2-10-16945/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15.02.2011.a. tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-10-16945 Tsiviilasi K F hagi NF vastu elatise väljamõistmiseks alates 13.04.2009- 13.04.2010 kokku summas 3336,19 eurot ehk 52.200.- krooni ja alates hagi esitamisest 278.- eurot kuus ehk 4350.- krooni kuus Tsiviilasja hind 3267,18 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K F (ik XXX, elukoht XXX) Hageja: EF (i.k. XXX, elukoht XXX) Hageja: D F (i.k. XXX, elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja AP(XXX) Kostja: NF (ik XXX elukoht XXX)

Menetluse liik Asja arutamine kohtuistungil 25.01.2011.a.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Jätta rahuldamata K F hagi NF vastu elatise väljamõistmiseks alaealiste laste EF ja D F ülalpidamiseks perioodi 13.04.2009.a. kuni 12.04.2010.a. eest.

3. Välja mõista NFlt elatis tema alaealiste laste EF ja D F ülalpidamiseks K F kasuks perioodi 13.04.2010.a. kuni 30.06.2010.a. eest 278.- (kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot kuus.

4. Välja mõista NFlt elatis EF, sünd XXX.a., ja D F, sünd XXX.a., kasuks 278.- (kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot kuus alates 01.07.2010.a. kuni XXX.a. ja sealt edasi 139.- (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot kuus kuni XXX.a., s.o. kuni laste täisealiseks saamiseni.

Lk 2 (8)

Menetluskulude jaotamine.

5. Jätta K F kohtuvälisest menetluskulust, s.o. tema esindaja tasust, 50% NF kanda ja 50 % K F enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.

1. K F ja NF abielust on sündinud 2 last – XXX.a. sündinud tütar EF ja XXX.a. sündinud poeg D F .

2. Lapsed elavad koos emaga.

Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.

3. Hageja palus 13.04.2010.a. kohtusse esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise perioodi 13.04.2009.a. kuni 13.04.2010 eest summas 68.160.- krooni, s.o. tagasiulatuval ühe aasta eest enne elatisehagi kohtusse esitamist kuni hagi esitamiseni, ja alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni 5680.- krooni kuus.

25.01.2011.a. kohtuistungil vähendas hageja hagetava elatise suurust enne hagi esitamist ulatuvas summaarses nõudes 3336,19 euroni ja alates hagi esitamisest 278.- euroni kuus põhjendas seda asjaoluga, et alates 01.01.2011.a. saadavalt elatiselt ei tule tal maksta tulumaksu.

4. Hageja väidab hagiavalduses, et kostja ei täida oma laste ülalpidamiskohustusi alates poolte abielu lõppemisest. Kuna kostja ei ole andnud laste ülalpidamiseks raha ka perioodil 01.04.2009 kuni 01.04.2010.a., palub hageja välja mõista elatise ka tagasiulatuvalt.

5. Hageja väidetel kulub tal kummagi lapse ülalpidamiseks kuus 4700.- krooni ja laste kulud koosnevad eluaseme + sidekuludest kokku 1200.- krooni, söögirahast 1000.- krooni, tervishoiukulust 300.- krooni, riiete ja jalanõude ostmise kulust 900.- krooni, hügieenitarvete ostmise kulust 200.- krooni, kosmeetikatoodete ostmise kulust 200.- krooni, koolikohustuse

Lk 3 (8) täitmisega seotud kulust 500.- krooni, lapse arenguks tehtavatest kulutustest 200.- krooni, transpordikulust 100.- krooni ning muudest vältimatutest kulutustest 100.- krooni.

6. Hageja on oma sõnul töötu, tema ainukeseks sissetuleks on väidetav käsitöötoodete müümine Müürivahe tänaval 1-2 korda nädalas, mille eest ta teenib 10.- eurot päevas. Hageja väidetel peab teda üleval tema ema, kes kannab igas kuus talle raha üle 4000.- kuni 5000.- krooni.

7. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena laste sünnitunnistused, abielulahutuse tunnistuse, oma pangakonto väljavõtte Swedbankist perioodi 01.04.2009.a. kuni 01.04.2010.a. kohta, Eesti Töötukassa tõendi ja otsuse hageja töötuna arvele võtmise kohta, Sotsiaalkindlustusameti tõendi lastetoetuste maksmise kohta, KÜ arved hagejale, AS-i S ja AS-i EE arve ning Coca-Cola Plazast ostetud kinopletid.

Kostja vastuväited ja põhjendused.

8. Kostja tunnistas hagi osaliselt ja kohtuistungil väidetu kohaselt on ta suuteline maksma elatist lastele kuni 191,73 eurot kuus. Kostja väidetel on ta tasunud elatist laste ülalpidamiseks K F kokku perioodi 09.12.2006.a. kuni 29.08.2008.a. 119.500.- krooni + tütar EF arvelele kandnud perioodil 19.06.2008.a. kuni 06.05.2010.a. eest kokku 9240.- krooni ning 24.04.2008.a. poja D F arvele 1000.- krooni. Seega kokku on kostja maksnud elatist lastele perioodi 01.12.2006.a. kuni 31.05.2010.a. eest 128.740.- krooni ehk 3065,25 eurot.

Kostja väidetel on ta lisaks nimetatule ostnud tütrele 2 mobiiltelefoni – 25.06.2009.a. Nokia 5310 hinnaga 2800.- krooni ja 05.09.2009.a. telefoni Samsung 5230 hinnaga 3200.- krooni, samuti tasunud tütre sõidukulud Stockholmi summas 300.- krooni ning ostnud lapsele seal riideid 1933.- krooni ulatuses.

Kostja palub elatise väljamõistmisel arvestada ka sellega, et poolte tütar EF elas ajavahemikul 01.07.2009.a. kuni 31.12.2009.a. tema juures ja siis kandis kostja tema ülalpidamiskulud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et põhjendamatu on temalt elatist välja mõista tagasiulatuvalt.

9. Kostja väidetel on ka tema ametlikult töötu, kuid kohtuistungil seletatu kohaselt töötab ta mitteametlikult veoautojuhina ja koristab vahel ka lund, millest tulenevalt teenib ta kuus 4000.- krooni ja vahel rohkemgi. Kostja kohtuistungil väidetu kohaselt ei ole ta aga kuupalgaga 8000.- krooni kuus nõus oma erialale elektrikuna tööle minema, sest nimetatu ei lahendaks tema probleeme.

Hageja varalise olukorra osas arvab kostja, et hageja varjab oma tegelikku varalist olukorda, sest talle tagastati 2009.a. tulumaksu summas 16.626.- krooni, mis tähendab,, et hageja sissetulek oli 80.000.- krooni. Kostja taotles kohtu abil välja nõuda hageja 2009.a tuludeklaratsioon. Maksu ja Tolliamet teatas vastuseks kohtule, et K F ei ole saanud 2009.a. maksustatavat tulu ning ei ole ka esitanud 2009.a. kohta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni.

10. Kostja sõnul on hageja poolt väidetud kulutused lastele osaliselt ka ülepaisutatud. Kostja leiab, et ülepaisutatud on toiduraha, riiete ja jalanõude ostmise kulu, eluasemekulu ei tuleks jagada 3-ga, vaid 4-ga, sest koos hagejaga elab ka tema elukaaslane, samuti peab kostja absurdseteks laste tervishoiukulusid. Kostja taotles kohtu abil välja nõuda KÜ-lt Elmo

Lk 4 (8) andmed korteri Paldiski mnt 183-14 kommunaalmaksete suuruse kohta aprillist 2009.a. aprillist kuni 2010.a. aprillini.

11. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja oma pangakonto väljavõtted hagejale ja lastele raha ülekannete tegemise kohta, mobiiltelefonide ostu-müügilepingud, laevapileti Stockholmi ja tagasi EF , Maanteeameti tõendi, et talle sõidukeid ei kuulu, Harju Maakohtu kinnistusosakonna tõendi, et kostjale kinnisvara ei kuulu, Töötukassa otsuse kostja töötuna arvele võtmise kohta 21.06.2010.a., kinnistu asukohaga XXX, Harju vallas müügi ja asjaõiguslepingud

Hageja seisukoht kostja vastuväidete osas.

