2-09-47652/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-09-47652

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.02.2011, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm

Tsiviilasi

Kai Kernumehe (Kernumees) ja Boris Einmanni hagi

Margus Valdese vastu lepingu rikkumisega põhjustatud

898,46

euro

(60 997,64

krooni)

suuruse

kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3 898,46 eurot (60 997,64 krooni)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.06.2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Margus Valdese apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

27.01.2011, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad Kai Kernumees (isikukood XXXXXXXXX) ja Boris

Einmann

(isikukood

XXXXXXXXX),

esindaja

vandeadvokaat Ingrid Kullerkann;

Kostja Margus Valdes (isikukood XXXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaat Toomas Bekker.

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10.06.2010 otsus Kai Kernumehe (Kernumees) ja Boris

Einmanni hagis Margus Valdese vastu lepingu rikkumisega põhjustatud 3 898,46

euro (60 997,64 krooni) suuruse kahju hüvitamiseks muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulud jaotus

Jätta apellatsioonimenetluse kulud Margus Valdese kanda.

Edasikaebe kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse,

samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. 21.09.2009 esitasid hagejad Harju Maakohtule hagi kostja vastu ostu-müügilepingu

mittekohasest

täitmisest

tekkinud

kahju

60 997,64

krooni

(3

898,46

euro)

väljamõistmiseks. Kahju seisneb kolmandale isikule elektrivõrguga liitumise eest

makstud tasus ja kahju ärahoidmiseks kantud mõistlikes õigusabikuludes.

2. 21.07.2005 sõlmisid kostja müüjana ning hagejad ostjatena Viimsi vallas Haabneeme

alevikus Heldri tee 1 asuva kinnistu ostu-müügilepingu. Lepingu p-i 3.1.2 kohaselt

kohustus müüja tagama kommunikatsioonitrassidega liitumise ainult ostja poolsete

müügilepingust tulenevate kohustuste täieliku ja nõuetekohase täitmise korral. Muude

kommunikatsioonide (side, arvutivõrgu, televisiooni, drenaaži) liitumistasud tasub ostja.

3. Ostu-müügihind sisaldas kommunikatsioonidega liitumist, mis nähtuvad notariaalse

lepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimistest. 15.06.2005 tegi kostjale kuuluv ja kostja

juhitav AS Morrison Invest pakkumise Heldri tee 1 krundi müügiks. Pakkumise kohaselt

sisaldas

hind

maa

maksumust,

liitumist

veevõrguga,

kanalisatsioonivõrguga,

gaasivõrguga ja elektrivõrguga 15A. 15.06.2005 sõlmisid kostja ja hageja II kokkuleppe

nr 5/05, mille p 2.4 sisaldas asjaolu, et müüja tagab lepinguobjekti elektrivõrku liitumise.

4. 29.12.2005 sõlmiti AS Morrison Invest ja hageja I vahel elektrienergia ajutine ostu-

müügileping. Elektrienergia alalise ostu-müügilepingu sõlmimisest AS Morrison Invest

keeldus.

5. 14.09.2006 saatsid hagejad kostjale ja AS-ile Morrison Invest pretensiooni

elektrienergiaga varustamise nõudes. 29.09.2006 vastuses viitas kostja alusetutele

nõuetele ja keeldus lepingu sõlmimisest.

6. 15.08.2007 sõlmis hageja II Fortum Elekter AS-iga liitumislepingu nr 103/07 Heldri tee 1

elektrivõrguga liitumiseks. Lepingu kohaselt tasus hageja II liitumistasu 47 781,64

krooni.

7. Ostu-müügilepingust tulenevad ostjate kohustused (p 2 alapunktid) on hagejad täitnud.

Isegi hagejate poolt eelviidatud kohustuste rikkumine ei oleks andnud kostjale alust oma

kohustuse täitmisest keelduda. Elektrivõrguga liitumise tagamise kohustus on seadusest ja

lepingu olemusest tulenevalt piisavalt seotud selle eest tasumise kohustusega. Hagejad on

kostjale tasunud liitumistasu ostu-müügilepingu hinna osana, s.o ettemaksuna ja kostjal

puudus mistahes mõistlik põhjendus tasuga seotud kohustuse täitmisest keelduda.

Kostjapoolne kohustuse täitmata jätmine on lisaks vastuolus hea usu põhimõttega.

Kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei

vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige, kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas

osas või oluliste puudusteta täitnud.

8. Hagejad on täitnud notariaalse lepingu p 3.2.1 kohustuse sõlmida kommunikatsioonide

hooldusleping AS-iga Morrison Invest. Kuna AS Morrison Invest ei täitnud

hoolduslepingut

kohaselt,

kasutasid

hagejad

hoolduslepingu

rikkumise

tõttu

õiguskaitsevahendit ja ütlesid lepingu üles. Nimetatu üle on käimas kohtuvaidlus.

Hagejatel ei olnud lepingust tulenevat kohustust olla alaliselt seotud hoolduslepinguga.

Isegi kui selline kohustus eksisteeriks, ei saaks see kehtida olukorras, kus lepingut

jätkuvalt rikutakse.

9. AS Morrison Invest liitumispakkumise I osa sisaldas tasulist pakkumist, mis oli

turuhinnast tunduvalt kõrgem. Hagejad ei olnud kohustatud vastu võtma tasulist liitumist,

kuivõrd nendega sõlmitud lepingus ja offerdis lepingu sõlmimiseks sisaldus

elektriühendus

ostu-müügihinnas.

Liitumispakkumise

II

osa

sisaldas

tasuta

liitumispakkumist tingimusel, et täidetakse ka edaspidi protseduurireeglitest tulenevaid

tingimusi, tasutakse maksetähtaja ületanud võlgnevust summa 1053,80 krooni, viivist

122,59 krooni ning täidetakse teeninduslepingust tulenevaid kohustusi. Hagejad on

täitnud protseduurireeglitest tulenevad kohustused: hagejad on kooskõlastanud AS-iga

Morrison Invest ehitaja (p 8), mida tõendab AS Morrison Invest vastav arve; hageja võttis

kaeveloa (p 13), mida tõendab AS Morrison Invest kaeveloa väljastamise tasu arve;

tähitud kirjade väljastamise teadetega on tõendatud, et hageja on kostjat kohale kutsunud

kaeviku kinniajamiseks ja ühenduste kontrollimiseks (p 15). Hageja ehituse ajal vett

tarbida ei saanud ja seega protseduurireeglite p 18 ette nähtud lepingut ehitusaegseks vee-

ja kanalisatsiooni saamiseks AS-iga Viimsi Vesi ei sõlminud. Protseduurireeglite p 23

ettenähtud vee- ja kanalisatsioonileping on AS-iga Viimsi Vesi sõlmitud.

