Legislator Case Law & Legislation
2-10-39453/10 AI generated

2-10-39453/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-10-39453/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1(3)

Legislator headnote

AI generated

2-10-39453/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1(3)

Keywords

AI generated
alcohol abuse mental health status substance addiction aggravated drunk driving mild depressive episode rehabilitation success
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(3)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-39453 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Otsuse tegemise aeg ja koht 15.veebruar 2011.a, Jõhvi Kohtuasi L. K. hagi Mait K. vastu abielu lahutuse nõudes Hagi hind 1595 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 07.veebruar 2011 Hageja: L. K. (IK xxx) Kostja: M. K. (IKxxx) Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Lahutada M. K. ja L. K. abielu, mis on sõlmitud 05.detsembril 1987.a Kohtla-Järve Linna Perekonnaseisuosakonnas ning mille kohta on koostatud abieluakt nr 862. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonda.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2(3)

ASJAOLUD

L. K. esitas 16.augustil 2010 Viru Maakohtule hagi M. K. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxx.a. Abielust sündinud lapsed on täisealised. Hageja palub abielu lahutada, kuna pidevalt purjus ja agressiivse inimesega on elu muutunud vaimselt väljakannatamatuks nii hagejale kui ka täiskasvanud lastele. Hageja peab kostjaga abielusuhete jätkamist võimatuks.

Kostja esitas hagiavaldusele kirjalikult vastuse, mille kohaselt ta lahutust ei soovi. Samuti on hagiavaldus vale. Inimene peab end ise parandama.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde ja palus abielu kostjaga lahutada. Hageja selgitas, et kostja kuritarvitab alkoholi ja on agressiivne. Poolte abielulised suhted on lõppenud umbes kolm aastat tagasi. Pooled elavad eraldi leivas. Hageja peab abieluliste suhete jätkumist võimatuks.

Kostja nõustus kohtuistungil abielulahutuse nõudega, selgitades, et hageja tõmbab ööd läbi ringi ja tuleb siis koju, nagu kõik oleks korras. Riidusid ei oleks olnud, kui inimene oleks korralikult kodus olnud. Kõik see algas pihta siis, kui kostja poolteist aastat tagasi töötuks jäi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielu on registreeritud 05.12.1987 Kohtla-Järve Linna Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud akt nr 862 (tl 2).

Abielu lõppemise õiguslikud alused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükis 5. PkS § 65 ja § 66 p 2 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka kohtus abielu lahutamise korral päeval, mil kohtuotsus jõustub. Sama seaduse § 67 lg 1 alusel kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta ning § 67 lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Hageja kinnistas kohtuistungil, et poolte abielulised suhted on lõppenud umbes 3 aastat tagasi. Hageja peab abieluliste suhete taastamist võimatuks. Kostja nõustus kohtuistungil abielu lahutamisega, selgitades, et leppimiskatsed pole tulemusi andnud.

Kuna poolte abieluline kooselu on faktiliselt lõppenud ning mõlemad abikaasad peavad perekondlike suhete taastamist võimatuks, on kohtul alust arvata, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning nende abielu tuleb lahutada juhindudes PkS § 67 lg1 ja lg 2 ning TsMS § 434, § 442, § 452 ja § 632 lg 1.

Menetluskulud

3(3) TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Helgi Vinni Kohtunik