12. Hageja nõustus kohtuistungil, et kostja poolt tema kirjalikus vastuses nimetatud summad on kostja tõepoolest laste ülalpidamiseks üle kandnud.

Hageja nõustus kohtuistungil ka kostja väitega, et poolte tütar EF elas ajavahemikul 01.07.2009.a. kuni 2009.a. jõuludeni isa juures, kuid leidis, et nimetatut ei saa elatise väljamõistmisel arvestada, sest lapse ülalpidamise kulud kandis vaatamata sellele hageja.

Hageja nõustus kostja väitega, et viimane ostis tütrele Nokia mobiiltelefoni, kuid Samsungi telefoni kostja tütrele ostnud ei ole.

Hageja ei vaidlustanud ka asjaolu, et tütar käis 2009.a. Stockholmis, kuid leidis, et Irina Palmina võis ostutšekil näidatud riided osta endale, mitte poolte tütrele.

Hageja ei nõustunud kostja väitega, et tal on elukaaslane kes elab tema ja lastega ühes korteris. Hageja väidetel elab ta koos kahe lapsega.

Kohtuotsuse põhjendused.

13. Tulenevalt asjaolust, et 1. juulil 2010.a. jõustunud PkS § 230 järgi tunnistati seni kehtinud perekonnaseadus kehtetuks ning PkS § 231 järgi jõustus uus perekonnaseadus, mis laieneb PkS § 210 lg 1 järgi kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui selle seaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti ning asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse PkS § 210 lg 2 järgi üldjuhul siiski asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, tuleb juhul kui elatisehagi esitati enne 1. juulit 2010.a. elatis välja mõista kuni 1. juulini 2010.a. enne 1. juulit 2010.a. kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel ja alates

1. juulist 2010 tuleb PkS § 210 lg 1 järgi ülalpidamissuhtele kohaldada 1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadust ning mõista elatis välja

1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduse sätete alusel. Osundatud seisukohale asus Riigikohus oma lahendis 3-2-1- 85-10. Seega elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus nn vana perekonnaseaduse §-st 60 lg 1, mis kohustas vanemat oma alaealist last ülal pidama ja uue PkS § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on poolte alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja poolte ühistele lastele on, vana PkS § 61 lg 2, mille kohaselt määratakse elatise suurus kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest ja uue PkS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks

Lk 5 (8) ülalpidamist saama õigustatud vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid, samuti uue PkS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena) /vanas seaduses analoogiline säte puudus/, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1) /vanas seaduses sätestas sama PkS § 61 lg 4/ ning uue PkS § 102 sätestatust, mille kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka kohustatud isiku varalist seisundit.

Kohus on ka seisukohal, et kuivõrd käesoleval ajal kehtiv perekonnaseadus ei sätesta vastupidiselt kuni 01.07.2010.a. kehtinud PkS §-le 61 lg 1, et elatis mõistetakse välja nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud, tuleb elatis alates 01.07.2010.a. välja mõista alaealise lapse kasuks, kes on küll TsÜS § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõimega isik, keda esindas kohtus tema TsMS § 217 lg 3 kohaselt tema seaduslik esindaja ehk tema ema, sest alaealisel endal puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime TsMS § 202 lg 2 kohaselt. Ka sellele seisukohale asus Riigikohus oma lahendis 3-2-1-85-10. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, juhindub kohus kuni 01.07.2010.a. kehtinud PkS §-st 70 lg 2, kuna hageja palub tagasiulatuvalt elatise välja mõista perioodi 13.04.2009.a. kuni 13.04.2010.a. eest mil kehtis vana perekonnaseadus, sest PkS § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

14. Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kui suures ulatuses on poolte alaealiste laste ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud, sest vastavalt kohtuotsuse p-s 13 osundatud seadusesätetele määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning alaealise ülalpeetava puhul arvestatakse tema kasvatamise kulusid.