10. Kohustus täita teeninduslepingust tulenevaid kohustusi on seadusest ja lepingust

tulenevalt sõltuvuses sellest, kas teeninduslepingut täidetakse. Selle üle on kohtus vaidlus.

Kui kohus otsustab, et teenust on korrektselt osutatud, ei oma ülesütlemine õiguslikke

tagajärgi ja hagejad peavad teenuse eest tasuma. Kui kohus otsustab, et teenust ei

osutatud, puudub hagejatel lepingu täitmise kohustus. Faktiliselt ei oma hilisema

liitumispakkumise aktsepteerimine/mitteaktsepteerimine õiguslikku tähendust. Ostu-

müügilepingu ese pidi lepingu ja oferdi kohaselt vastama teatud tunnustele ja üheks

selliseks oli liitumine elektrivõrguga. Ostu-müügileping ei ole kestvusleping, see

täidetakse lepingutingimustele vastava asja üle andmisega. Müüjal puudub õigus mõne

teise temaga (või tema korraldusel 3.isikuga) sõlmitud lepingu täitmise vaidluses kasutada

õiguskaitsevahendina ostu-müügilepingu tingimuste ühepoolset muutmist. Kuna kostja

viitas oma kirjas, et annab tasuta ühenduse juhul, kui nimetatud hoolduslepingu alusel

esitatud arved tasutakse, siis õigusrahu saavutamise eesmärgil tasusid hagejad arved.

11. Kostja on oma lepingulise kohustuse täitmisest keeldunud, rikkudes sellega lepingut.

Lepingu rikkumisest tekkinud kahju kuulub hüvitamisele. Hagejad nõuavad kostjalt

kinnistu elektrienergiaga liitumiseks tehtud kulutuste hüvitamist summas 47 781,64

krooni. Samuti nõuavad hagejad kahju ärahoidmiseks kantud mõistlike kuludena AB-le

Aivar Pilv tasutud õigusabikulusid kostja lepingu täitmisele kutsumiseks summas 13 216

krooni. Hagejad paluvad hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

12. Kostja vaidles hagile vastu.

13. Kostja ei ole keeldunud täitmast 21.07.2005 hagejate ja kostja vahel sõlmitud Heldri 1

kinnistu müügilepinguga ja asjaõiguslepinguga võetud kohustusi. Müügilepingu p 3.1.2

kohaselt oli kostja kohustatud tagama kommunikatsioonitrassidesse liitumise ainult ostjate

poolsete lepingust tulenevate kohustuste täieliku ja nõuetekohase täitmise korral.

Vastavale lepingu p-le 3.2 oli ostjate kohustuseks muuhulgas AS-iga Morrison Invest

kommunikatsioonide hoolduslepingu sõlmimine, ehitaja kooskõlastamine ja Heldri

elamurajooni protseduurireeglite järgimine. AS Morrison Invest 29.09.2006 vastuses

hagejate 14.09.2006 pretensioonile selgitas, et kostja kohustused hagejate tasuta liitumise

võimaldamisel on tingimuslikud ja hagejad on rikkunud tingimuseks olnud Heldri

elamurajooni protseduurireegleid järgnevalt: ehitusfirma oli kooskõlastamata (p 8), kaks

kuud kehtinud kaeveluba oli aegunud (p 13), kaeviku kinniajamisel AS-i Morrison Invest

esindajat kohale ei kutsutud ja akti ei vormistatud (p 15), liitumisel ei kutsutud kohale AS-

i Morrison Invest esindajat (p 18), puudub vee- ja kanalisatsiooniteenuse lepingu

sõlmimise tingimuseks olev vee- ja kanalisatsioonivõrguga liitumisleping. Lisaks ei ole

hagejad täitnud omalt poolt sõlmitud kommunikatsioonide hoolduslepingut, mille suhtes

on AS Morrison Invest esitanud hageja I vastu hagi Harju Maakohtule (tsiviilasi 2-09-

21001). Müügilepingu tingimus hoolduslepingu sõlmimiseks eeldab sisuliselt ka

lepinguliselt võetud kohustuse täitmist, mida aga hagejad on rikkunud. Hageja I on

nimetatud kohtuasjas arvete mittetasumist tunnistanud. Energiaturu Inspektsiooni

07.03.2007 kirja nr 2-7/53 kohaselt oli hagejate poolt 20.04.2006 ajutise võrguühenduse

lahtiühendamine ja alaliseks elektritarbimiseks tehtud elektripaigaldise võrku ühendamine

omavoliline ning AS-i Morrison Invest poolt seejärel 20.04.2006 võrguühenduse

katkestamine ei olnud õigusvastane. Järgmisel päeval üritasid hagejad taas illegaalset

elektritarbimist ja tekitasid kostjale materiaalset kahju, mida kajastab AS-i Morrison

Invest 28.04.2006 kiri nr 06/65.

