2-10-36216/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-36216 Tsiviilasi OOO “ AS“ hagi P OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 20 000 eurot (312 932 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OOO “AS“ (INN XXX, XXX) Hageja esindaja: V U ( XXX) Kostja: P OÜ (registrikood XXX; asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja IS(isikukood XXX; elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista P OÜ-lt võlgnevus 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot OOO „AS“ kasuks.

3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus 4. Menetluskulud jätta P OÜ kanda.

5. Välja mõista P OÜ-lt menetluskulu 4490,75 eurot (neli tuhat nelisada üheksakümmend eurot ja 75 senti) OOO „AS“ kasuks.

Edasikaebamise kord

1. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavakstegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. 2. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pank (arve nr 10220034799018) või AS Swedbank (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358.

2-10-36216

2 3. Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. 4. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kui kaebuse või kaja esitamiseks soovitakse menetlusabi, tuleb menetlusabi taotlus esitada ettenähtud tähtaja jooksul koos kaebuse või kajaga.

EELNEV MENETLUS OOO „AS“ esitas 28.07.2010.a kohtule hagi P OÜ vastu 20 000 euro (312 932 krooni) saamiseks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega saatis kohus kostjale hagiavalduse koos lisadega ja määras 30 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagi koos lisadega on 19.11.2010.a edastatud kostja seaduslikule esindajale IS. Vastamise tähtpäev saabus 20.12.2010.a. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud.

Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtub, et hageja nõue kostja vastu tuleneb asjaolust, et kostja müüs hagejale poolhaagise KRONE 2006.a. VIN WKESDR27051243652. Hageja pidas kostjat poolhaagise omanikuks ning tasus kostjale nimetatud poolhaagise eest 20 000 eurot, tegelikult on aga poolhaagise omanikuna registreerimistunnistuses märgitud AS SEB Ühisliising. Hageja on lepingust taganenud ning nõuab kostjalt lepingu alusel saadud 20 000 euro tagastamist.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 217 lg 1 alusel ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 4 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingu tingimustele, kui kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada. Vastavalt VÕS § 189 lg 1 lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid summas 4490,75 eurot, mis

2-10-36216

3 koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust 35 000 krooni (2239,91 eurot), hageja esindaja kuludest 2080 eurot ning tõlkekuludest 170,84 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt TsMS § 143 p 1 asja läbivaatamise kulu on tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 4490,75 eurot.

Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.

Heli Käpp Kohtunik