3-11-331/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-11-331 Määruse kuupäev 16.02.2011 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi V A kaebus Viru Vangla tegevusele

Asja läbivaatamise kuupäev 16.02.2011 Resolutsioon Tagastada kaebus, kuna asja läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (HKMS § 11 lg 4).

Edasikaebamise kord Kaebuse tagastamise kohta tehtud kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. Asjaolud ja kaebaja taotlus

16.02.2011 saabus Tartu Halduskohtusse Tallinna Halduskohtust halduskaebus nr 3-11- 331 Viru Vanglas kinnipeetavalt V A.

Kohtu seisukoht

Halduskohtumenetluse seadustiku (lühendatult HKMS) § 11 lg 1 kohaselt halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse, samuti seda, kas ei esine muid kaebuse tagastamise aluseid. HKMS § 3 lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik- õiguslike vaidluste lahendamine. HKMS § 3 lg 2 kohaselt halduskohtu ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

Halduskohtusse saab esitada kaebusi haldusaktide ja toimingute peale. Vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus,

ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.

Riigikohtu Halduskolleegiumi 21.12.2010 otsuses nr 3-3-1-69-10 on märgitud, et tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas ka teenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus ja valdkonnaseadused. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingupooleks siiski vangla. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine (kaebaja väidab, et ta on jäetud ravist ilma, kuigi tal on 1994.a diagnoositud „autoimmuunne trombotsütopeenia“ ) toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine.

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 11 lg 4 tagastab halduskohus kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ kohtunik