14. Kostja on müügilepingu p 3.1.2 kohustuse nõuetekohaselt täitnud, kostja vabanes

kohustusest tagada elektrivõrguga liitumine, sest hagejad rikkusid müügilepingu punkti,

mille täitmine oli liitumise tagamise tingimuseks. Hagejate väide, et isegi kui hagejad

oleksid oma kohustusi rikkunud, ei oleks see andnud alust kostjale oma kohutuste

täitmisest keelduda, ei ole õige. Fortum Elekter AS-ile makstud liitumistasu 47 781,64

krooni ei ole käsitatav kahjuna, puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja nimetatud

summa maksmise vahel. Tegevus, millega hagejad seostavad kahju tekkimise, ei ole

toime pandud kostja poolt. Seega peaks kostjaks olema mitte M. Valdes, vaid AS

Morrison Invest. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja ja AS Morrison Invest tegevus oli

õigusvastane. Hagejate enda tegevus on õigusvastane. Kinnistu müügilepingu p 3.1.2

kostjapoolne kohustus tagada hagejatel kommunikatsioonitrassidega liitumine tähendas

seda, et müügilepingu sõlmimise ja kinnistu valduse üleandmise ajaks pidi olema hagejate

kinnistu piirini välja ehitatud elektrivõrk, millega hagejad saaksid liituda. Selle kohustuse

kostja täitis. Hagejate ja AS Morrison Invest vahel 29.12.2005 sõlmitud elektrienergia

ajutine ostu-müügileping tõendab, et elektrivõrk oli välja ehitatud ja hagejad liitusid

elektrivõrguga ja asusid elektrit tarbima. Järgnevalt pidi kostja tagama, et hagejatega

sõlmitakse elektrivõrguga liitumisleping, kuid seda tingimusel, et hagejad täidavad

täielikult ja nõuetekohaselt kõik omapoolsed lepingust tulenevad kohustused. Eelkõige

tähendas see seda, et hagejad täidaksid müügilepingu p 3.2.1 kohustust sõlmida

kommunikatsioonide hooldusleping AS-iga Morrison Invest. Seda tingimust hagejad ei

täitnud, sest ütlesid 2006.a aprillis üles 24.08.2005 sõlmitud hoolduslepingu nr 0504.

29.06.2009 kordasid hagejad hoolduslepingu ülesütlemise avaldust. Kuivõrd hagejad

ütlesid hoolduslepingu ühepoolselt üles, vabanes kostja liitumise tagamise kohustusest.

Lisaks rikkusid hagejad müügilepingu lisaks olevaid protseduurireegleid ning jätsid

tasumata elektrivõlgnevuse 81 747 krooni. Kuna hagejad ütlesid üles hoolduslepingu ning

ei täitnud müügilepingu lisaks olevaid Heldri elamurajooni protseduurireeglite p 8, 13, 15,

18 ja 23, vabanes kostja kohustusest tagada hagejatele elektrivõrguga liitumine.

15. Hagejad ei loe kahjuks müügilepingu sõlmimisel nende poolt kostjale tasutud liitumistasu

ega nõua selle tagastamist. Hagejad peavad kahjuks summat, mis neil tuli maksta Fortum

Elekter AS-ile 15.08.2007 liitumislepingu alusel. Kolmandale isikule liitumistasu

maksmine ei ole olemuslikult seotud hagejate ja kostja vahelise müügilepinguga. Seetõttu

ei järgne kostja poolt kohustuse täitmata jätmisele automaatselt kahju hüvitamine. Kostja

tegevus ei sundinud hagejaid uue tarnija poole pöörduma. Vastupidi, AS Morrison Invest

tegi hagejatele 13.04.2006 liitumispakkumise. 29.09.2006 kirjas nr 0682/1 teatas AS

Morrison Invest veelkord hagejatele, et on valmis lepingud sõlmima ja elektri varustamise

taastama. Hagejad ei soovinud AS Morrison Invest elektrivõrguga liituda.

16. Lisaks on kahju hüvitamise eelduseks, et hagejad tõendavad, et tegevus, millega nende

arvates kahju tekitati, on toime pandud kostja poolt õigusvastaselt. Hagejad ei ole

seostanud tegevust, mis kahju tekitas, kostjaga. Kahju põhjustava tegevusena on hagis

märgitud elektrienergia alalise ostu-müügilepingu sõlmimisest keeldumist AS Morrison

Invest poolt. Hagejate arvates mitte kostja, vaid AS Morrison Invest ei sõlminud nendega

elektrienergia alalist ostu-müügilepingut ega taastanud Heldri tee 1 varustamist elektriga.

Hagi sellise ülesehituse korral peaks kostjaks olema AS Morrison Invest, mitte kostja.

Kostja ja AS Morrison Invest tegevus ei olnud õigusvastane, seda tõendavad Energiaturu

Inspektsiooni 04.07.2006 otsus nr 2-7/110 ja 07.03.2007 otsus nr 2-7/53. AS Morrison

Invest ja kostja ei olnud kohustatud sõlmima hagejatele liitumislepingut ega

võrguühendust tagama, sest hagejad ei aktsepteerinud AS Morrison Invest 13.04.2006

liitumispakkumist. Ka langes kohustus tagada elektrivõrguga liitumine ära seetõttu, et

hagejad rikkusid elektrituruseaduse (EITS) § 68, kui ühendasid omavoliliselt 04.04.2006

lahti võrguühenduse ja seejärel omavoliliselt taasühendasid oma elektripaigaldise Heldri

elamurajooni elektrivõrku.

17. Põhjendatud ei ole ka advokaadibüroole (AB) Aivar Pilv makstud 13 216 krooni

hüvitamise nõue. Advokaadibüroo 29.09.2006 pretensioonist nähtuvalt ei puudutata seal

kostja kui müüja tegevust ning pretensioon ei ole suunatud kostja vastu. Pretensioonis

käsitletakse võrguettevõtja AS Morrison Invest tegevust.

18. Hagejatel on ebaõige ettekujutus, et müügilepingu p 3.2.1 nõudis üksnes hoolduslepingu

sõlmimise fakti, kohustamata hagejaid olema püsivalt seotud hoolduslepinguga. Kinnistu

müügileping iseenesest on ühekordse sooritusega tehing, kuid p 3.2.1 hagejatele pandud

kohustus sõlmida hooldusleping, on kestev kohustus. Seda kinnitab ka müügilepingu p.

3.2.7 sisalduv hagejate kohustus tagada hoolduslepingu täitmine kinnistu võõrandamisel

ka uute omanike poolt. Hoolduslepingu kehtivusest oli kostja huvitatud ning seetõttu

esitas AS Morrison Invest hoolduslepingu täitmiseks kostjate vastu hagi. Seega ei ole

õige, et hagejate poolt hoolduslepingu sõlmimisega 24.08.2005 olid nad müügilepingu p

3.2.1 täitnud ning nende poolt hoolduslepingu ülesütlemine 28.04.2006 ei kujutavat

müügilepingu rikkumist.

