3-10-472/18 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-472 Otsuse kuupäev 15.02.2011 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Margus Kungla kaebus 2008.a. ja 2009.a. riskihindamiste õigusvastaseks tunnistamiseks, 29.12.2009.a. kinnitatud individuaalse täitmiskava tühistamiseks, karistuse täideviimise programmi täidetuks lugemiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalikus menetluses Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

12.02.2010.a. saabus Tartu Halduskohtule Margus Kungla kaebus, milles kaebaja taotles:

1) Tühistada Tartu Vangla 08.02.2010 kiri E5 28 ja võtta vaie arutusele; 2) Tunnistada 2008.a. ja 2009.a. riskihindamised õigustühiseks; 3) Tühistada 29.12.2010 kinnitatud individuaalne täitmiskava; 4) Taastada 27.03.2006 kinnitatud individuaalses täitmiskavas ettenähtud soodustused.

Juhindudes HKMS § 11 lg-st 4 tagastas halduskohus 09.03.2010.a. määrusega Margus Kungla kaebuse taotlustes tunnistada õigustühiseks 2008.a. ja 2009.a. riskihindamised ning tühistada 29.12.2010 kinnitatud individuaalne täitmiskava ja taastada 27.03.2006 kinnitatud individuaalses täitmiskavas ettenähtud soodustused. Halduskohus asus seisukohale, et halduskohtu pädevusse ei kuulu individuaalse täitmiskava (ITK) koostamisega seonduva riskihindamise õigustühiseks tunnistamine ega ka Margus Kungla individuaalse täitmiskava tühistamine ega selle muutmiseks ettekirjutuse tegemine. Margus Kungla kaebuse taotluses tühistada Tartu Vangla 08.02.2010 kiri E5 28 tagastas kohus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt õigus selle kaebuse taotlusega halduskohtusse pöördumiseks ( tl 9-10).

16.06.2010 määrusega tühistas Tartu Ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 09.03.2010 määruse ning saatis asja halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks (tl 28-30).

2 07.09.2010 võttis kohus kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu Vangla ning nõudis vastustajalt vastuse kaebuse kohta. Tartu Vangla esitas vastuse kaebusele 27.09.2010( tl-d 31-33 ja 38-39).

29.09.2010.a. saabus Tartu Halduskohtusse Margus Kungla kaebuse täpsustus (tl 44-47). Selles avaldas M. Kungla, et soovib kaebuse taotlusi muuta ja esitada taotlused:

1) Tunnistada dets. 2008 ja dets. 2009 toimunud riskihindamised õigusvastaseks; 2) Tunnistada 12.12.2008.a. ja 29.12.2009.a. kinnitatud individuaalsed täitmiskavad õigusvastaseks; 3) Tühistada 29.12.2009 kinnitatud individuaalne täitmiskava; 4) Lugeda karistuse täideviimise programm täidetuks ja edastada materjalid Tartu Maakohtule kaebaja ennetähtaegseks vabastamiseks.

Ühtlasi teatas kaebaja, et loobub esialgses kaebuses esitatud taotlusest tühistada Tartu Vangla 08.02.2010 kiri E5 28 ja võtta vaie arutusele ning taotlusest taastada 27.03.2006 kinnitatud individuaalses täitmiskavas ettenähtud soodustused.

Kohus saatis vastustajale M. Kungla kaebuse täpsustuse ja palus seisukohta, kas vastustaja peab kaebuse muutmist ja kaebuse täpsustuses esitatud taotlusi asjakohasteks (tl 52).

25.10.2010 esitas vastustaja täiendava vastuse. Kohus saatis vastustaja täiendava vastuse Margus Kunglale ning palus kaebuse esitajalt täiendavat selgitust kaebuse taotluste osas

15.11.2010 saabus kohtule Margus Kungla kaebus-selgitus, milles kaebuse esitaja muudab ja täiendab veelkord kaebuse taotlusi (tl 64-65).

15.11.2010 esitatud kaebus-selgituses taotleb Margus Kungla:

1) Tunnistada detsembris 2008 ja detsembris 2009 toimunud riskihindamised õigusvastaseks; 2) Tunnistada 12.12.2008 ja 29.12.2009 kinnitatud individuaalsed täitmiskavad õigusvastaseks;. 3) Tühistada 29.12.2009 kinnitatud individuaalne täitmiskava; 4) Lugeda karistuse täideviimise programm täidetuks; 5) Mõista tekitatud moraalse kahju eest välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel.

Kohus pöördus järelepärimisega Tartu Vangla poole paludes teatada, kas M. Kungla on esitanud vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses detsembris 2008.a. ja detsembris 2009.a. toimunud riskihindamistega. Tartu Vangla teatas kohtule, et nimetatud asjaolude pinnalt Tartu Vanglale kahjunõuet esitatud ei ole.

11.01.2011 kohtumäärusega jättis kohus Margus Kungla kaebuse taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 2008.a. detsembris ja 2009.a. detsembris teostatud riskihindamistega HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata (tl 70-71).

