2-10-56961/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 16.veebruar 2011.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-10-56961 Tsiviilasi EK avaldus lapsega suhtlemise korra määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: EK(isikukood XXX, elukoht: XXX) – esindaja K J (XXX) Puudutatud isik 1: EK(isikukood XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isik 2: EK(isikukood XXX, elukoht: XXX) Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-10-56961 menetlus. 2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada EK poolt 14.11.2010.a tasutud riigilõivust pool so 6.39 (kuus eurot ja 39 senti (100.00 krooni)) eurot EK arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank. 3. Määrus saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele ning teadmiseks pooltele.

Menetluskulude jaotus 4. Menetluskulud jätta neid kandnud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Menetluse käik ja määruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on EK avaldus lapsega suhtlemise korra määramiseks. 15.02.2011.a saabus kohtule avaldaja taotlus avaldusest loobumiseks, kuivõrd avaldaja on saavutanud lapse emaga kohtuväliselt kokkuleppe lapsega suhtlemise korra osas. Avaldaja kinnitab, et ta on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni,

2 esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ega huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu ning lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse.

TsMS § 432 järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Avaldaja on esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks. Avaldaja palub tagastada antud tsiviilasjas tasutud riigilõivust summas 200.00 krooni pool so 6.39 eurot (100.00 krooni) avaldaja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 tulenevalt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Käesolevas tsiviilasjas kohus lõpetab menetluse kuna avaldaja loobus avaldusest. Seega tuleb menetluse lõpetamise määruse jõustumisel tagastada avaldajale pool 14.11.2010.a tasutud riigilõivust so 6.39 eurot (100.00 krooni).

TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 3 tuleneb, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Avaldusest loobumise taotluses avaldaja ei esitanud kohtule omapoolset seisukohta menetluskulude jaotuse osas. Pooled jõudsid käesolevas tsiviilasjas omavahel kohtuvälisele kokkuleppele. Seega leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Epp Haabsaar Kohtunik