19. Heldri elamurajoon saab normaalselt funktsioneerida vaid kõiki kinnistuid teenindava

ühtse

kommunikatsioonivõrgustiku

(drenaaži-,

vee-

ja

kanalisatsioonivõrgustik,

elektrivarustus, teed, tänavavalgustus jms) olemasolul. Tehnorajatiste omanik on AS

Morrison Invest. Kommunikatsiooniteenuseid osutada ja rajatisi hooldada saab üksnes

nende omanik. Seetõttu oligi müügilepingusse lisatud eritingimusena p 3.2.1, mis

kohustas kinnistu ostjaid sõlmima AS-iga Morrison Invest vastavad hoolduslepingud.

Rajatiste omandamiseks ja nende väljaehitamiseks Heldri elamurajoonis tegid nii kostja

kui ka temale kuuluv äriühing AS Morrison Invest märkimisväärseid kulutusi.

Investeeringute tasuvuse pidid tagama hooldusteenuste püsiv osutamine. Seetõttu oli

hoolduslepingu sõlmimine ja selle täitmine kostjale väga oluline. Sellel põhjusel lülitatigi

kinnistu müügilepingusse tingimus, et hagejad kohustuvad sõlmima hoolduslepingu.

Kostja kohustuseks oli tagada kommunikatsioonitrassidega liitumine üksnes tingimusel, et

hooldusleping on sõlmitud. Kostja pidas hoolduslepingute sõlmimise ja nende täitmise

tingimust müügilepingute põhitingimuseks, mida näitab ka asjaolu, et AS Morrison Invest

on esitanud maakohtusse mitme erineva kinnistu omaniku vastu hagid hoolduslepingute

täitmiseks.

20. Kostjal ei ole kohustust tagada elektrivõrguga liitumine, kui hagejad seda ise ei soovi.

Hagejad võtavad omaks, et kostja on neile teinud elektrivõrguga liitumise ettepaneku,

samuti on hagejad kinnitanud, et nad ei aktsepteerinud AS Morrison Invest

liitumispakkumist.

Hagejad

ei

vastanud

AS

Morrison

Invest

13.04.2006

liitumispakkumisele, näidates sellega, et nad ei soovigi AS Morrison Invest

elektrivõrguga liituda, vaid valmistusid selle asemel liitumiseks Fortum Elekter AS-iga.

Niisugusel juhul ei ole kostja kohustatud hüvitama hagejatele nende poolt teisele

ettevõttele makstud liitumistasu. Kostja müüjana täitis müügilepinguga võetud kohustuse,

andes hagejatele üle kinnistu, mille piirini oli välja ehitatud elektrivõrk. Hagejad ühinesid

elektrivõrguga ja asusid elektrit tarbima. Alaliseks elektritarbimiseks oli vajalik

liitumislepingu

sõlmimine.

See

eeldas

hagejate

poolt

AS

Morrison

Invest

liitumisettepaneku aktsepteerimist.

21. Hagejatel on seni tasumata elektrivõlg 81 747 krooni, mis tekkis hagejatel omavoliliselt

tarbitud elektri eest ajavahemikul 14.11.2005-20.04.2006. AS Morrison Invest 09.08.2006

makseteatis nr 260003 on hagejatel siiani tasumata.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

22. 10.06.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hagejate kasuks

välja 60 997,64 krooni (3 898,46 euro). Menetluskulud jäid kostja kanda.

23. Hagi aluseks on asjaolu, et kostja ei ole täitnud oma kohustust tagada hagejatele tasuta

liitumine elektrivõrguga, mistõttu kostja poolt hagejatele müüdud kinnistu ei vasta

kokkulepitud tingimustele. Kostja lepingurikkumise tõttu olid hagejad sunnitud liituma

teise ettevõtja elektrivõrguga ning selle eest liitumistasu maksmisega hagejad on kandnud

kahju. Samuti on hagejad kandnud kahju vaidluse lahendamiseks enne kohtusse

pöördumist kasutatud õigusabikulude näol.

24. Kostja leiab, et hagejad rikkusid ise lepingut sellega, et ei täitnud AS Morrison Invest

protseduurireegleid ja ütlesid üles kommunikatsioonide hoolduslepingu, mistõttu ei olnud

tasuta liitumise eeldused täidetud ning kostja kasutas õigust keelduda omapoolsete

kohustuste täitmisest. Hagejate lepingurikkumise tõttu vabanes kostja kohustusest

võimaldada hagejatele tasuta liitumine. Kostja oli taganud hagejatele liitumise sellega, et

oli ehitanud välja kinnistu piirini elektrivõrgu.

25. VÕS § 208 lg 1 kohaselt on müügilepingust tulenevaks müüja kohustuseks anda ostjale

üle olemasolev, valmistatav või müüja poolt tulevikus omandatav asi ning teha

võimalikuks omandi üleminek ostjale, ostja põhikohustuseks on võtta asi vastu ja tasuda

ostuhind rahas. Pooltevahelise 21.07.2005 notariaalselt tõestatud ostu-müügilepingu p. 1.1

kohaselt on müügilepingu esemeks Heldri tee 1 asuv kinnistu koos selle oluliste osadega

ja päraldistega. Vaidlust ei ole, et kinnistu omandiõigus on hagejatele üle läinud ning

hagejad on selle eest tasunud kokkulepitud hinna 735 050 krooni.

26. 21.07.2005 leping sisaldas müüja ja ostja täiendavate kokkulepetena müüja kohustust

säilitada ümbritsevat keskkonda ning tagama kommunikatsioonitrassidega liitumise ainult

ostja poolsete käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täieliku ja nõuetekohase

täitmise korral. Muude kommunikatsioonide (side, arvutivõrgu, televisiooni, drenaaži)

liitumistasud tasub ostja (lepingu p-d 3.1.1 ja 3.1.2). Ostja täiendavad kohustused on

sätestatud lepingu p 3.2 alapunktides. Muu hulgas oli ostja kohustuseks sõlmida

kommunikatsioonide hooldusleping AS-iga Morrison Invest (drenaaživõrkude, vee- ja

kanalisatsioonivõrkude, siseteede ja haljasalade hooldus, lumekoristus, tänavavalgustus,

patrullteenistus) hiljemalt lepingu sõlmimise päeval (21.07.2005) ning täita lepingu lisaks

nr 2 olevaid AS Morrison Invest protseduurireegleid.