Hageja väidetel kulub tal kummagi lapse ülalpidamiseks kuus 4700.- krooni ja laste kulud koosnevad eluaseme + sidekuludest kokku 1200.- krooni, söögirahast 1000.- krooni, tervishoiukulust 300.- krooni, riiete ja jalanõude ostmise kulust 900.- krooni, hügieenitarvete ostmise kulust 200.- krooni, kosmeetikatoodete ostmise kulust 200.- krooni,

Kostja sõnul on hageja poolt väidetud kulutused lastele osaliselt ülepaisutatud. Ülepaisutatuteks peab kostja kulutusi toidu ostmiseks, riiete ja jalanõude ostmiseks, eluasemekuluks, sest kostja teada, elab koos lastega ja hagejaga ka hageja elukaaslane ning laste kulutusi tervishoiule.

Arvestades asjaoluga, et poolte lapsed on käesoleval ajal 15- ja 13-aastased teismelised ning hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad laste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks poolte alaealiste laste ülalpidamisel tuleb pidada järgmisi kulusid ühe lapse kohta:

- söögiraha 64.- eurot. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja poolt hagiavalduses märgitud laste toiduraha on ülepaisutatud. Arvestades toidukorvi maksumust Tallinna linnas kus lapsed elavad, samuti seda, et lapsed vajavad igapäevaselt täisväärtuslikku

Lk 6 (8) toitu, sh. puuvilju, juurvilju, mahlu, maiustusi jne, on 1000.- krooni kohtu seisukoha kohaselt põhjendatud kulu ühele lapsele toidu ostmiseks kuus; - eluasemekulu + sidekulu 76,69 eurot Arvestades hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid - KÜ E arvet hagejale (t/l 18), AS-i S arvet (t/l 19), AS-i Eesti Energia arvet (t/l 20) ning kohtu poolt kogutud tõendina kohtule esitatud KÜ Elmo tõendit, mille kohaselt on keskmiseks kommunaalteenuste ja korteriomandi haldamise kuluks kuus K F kuuluvas korteri eest 2185,10 krooni, on hageja poolt hagiavalduses märgitud 1200.- krooni põhjendatud laste eluaseme ja sidekulu kuus; - riiete ja jalanõude ostmiseks tehtavad kulutused summas 31,96 eurot. Kohus asub seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et nad on vanuses kus nad kasvavad kiiresti, mistõttu nende garderoob vajab sageli uuendamist ning, et nad elavad kliimavööndis kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Samas on kohus seisukohal, et hageja väide nagu lastele riiete ostmiseks kuluks 900.- krooni kuus, on ülepaisutatud. Kohus asub seisukohale, et põhjendatud kuluks teismelistele lastele riiete ja jalanõude ostmiseks on 500.- krooni, sest igal hooajal ei ole kindlasti vaja vahetada kogu lapse garderoobi; - kulutused seoses tervishoiu, hügieeniga ning kosmeetikatoodete ostmisega 19,17 eurot. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada asjaolu, et iga inimene vajab aegajalt ravimeid ja vitamiine ning igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus asub seisukohale, et 300.- krooni kuus on piisav kulu kummalegi lapsele nimetatud kulutuste tegemiseks arvestades sellega, et lapsed elavad kliimas kus esineb sageli viirusja külmetushaigusi; - koolikohustuse täitmisega seotud kulu 31,96 eurot (vaidlus puudub); - laste arenguks tehtavatest kulutustest 12,78 krooni (vaidlus puudub); - transpordikulust 6,39 eurot (vaidlus puudub); - muud vältimatud kulud 6,39 (vaidlus puudub).

Eeltoodust tulenevalt moodustavad poolte alaealiste laste ülalpidamiskulud kuus kahele lapsele kokku summa 498,68 eurot.

15. Edasi võtab kohus seisukoha selles milline on vanemate varaline seisund ning kuidas laste ülalpidamiskulusid vanemate vahel jaotada.

Kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid tõendavad, et mõlemad pooled on töötud, mida tõendavad Töötukassa tõend ja otsused, kostjale ei kuulu ei kinnisvara ega sõidukeid, hagejale kuulub korteriomand Tallinnas Paldiski mnt 183-14, kus hageja koos lastega elab ning, et hageja saab laste ülalpidamiseks riiklikku lastetoetust 600.- krooni kuus. Hageja pangakonto väljavõte tõendab, et hagejale teeb sularaha ülekandeid igakuiselt tema ema DM , muud regulaarsed sissetulekud tal puuduvad.

