk 81). Seega puuduvad esimese astme halduskohtul võimalused kontrollida kaebuses esitatud väidete paikapidavust selle kohta, et AS Eesti Post ja Euroopa Inimõiguste Kohus on kaebajale väljastanud tõendid, mille kohaselt ei ole kaebaja 16.04.2010. a kiri EIK-le adressaadini jõudnud.

HKMS § 16 lõike 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kohtu ettepanekust tõendada kohtuistungil kaebuse väiteid kaebaja keeldus. Seega loeb kohus tõendatuks, et kaebaja ei ole tõendanud kaebuse põhiväidet, et vastustaja on jätnud õigusvastaselt edastamata kaebaja 16.04.2010. a EIK-le adresseeritud kirja. Kirja registreerimata jätmine dokumendihaldusprogrammis Amphora ei tõenda kirja adressaadile edastamata jätmise fakti. Samuti ei saa kirja dokumendihaldusprogrammis registreerimata jätmine iseseisvalt rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, sest dokumendihaldusprogrammi vanglates kasutamise alusdokumentidest ei tulene kinnipeetavatele subjektiivseid õigusi.

VangS § 29 lõike 4 kohaselt on vanglal keelatud kontrollida kinnipeetava kirju kohtule, sh EIK-le (vt erialakirjandusest näit L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 79 tehtud viidet Sootak / Pikamäe. Kriminaaltäitevõigusele.). Käesolevas asjas ei ole vastustaja seda keeldu rikkunud. VskE §-st 48 ei tulene vanglale seonduvalt kinnipeetavate poolt kohtule saadetavate kirjadega muid kohustusi peale kirja kirjavahetuse kaardil registreerimise kohustuse ja kirja postiasutusele üle andmise kohustuse. Seega on kohus seisukohal, et kuna tõendatud ei ole, et vastustaja oleks kaebaja kirja EIK-le jätnud AS-le Eesti Post üle andmata, siis ei saanud vangla ka rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi vaidemenetluses, mille kaebaja on käesolevas kaebuses halduskohtus vaidlustanud. Halduskohus on seisukohal, et vastustaja ei ole rikkunud kaebaja õigusi ka kaebaja mitmetele avaldustele vastamisel seonduvalt EIK-le adresseeritud kirjaga, kuna vastustaja vastused on asjakohased ja kooskõlas kehtiva õigusega.

7. 29.07.2010. a V. Julin Tartu Vanglale esitatud vaidena pealkirjastatud taotlusega (tlk 59- 60) on tõendatud, et vaide esitaja leidis, et tema 16.04.2010. a kirja ei ole vangla poolt EIK-le edastatud ja taotles, et vangla vaataks asja uuesti läbi ja selgitaks välja, kuhu kadus EIK-le adresseeritud kiri.

Tartu Vangla 10.08.2010. a kirjaga nr E5 328-1 (tlk 61) on tõendatud, et Tartu Vangla määras V. Julinile tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuna vaidest ei selgunud vaide esitaja tegelik eesmärk ja tahe (kas sooviti esitada vaie või taotleti haldusmenetluse uuendamist), millist konkreetset vangla toimingut või haldusakti vaidlustada sooviti, millist vaide esitaja õigust vaidlustatav toiming või haldusakt rikub ning millistele õigusnormidele vaide esitaja tugineb. Kohus on seisukohal, et vastustaja on andnud vaides esinenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja seaduslikult. Vastav õigus ja alus tuleneb HMS §-dest 78, 76 ja 44.

V. Julini poolt 19.08.2010. a Tartu Vanglale esitatud vaidega (tlk 70-72) on tõendatud, et kaebaja vaidlustab vaidemenetluse toimingut. HMS § 72 kohaselt ei saa vaidemenetluses haldusorgani poolt teostatud menetlustoimingut aga eraldi vaidega vaidlustada.

Tartu Vangla 24.08.2010 kirjaga nr E5 328 (tlk 73) on tõendatud, et kaebaja vaie tagastati määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise ja vaide esitamise tähtaja möödalaskmise tõttu. Vastustaja otsustus on kooskõlas HMS §-ga 75 ja vastustaja ei ole eiranud selles otsustuses HMS §-s 76 ja 78 sätestatut nagu väidab alusetult kaebaja. Vastustaja poolt kaebajalt taotletud täpsustused on asjakohased ja kooskõlas vastustaja poolt kohaldatud materiaalõigusega.

8. HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel tuleb kaebus neil faktilistel ja õiguslikel alustel rahuldamata jätta, sest puudub õiguslik alus vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine vaidementluses ei ole tõendamist leidnud, mille tõttu puudub alus ka kaebaja poolt taotletava konstateeringu tegemiseks.

9. Poolte kohtukulud jäävad nende enda kanda (HKMS § 92 lõige 1).

Roby Koik kohtunik