27. AS Morrison Invest poolt enne kostjaga lepingu sõlmimist 15.06.2005 hagejatele tehtud

Heldri tee 1 krundi nr 1 hinnapakkumisest selgub, et krundi hind 735 050 krooni sisaldab

maa maksumust, liitumist veevõrguga, liitumist kanalisatsioonivõrguga, liitumist

gaasivõrguga, liitumist elektrivõrguga 25 A. Sama tuleneb hageja II ja kostja vahelisest

15.06.2005 lihtkirjalikust kokkuleppest. Eeltoodust järelduvalt olid hagejad ostuhinna

tasumisega tasunud ka kommunikatsioonitrassidega liitumise tasud.

28. Kohtu hinnangul on väär kostja väide, et kostjal oli õigus keelduda hagejate tasuta

lülitamisest AS Morrison Invest elektrivõrku, kuna hagejad ei olnud täitnud kõiki lepingus

sätestatud

kohustusi,

sh

kohustust

täita

protseduurireegleid

ja

sõlmida

kommunikatsioonide hooldusleping. VÕS § 110 lg 1 sätestab võlgniku õiguse keelduda

oma kohustuse täitmisest eeldusel, et see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja

võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest

ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja

võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast

regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest.

29. Kostja on keeldunud võimaldamast hagejatele täiendava tasuta elektrivõrguga liitumist

põhjusel, et hagejad on väidetavalt rikkunud ostu-müügilepingust tulenevaid oma

kohustusi sõlmida leping AS-iga Morrison Invest ja täita AS Morrison Invest

protseduurireegleid. AS Morrison Invest ei ole vaidlusaluse müügilepingu pooleks. VÕS

§ 110 ja § 111 näevad oma kohustuste täitmisest keeldumise kui õiguskaitsevahendi ette

lepingupooltele vastastikuste kohustuste olemasolu korral. Kohus leidis, et kostja

tõlgendus, et kommunikatsioonitrassidesse liitumise võimaldamise eelduseks oli kõigi

lepingus ostja kohustustena sätestatud kohustuste täitmine hagejate poolt, ei vasta

seadusele. Lepingu sõlmimisele eelnenud poolte kokkulepetest nähtuvalt sisaldas kinnistu

müügihind liitumistasusid, sh elektrivõrguga liitumist. Seega elektrivõrguga liitumise

võimaldamise kohustuse vastastikuseks kohustuseks on kinnistu ostuhinna tasumise

kohustus. Hagejad on selle kohustuse täitnud.

30. Kostja seisukohtadest, samuti 15.06.2005 kostja ja hageja II kokkuleppest nähtub, et p-s

3.2 sätestatud tingimused olid kostjale eriti olulised seetõttu, et kostja eesmärk oli tagada

kostja ja AS Morrison Invest poolt tehtud investeeringute tasuvus. Kostja väidetel just

sellepärast annab üksnes kõigi p-s 3.2 loetletud tingimuste täitmine hagejale õiguse nõuda

kostjalt tema kohustuste täitmist, mis tulenevad otseselt ostu-müügilepingust.

31. Soov tagada investeeringute tulukus, ei anna alust vaadelda lepingu p-des 3.2.1-3.2.6

sätestatud tingimusi ostu-müügilepingu oluliste tingimustena, nagu kostja väidab. On

selge, et kommunikatsioonide olemasolu ja liitumise võimalus tõstavad kinnistu hinda

ning investeeringute kulusid on võimalik seeläbi katta. Ostu-müügilepingu olemusega ei

ole kooskõlas ja lepingu eesmärgiks ei saa olla ühe lepingupoole soov saada tehtud

investeeringutelt jätkuvalt kasu määramatu ajani tulevikus. Samuti ei ole ostu-

müügilepingu olemuseks reguleerida ühe lepingupoole ja kolmanda isiku vahelisi

võlasuhteid. Kui kostja soovis tagada, et hagejatele võõrandatav kinnistu jääks kasutama

kostja rajatud kommunikatsioone ja selle eest tasuma, oli võimalus müügi- ja

asjaõiguslepingu sõlmimise ajal sõlmida asjaõiguskokkulepe vastava koormatise

kinnistusraamatusse kandmiseks. Sellise kohustuse kinnistusraamatusse kandmisele

viidati ka hageja II ja kostja vahelises lihtkirjalikus kokkuleppes. Eeltoodust tulenevalt ei

saa lepingu p-dest 3.2.1-3.2.6 tulenevate hagejate kohustuste täitmist lugeda lepingu p-s

3.1.2 sätestatud liitumise võimaldamise eeltingimuseks. Ostu-müügilepingu olulisteks

tingimusteks on kokkulepped selles, millistele tingimustele peab vastama ostu-

müügilepingu ese ja milline on ostuhind, lisaks on olulised omandiõiguse ja valduse

üleandmisega seotud tingimused. Pooled on eelnimetatud tingimuste osas kokkuleppele

jõudnud selliselt, et ostuhind sisaldab liitumisi kommunikatsioonidega ning liitumise

võimaldamine on kostja kohustus.

32. VÕS § 111 lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid

arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige, kui teine lepingupool on

oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohus leidis, et kostja

keeldumine hagejatele elektrivõrguga liitumise võimaldamisest on vastuolus hea usu

põhimõttega, sest hagejad on selle kohustuse täitmiseks ostu-müügilepingust tulenevad

kohustused täitnud. Hagejad on ostuhinna tasunud ning kostja põhjendamatult tuletab

aluse oma kohustuste täitmisest keeldumiseks hageja ja kolmanda isiku vahelistest

lepingulistest suhetest.