Arvestades asjaoluga, et alaealiste laste ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal, et kostja saab enda kohtuistungil antud ütluste kohaselt mitteametlikke sissetulekuid mitu korda rohkem kui hageja, et kostja on erialalt elektrik ning sellise erialaga on Eesti Vabariigis vaieldamatult võimalik leida tööd, kuid kostja on pidanud talle pakutavat palka 8000.- krooni liiga väikeseks, asub kohus seisukohale, et kostjalt on põhjendatud välja mõista elatis hageja poolt taotletud igakuises summas, s.o. 278.- eurot kuus kahele lapsele, mis oli ja on elatise miinimummäär ehk ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus on

Lk 7 (8) seisukohal, et käesoleval ajal ei esine asjaolusid, mis saaks olla aluseks välja mõista kostjalt elatis väiksemas summas kui seaduses sätestatud minimaalne elatis.

16. Tulenevalt kohtuotsuse p-s 13 toodud põhjendustest, kohtuotsuse p-s 15 märgitust, mille kohaselt peab kohus põhjendatud elatise suuruseks poolte alaealistele lastele kokku summat 278.- eurot, juhindudes kuni 01.07.2010.a. kehtinud PkS § 70 lg 2 sätestatust ja käesoleval ajal kehtivas PkS §-st 108 ning asjaolust, et hageja palub kostjalt välja mõista elatise ka tagasiulatuvalt enne hagi esitamist perioodi 13.04.2009.a. kuni 13.04.2010.a. eest, samuti asjaoludest, et kostja on maksnud hagejale vaidlusalusel perioodil, s.h. ajavahemikul 01.10.2008.a. – 30.09.2009.a. elatist 36.000.- krooni, perioodil 10.10.2009.a.- 31.03.2010.a. 18.000.- krooni, kandnud tütrele elatist üle perioodil 19.06.2008.a. – 28.05.2009.a. 9240.- krooni ning ostnud tütrele telefoni Nokia 5310 5.septembril 2009.a., milliste asjaolude üle pooltel vaidlus puudub, samuti sellest, et poolte vahel puudub vaidlus, et EF elas perioodil 01.07.2009.a. kuni sama aasta jõuludeni isa juures, asub kohus seisukohale, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt enne elatisehagi esitamist ei ole põhjendatud, sest kostja on osalenud oma laste ülalpidamises ning pool aastat ka üht poolte lastest ise kasvatanud, mistõttu selle aja eest ei ole hagejal õigust kostjalt elatist nõuda. Kohus on seisukohal, et hageja väide nagu ta oleks ka ajal mil tütar isa juures elas, ise tütart ülal pidanud, on tõendamata ja paljasõnaline. Seda väidet oleks hagejal tulnud TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada, sest kostja selle hageja väitega ei nõustunud.

Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.

17. Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel kostja poolt esitatud mobiiltelefoni Samsung ostu-müügilepingu ja kinnistu XXX, Harju vallas müügi ja asjaõiguslepingud. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid ei ole asjakohased käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel, sest mobiiltelefoni ostu-müügilepingust ei nähtu, et see oleks ostetud EF nagu väidab kostja ning poolte muud varalised suhted, s h ka kinnistu XXX müük poolte poolt ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust.

Menetluskulude jaotamine.

18. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole.

Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude elatise väljamõistmiseks pärast hagi esitamist, kuid jätab rahuldamata enne hagi esitamist, peab kohus põhjendatuks jätta ½ hageja kohtuvälistest menetluskuludest, s o hageja esindajakulust hageja enda kanda ja ½ kostja kanda. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust.

Tsiviilasja hinna määramine.

19. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis kokku kahele lapsele summas 5680.- krooni ehk 363,02 eurot, on käesolevas tsiviilasjas hagi hinnaks 3267,18 eurot (9 x 363,02).

Lk 8 (8) Kohtunik: