2-10-40113/21 · 2-10-40113/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. A. P.`i seadusliku esindaja N. P. hagi rahuldada.

2. Suurendada Kohtla-Järve Linnakohtu 16. oktoobri 1995 kohtuotsusega nr. 2-679/1995 S. P.`ilt N. P. kasuks poja A. P.`i (sünd. xxx) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.

3. Välja mõista S. P.`ilt (isikukood xxx; elukoht: xxx) alaealise poja A. P.`i (isikukood xxx) ülalpidamiseks alaealise lapse esindaja N. P. (isikukood xxx; elukoht: xxx) kasuks elatis igakuise elatusrahana summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti (2 175 krooni) kuus, alates 24. augustist 2009 kuni A. P.`i (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 26.12.2010.a.

4. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

5. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Kohtuasja number 2-10-40113 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2011, Jõhvi, kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi A. P.`i seadusliku esindaja N. P. hagi S. P.`i vastu elatise suurendamise nõudes. Hagihind 1 078.51 eurot. Kohtuistungi toimumise aeg 01. veebruar 2011 Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja: Kostja: A. P. (IKxxx, elukoht xxx

N. P. (IK xxx; elukoht: xxx)

S. P. (IK xxx; elukoht: xxx)

2 Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on A. P.`i seadusliku esindaja N. P. hagi S. P.`i vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 14.12.1991 ja lahutati 16.10.1995. Abielust on xxx sündinud poeg A. P.. Kohtla-Järve Linnakohtu 16.12.1995 otsusega on kostjalt välja mõistetud elatis summas 19.17 eurot (300 krooni). Hageja palus kostjalt välja mõista elatis summas 139.01 eurot (2 175 krooni).

Kostja oma kirjalikus vastuses 17.09.2010 hagiga ei nõustunud. Kostja teatas, et on töötu ja arvel töötukassas.

KOHTUISTUNGID

26. oktoobri 2010 kohtuistungil jäi hageja seaduslik esindaja esitatud haginõude juurde. Hageja seaduslik esindaja teatas, et ei ole alates 1996. aastast elatist saanud.

Kostja teatel on ta juba 2 aastat töötu, varast on kostjal korter, kus ta elab, ja sõiduauto Volkswagen Passat, 1991 aasta väljalase.

18. novembril 2010 esitas hageja seaduslik esindaja kohtule taotluse, milles palus välja mõista kostjalt elatis tagasiulatuvalt, so, alates 24.08.2009.

07. detsembri 2010 kohtuistungil teatas kostja, et saab sotisaaltoetust summas 900 krooni. Tal on võlgnevus soojuse tarbimise eest. Kostja teatas, et on üritanud tööd leida, kuid tulutult.

01. veebruari 2011 kohtuistungil jäi hageja seaduslik esindaja esitatud nõude juurde. Poeg on praeguseks juba 18-aastane ja töötab, samas ei ole kostja nende aastate jooksul elatist maksnud.

Kostja teatas, et tal on raske tööd leida oma vanuse tõttu, ta jätkab tööotsinguid. Ta ei loobu maksmisest, kuid tal ei ole kusagilt raha võtta. Ta oleks nõus maksma, kui tal oleks tööd ja raha.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

PKS § 120 lg 1 kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.

3 Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 5) nähtub, et N. P. on alaealise lapse A. P.`i ema, seega seaduslik esindaja. S. P. on lapse A. P.`i isa. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 19.08.2010 tõendi (tl. 2) kohaselt elab laps A. P. koos ema N. P.`ga. Kohtla-Järve Linnakohtu 16.12.1995 kohtuotsusega nr. 2-679/95 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis lapse ülalpidamiseks summas 19.17 eurot (300 krooni) kuus (tl 4).

Alates 01.01.2011.a kehtima hakanud PKS § 96 alusel, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1, lg 2, lg 4 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Lähtuvalt alates 2009. aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Lähtuvalt alates 2011 aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 278.02 eurot ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 139.01 eurot. Sellest tulenevalt on hageja esindajal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele.

Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. PKS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja seaduslik esindaja esitas 18.11.2010 kohtule taotluse, milles palus välja mõista kostjalt elatis alates 24.08.2009, so tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi on kohtule esitatud 19.08.2010. Kohus, lähtudes lapse reaalsetest vajadustest ja hageja seadusliku esindaja ning kostja materiaalsest olukorrast, leiab, et hageja seadusliku esindaja poolt esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja seadusliku esindaja poolt esitatud nõude ulatuses, so, summas 139.01 eurot (2 175 krooni) kuus, alates 24. augustist 2009 kuni A. P.`i (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 26.12.2010.a.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi hagi rahuldatakse.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

4 Tuginedes TsMS § 174 lg. 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Kõik antud asja menetluses kantud kulutused jätab kohus täielikult kostja kanda.

Marge Tamme Kohtunik