33. Kuna kohus leidis, et lepingu p-des 3.2.1-3.2.6 sätestatud kohustused ei ole vastastikus

seoses kostja kohustusega tagada tasuta liitumine, ei oma asjas tähtsust, kas hagejad neid

kohustusi täitsid või mitte. Asjas esitatud tõenditega, eelkõige AS Morrison Invest poolt

hagejatele muuhulgas kaeveloa ja ehitusprojekti kooskõlastamise eest esitatud arvega,

hagejate kirjadega, milles teatatakse kaevetööde lõppemisest, ning nende kirjade saatmist

tõendavate tähtkirja kviitungitega, on tõendatud, et hagejad täitsid ka nendest lepingu

punktidest tulenevaid kohustusi. Asjaolu, et hagejad sõlmisid lepingu p. 3.2.1. nimetatud

hoolduslepingu, on kostja ise õigeks võtnud. Kostja tõlgenduse kohaselt andis hagejate

taganemine hoolduslepingust kostjale õiguse elektriühendus katkestada. Seega leiab kostja

sisuliselt, et ostu-müügilepingus kokkulepitud kostja kohustuste täitmisest keeldumine on

kohaldatav sanktsioonina hageja ja ostu-müügilepingu pooleks mitteoleva isiku vahelise

lepingu täitmise tagamiseks. See ei saa olla ostu-müügilepingu eesmärgiks ja ka

põhikohustuseks.

34. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et kostjal ei olnud õiguslikku alust oma

kohustuste täitmisest keelduda. Seega on kostja lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega

ostu-müügilepingut rikkunud. Lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool

õiguskaitsevahendina muu hulgas nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 101 lg 1 p 3). VÕS

§ 115 lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist koos kohustuse

täitmisega või selle asemel. Olukorras, kus AS Morrison Invest on pakkunud kostjatele

tasulist liitumist ning sidunud tasuta liitumise täiendavate tingimuste täitmisega, kuid

nende tingimuste hagejate poolt täitmisele vaatamata ei ole liitumist võimaldatud, kostja

on kinnitanud, et liitumise pidi vastavalt kostja ja AS Morrison kokkuleppele teostama AS

Morrison Invest, ei pidanud hagejad enne kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise

nõude esitamist andma kostjale täitmiseks täiendavat tähtaega (VÕS § 115 lg 3).

13.04.2006 liitumispakkumises on AS Morrison Invest teatanud hagejatele, et

võrguettevõtja võimaldab tasuta liitumise üksnes juhul, kui hagejad tasuvad

elektrivõlgnevuse ja viivised kokku 2 230,19 krooni, täidavad protseduurireegleid ning

teeninduslepingust tulenevaid kohustusi. Hagejad tasusid selle võlgnevuse õigusrahu

saavutamise nimel. Hiljem on AS Morrison Invest leidnud, et hagejatel on tasumata

kasutatud elektri eest 2005.a lõpust kuni 2006.a aprillini üle 80 000 krooni. See näitab

samuti ilmekalt, et kostja ja AS Morrison Invest soovisid oluliste kommunikatsioonide

kasutamise võimaluste piiramise kaudu tagada, et hagejad täidaksid hoolduslepingut ja

protseduurireegleid (mis muuhulgas kohustavad hankima AS-ilt Morrison Invest

kooskõlastused ning kehtestavad tasu nende kooskõlastuste eest) sõltumata sellest, kas

vastu mingit teenust saadi või mitte.

35. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. VÕS § 127 lg-test 3 ja 4

tuleneb, et lepingulise kohustuse rikkumise puhul on kahju hüvitamise kohustuse

tekkimise eeldusteks kahju ettenähtavus ning kahju tekkimise põhjuslik seos kahju

tekitanud asjaoluga. Kui kostja ei oleks ostu-müügilepingust tulenevat kohustust

rikkunud, oleksid hagejad saanud elektrivõrguga liituda, ilma selle eest juba tasutud

ostusummale lisaks mingit tasu maksmata. Seega on kostja lepingurikkumise tõttu teisele

võrguettevõtjale tasutud liitumistasu võrra hagejate vara vähenenud, mis on otseseks

varaliseks kahjuks VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kuna kostja tahtlikult ja põhjendamatult

keeldus hagejatele tasuta liitumise võimaldamisest, olid hagejad VÕS § 221 lg 1 p 2 ja

§ 222 lg 5 kohaselt õigustatud tellima elektrivõrguga liitumise kostja kulul teiselt

ettevõtjalt. Kostja pidi lepingu sõlmimisel seda võimalust ette nägema. Eeltoodu alusel

rahuldas kohus hagi ja mõistis kostjalt välja 47 781,64 krooni. Selle summa tasumine

nähtub 15.08.2007 hageja II ja AS Fortum Elekter vahelisest liitumislepingust.

36. Samuti on VÕS § 128 lg 3 alusel põhjendatud õigusabikulu hüvitamise nõue. AB Aivar

Pilv arve ja kulude spetsifikatsiooni kohaselt on hagejale I esitatud arve õigusabi

osutamise eest suhtlemisel AS-iga Morrison Invest ja Energiaturuinspektsiooniga seoses

Heldri

tee

elektrienergiaga

varustamisel.

Võttes

arvesse,

et

13.04.2006

liitumispakkumises viidatakse kostja ja AS Morrison Invest kokkuleppele, mille kohaselt

kinnistu omandajate liitumise tagab AS Morrison Invest, on pahatahtlik kostja väide, et

osutatud õigusabi ei ole seotud kostja kohustuste täitmisega ning kostja selle hüvitamise

eest ei vastuta. Hagejad on kasutanud õigusabi, et koostada ja esitada pretensioone ja

nõudmisi ostu-müügilepingus kokkulepitud tasuta liitumise saamiseks. Seega on

õigusabikulu näol tegemist kahju ärahoidmisele või vähendamisele suunatud kulutusega.

37. Liitumislepingu Fortum Elekter AS-iga on sõlminud hageja II. Seega tekkis liitumistasu

maksmise kohustus hagejal II. AB Aivar Pilv on õigusabi arve esitanud hagejale I,

spetsifikatsioonist nähtuvalt oli advokaadibüroo kliendiks hageja I. Hagejad on Heldri tee

1 kinnistu kaasomanikud võrdsetes osades. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab

vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja

alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega on hagejad VÕS

§ 73 lg 1 kohased solidaarvõlausaldajad, mistõttu on põhjendatud hagis nõutud

kahjusumma väljamõistmine mõlemale hagejale, sõltumata sellest, kes sõlmis lepingud,

millega kulu kandmise kohustus tekkis.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

38. Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 10.06.2010 otsus osaliselt ning teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

39. Kohtu seisukoht, et kostja keeldumine võimaldada hagejatele elektrivõrguga liitumine, oli

vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole õige. Lepingupoole keeldumine oma kohustuste

täitmisest oleks vastuolus hea usu põhimõttega juhul, kui keeldumise põhjus oleks otsitud,

ei oleks lepingust tulenevalt prognoositav või kui keeldumise ajend oleks tühine. Kõik

need tunnused käesoleval juhul puuduvad. Kohtu väide, ei hagejad on oma

müügilepingust tulenevad kohustused täitnud, ei ole õige. Vastavalt müügilepingu p 3.1.2

ei sõltunud liitumisõiguse saamine üksnes hagejate poolt kinnistu müügihinna tasumisest.

Selleks tuli hagejatel täita mitmeid muid kohustusi (p.3.2). Peapõhjus, miks kostja keeldus

hagejatele

liitumist

tagama,

oli

hagejate

poolt

hoolduslepingu

ülesütlemine.

Hoolduslepingu sõlmimine ja püsiva hoolduslepingu olemasolu olid niivõrd olulised, et

müügilepingusse lisati spetsiaalne p 3.2.1, mis kohustas hagejaid hoolduslepingut

sõlmima. Sealjuures müügilepingu p 3.2.7 pani hagejatele kohustuse tagada

hoolduslepingu sõlmimine ka kinnistu võõrandamisel selle järgneva omandaja poolt.

Vastavalt müügilepingu p-le 3.1.2 oli kostja kohustus tagada hagejatele trassidega liitumi-

ne tingimuslik ning selle kohustuse täitmine sõltus sellest, kas hagejad täidavad

omapoolsed lepingu p-s 3.2. nimetatud kohustused. Hoolduslepingu ülesütlemisega

hagejad rikkusid oma kohustust. Alates sellest langes kostjal ära kohustus tagada

hagejatele elektrivõrguga liitumine. Hagejatele olid müügilepingu p 3.2.1 ja 3.1.2

tingimused arusaadavad ning hoolduslepingu ülesütlemise tagajärjed teada. Seega,

peatades elektrivõrguga liitumise, kuni hagejad on müügilepingu p 3.2 rikkumise

kõrvaldanud, ei rikkunud kostja lepingut ning tema tegevus ei olnud vastuolus hea usu

põhimõttega.

40. Kohtu väide, et kostja tahtlikult ja põhjendamatult keeldus hagejatele tasuta liitumise

võimaldamist, ei ole õige. Müügilepingu p 3.1.2 tähendas seda, et hagejatele kinnistu

valduse üleandmisel oleks elektrivõrk välja ehitatud ja hagejatel võimalus sellega liituda.

Selle kohustuse kostja täitis, sest elektrivõrk oli olemas ja hagejad hakkasid elektrienergia

ajutise ostu-müügi-lepingu alusel elektrit tarbima. Alaline elektrivõrguga liitumisleping

jäi sõlmimata, kuna hagejad ütlesid hoolduslepingu üles ega soovinudki elektrienergiat

edaspidi AS-lt Morrison Invest osta. Hagejad panid ennast ise olukorda, kus nad ei saanud

tasuta liitumist kostjalt ega AS-lt Morrison Invest. Seetõttu puudub põhjuslik seos kostja

tegevuse ja hagejate poolt teisele võrguettevõttele makstud 47 781,64 krooni vahel. Kohtu

poolt VÕS § 221 lg 1 p 2 ja § 222 lg 5 kohaldamine on põhjendamatu, sest käesoleval

juhul puuduvad selleks seaduses ettenähtud alused. Asi vastas lepingutingimustele.

Liitumine elektrivõrguga oli tingimuslik. Need tingimused ei saabunud hagejate süü tõttu.

41. Kohus ei ole õigesti hinnanud kostja seisukohti, kui väitis, et seadusele ei vasta

kostja tõlgendus, et liitumise võimaldamise eelduseks oli kõigi lepingus sätestatud ostja

kohustuste täitmine hagejate poolt. Käesolevasse vaidlusesse ei kuulu kõigi müügilepingu

punktide arutelu, küll aga vastuse andmine küsimusele, kas esines müügilepingus punkte,

millede rikkumine hagejate poolt vabastas kostja kohustusest tagada hagejatele

elektrivõrguga liitumine ja kas hagejad on oma kohustusi rikkunud. Kostja viitas

müügilepingu p-le 3.2 ja 3.2.1, mida hagejad rikkusid ning mis andis kostjale õiguse mitte

täita lepingu p-s 3.1.2 võetud kohustust. Kohus ei võtnud seisukohta küsimuses, kas

hagejad rikkusid müügilepingu p 3.2.1 või mitte.

42. Kohus leidis, et kostja õiguse ja hagejate kohustuse vahel puudub piisav seos. Kohtu

sellekohane väide on ebaõige, sest müügilepingu p 3.1.2 on esitatud kostja kohustused, p

3.2 (eelkõige 3.2.1) hagejate kohustus ning p 3.1.2 tingimused, mis peavad hagejate poolt

olema täidetud. Seost lepingu nende punktide vahel ei eitanud ka hagejad.

43. Ebaõige on ka kohtu tõlgendus VÕS § 110 ja § 111 kohta. Kohus leidis, et kostjal ei olnud

õigust keelduda liitumise võimaldamisest, sest lepingu p 3.2 võtavad hagejad kohustused

mitte kostja, vaid kolmanda isiku AS Morrison Invest ees. Viimane ei ole aga

müügilepingu pool. Lepingus võivad pooled panna kohustusi nii teineteise kui ka

kolmandate isikute suhtes ning seada tingimuse, et omapoolne kohustus täidetakse üksnes

tingimusel, kui täidetakse mingi sooritus kolmanda isiku kasuks. VÕS §-st 111 lg 2

tuleneb, et lepinguga võib panna kohustusi mitme isiku suhtes.

44. Kostja ja AS Morrison Invest tegevus ei olnud õigusvastased. Õigusvastasuse puudumist

tõendavad Energiaturu Inspektsiooni 04.07.2006 otsus nr 2-7/110 ja 07.03.2007 otsus nr

2-7/53. AS Morrison Invest ja kostja ei olnud kohustatud hagejatele liitumislepingut

sõlmima ega võrguühendust tagama, sest hagejad ei aktsepteerinud AS Morrison Invest

13.04.2006 kirjaga nr 06/56 tehtud liitumispakkumist. Ka langes ära kohustus tagada

elektrivõrguga liitumine seetõttu, et hagejad rikkusid EITS § 68, olles 04.04.2006

omavoliliselt lahti ühendanud võrguühenduse ning seejärel omavoliliselt taasühendanud

oma elektripaigaldise Heldri elamurajooni elektrivõrku. Need olid samuti põhjused, miks

liitumislepingut hagejatega ei sõlmitud. Rikkudes menetlusnormi kohus ei põhjendanud,

miks ta kostja neid argumente ei arvestanud ning kostja esitatud tõendeid ei analüüsinud.

45. Kohus jättis põhjendamatult kohaldamata VÕS § 101 lg 3. Seaduse sellest sättest lähtudes

tulnuks maakohtul anda hinnang kostja väitele, et hagejad panid ennast ise olukorda, kus

AS-i Morrison Invest elektrivõrguga liitumine ei olnud võimalik. Seega teisele

võrguettevõttele tasutud 47 781,64 krooni ja AB-le Aivar Pilv tasutud 13 216 krooni ei

olnud kostja poolt tekitatud kahju.

Vastus apellatsioonkaebusele

46. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

47. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus

rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hagejate nõue kostja

vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

48. Apellatsioonkaebuses on kostja valdavalt korranud esimese astme kohtus esitatud

seisukohti. Maakohus on käsitlenud poolte vahel 21.07.2005 sõlmitud kinnistu ostu-

müügilepingu tingimusi ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb hagi kostja

vastuväidetele vaatamata rahuldada. Maakohtu järeldused peavad paika nii lepingus

kokkulepitud tingimuste sisustamise, vastastikuste kohustuste kindlaksmääratlemise,

kostja poolse lepingu rikkumise, kahju põhjustamise kui ka hüvitamisele kuuluva kahju

suuruse osas. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole iseseisvaks

kohtuotsuse tühistamise aluseks.

49. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist

ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud

asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning hinnanud esitatud tõendeid

seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda

tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu

järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna esimese astme kohus on kõigile

hageja seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese

astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes

vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

50. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab kolleegium, et VÕS § 208 lg-s 1 sätestatud

müügilepingu mõiste järgi kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu. Müüdud asja puuduse kõrvaldamise kulude hüvitamist on ostjal

õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103 ja § 115 alusel ka kahjuhüvitisena täitmise

asemel. Võlausaldajal on võimalik valida VÕS §-s 101 sätestatud õiguskaitsevahend,

mida ta võib kooskõlas VÕS § 101 lg-ga 2 kasutada eraldi või koos, kui neid saab

üheaegselt kasutada. Hagejad nõuavad VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 alusel kahju

hüvitamist. VÕS § 115 lg 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmise asemel kahju hüvitamist pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja

möödumist. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui võlgnik teatab, et ta ei täida

kohustust, või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib

võlausaldaja

pärast

teate

saamist

või

tähtaja

möödumist

kasutada

muid

õiguskaitsevahendeid, sh nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist. Kohustuse

täitmise asemel võib VÕS § 115 lg 3 alusel nõuda kahju hüvitamist täiendavat tähtaega

määramata mh ka juhul, kui tegemist on olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p-

de 1-4 tähenduses.

51. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja kohustus tagada hagejatele elektrienergiaga

liitumine on sätestatud 21.07.2005 sõlmitud kinnistu ostu-müügilepingus ning sellele

kostja kohustusele vastab hagejatepoolne kohustus maksta kinnistu ostu-müügi hind.

Kuna hagejad on kinnistu hinna kostjale tasunud ning kostja on sellele vaatamata

keeldunud hagejatele lisatingimusteta elektrienergiaga liitumise tagamisest, on hagejad

õigustatud nõudma täitmise asemel kahju hüvitamist (VÕS § 114 lg 4). Samuti võib

kostjapoolset lepingurikkumist pidada VÕS § 116 lg 2 p-d 1-4 järgi oluliseks ning

seetõttu on hagejatel õigus nõuda VÕS § 115 lg 3 järgi kahju hüvitamist kostjale lepingu

täitmiseks täiendavat tähtaega andmata.

52. Õige on maakohtu seisukoht, et hagejate kantud kulutused on kahjuks VÕS § 127 mõttes.

Hüvitatava kahju liigid on sätestatud VÕS §-s 128. Selle paragrahvi 3. lõike järgi on

otseseks varaliseks kahjuks mh kahju tekitamise tõttu kantud kulud. Hagejate kahjuks on

maksud liitumistasu ja kulutused õigusabile, mida hagejad on kandnud ostu-

müügilepingus kokkulepitud tingimustel elektrienergiaga liitumise saavutamiseks.

Sellised kulud on käsitatavad VÕS § 127 ja § 128 lg 3 järgi hüvitamisele kuuluva otsese

varalise kahjuna.

53. Hagejatele tekkinud kahju on VÕS § 127 lg 4 järgi põhjuslikus seoses kostjapoolse

lepingurikkumisega, kuna kostja poolt 21.07.2005 sõlmitud kinnistu ostu-müügilepingu

täitmise korral ei oleks hagejad pidanud elektrienergiaga liitumiseks lisaks kinnistu ostu-

müügihinna tasumisele muid kulutusi kandma.

54. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja kohustusele tagada hagejatele elektrienergiaga

liitumine vastas hagejate kohustus tasuda kostjale kinnistu ostu-müügi hind. Seetõttu on

kaebuse väited, mis püüavad seostada kostja kohustuse täitmise eeldust lepingu muude

tingimustega s.h lepingu p-s 3.2.1 sätestatud hagejate võimalikku kohustusega sõlmida

hooldusleping AS-ga Morison Invest, ainetud. Kuna vaidlust ei ole selles, et kinnistu

ostu-müügihind on kostjale tasutud, ei pidanud maakohus võtma seisukohta küsimuses,

kas hagejad on ostu-müügilepingu muid tingimusi nõuetekohaselt täitnud või mitte.

55. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta

TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Iko Nõmm

Margo Klaar

Gaida Kivinurm