Menetlusosalised on teatanud kohtule, et nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

3 Kaebuse taotlus ja põhjendused

Lähtudes kaebuse esitaja poolt 15.11.2010 kohtule esitatud kaebus-selgitusest taotleb Margus Kungla:

1) Tunnistada detsembris 2008 ja detsembris 2009 toimunud riskihindamised õigusvastaseks; 2) Tunnistada 12.12.2008 ja 29.12.2009 kinnitatud individuaalsed täitmiskavad õigusvastaseks;. 3) Tühistada 29.12.2009 kinnitatud individuaalne täitmiskava; 4) Lugeda karistuse täideviimise programm täidetuks; 5) Mõista tekitatud moraalse kahju eest välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel.

Viimase taotluse jättis kohus HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata. Selle kohtumääruse peale on M. Kungla esitanud määruskaebuse.

15.11.2010 kohtule esitatud kaebus-selgituse kohaselt rikkus Tartu Vangla 2008 ja detsembris 2009 toimunud riskihindamistel justiitsministri 14.05.2008 määrusega nr 21 kehtestatud kinnipeetavate individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 3 sätteid ja sellega ühtlasi põhiseaduse §-i 3. Rikkumiste tulemusena hinnati kaebaja riske põhjendamatult kõrgeks. Kõrge riskiastme tõttu ei võimaldanud vangla minna kaebajat lühiajalisele väljasõidule ning kaebajal puudus võimalus oma ennetähtaegset vabanemist ette valmistada ning Tartu Maakohus jättis kaebaja ennetähtaegselt vabastamata. Oma osa oli selles ka vale riskihindamise alusel koostatud iseloomustusel ja tugevalt liialdatud hinnangul alkoholi probleemi kohta. Seega olid Tartu Maakohtule esitatud valed lähteandmed. Kui halduskohus tunnistab riskihindamised õigusvastaseks on kaebaja hinnangul tal koheselt võimalik taotleda uut ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valveseadmega.

Kaebuse esitaja märgib, et valede riskihindamiste alusel koostatud ITK-d on ka valed. Kuigi ITK koostatakse üheks aastaks, nähakse seal ette pikaajalisi sekkumisi. Murru Vanglas koostati kaebajale individuaalne resotsialiseerumisprogramm, mis realiseerus 27.03.2006.a. kinnitatud ITK-s. Jättes järgnevatest ITK-dest välja soodustused muudeti alusetult kaebaja resotsialiseerumise programmi. See tähendab ilma jäämist võimalusest minna lühiajalisele väljasõidule ning ette valmistada vabanemist ning taotleda vabanemist elektroonilise järelevalve seadmega.

Kaebaja veendumusel on temale Murru Vanglas koostatud programm täidetud ning halduskohus võiks seda tunnistada. Sellest on abi maakohtult ennetähtaegse vabanemise taotlemisel. Maakohtule halduskohtu poolt materjalide edastamine on kaebaja jaoks oluline.

Kõrge riskiastme tõttu ei ole Tartu Vangla võimaldanud kaebajal asuda tööle väljaspool vanglat, kus oleksid paremad teenimisvõimalused. Kaebajal on riigi ees kohustused maamaksu ja hüpoteegi näol. Makseraskuste tõttu on oht jääda ilma elukohast.

Kaebuse esitaja märgib, et Tartu Vangla on põhiseaduse, vangistusseaduse ning kinnipeetavate individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi rikkumisega põhjustanud kaebajale nördimust ja muret ning alandanud tema väärikust, kuna ta on tunnistatud kõrgohtlikuks kurjategijaks.

4 Vastustaja vastuväited

Tartu Vangla on seisukohal, et Margus Kungla kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Taotluste osas tunnistada dets. 2008 ja dets. 2009 toiminud riskihindamised ning 12.12.2008 ja 29.12.2009 kinnitatud individuaalsed täitmiskavad õigusvastaseks märgib vastustaja, et kaebaja ei ole ära näidanud õigusvastasuse tuvastamise tähendust eelise või õigusliku kasu aspektist. Kaebusest ega selle täiendusest ei selgu, kuidas aitab 2008 ja 2009 riskihindamiste ja 12.12.2008 ja 29.12.2009 individuaalsete täitmiskavade õigusvastasuse tuvastamine kaasa temal edaspidi oma õigusi teostada. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. M. Kungla ei ole oma kaebuses põhjendatud huvi ära näidanud.

Taotluse osas tühistada 29.12.2009 kinnitatud individuaalne täitmiskava on Tartu Vangla seisukohal, et nimetatud taotluse menetlemiseks puudub halduskohtul alus, kuna kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, mis on kinnipeetavale kaebusega halduskohtusse pöördumise eelduseks ning kohus peaks selles osas kaebuse HKMS § 11 lg 31alusel tagastama.

M. Kungla esitas 26.01.2010 vaide temale koostatud ja 29.12.2009 kinnitatud individuaalse täitmiskava tühistamiseks. Kuna M. Kungla vaidest ei selgunud, millised andmed konkreetselt ITK-s on valed, milles on seisnenud kas vanglaametniku hooletus või pahatahtlus, samuti ei nähtunud vaidest, milliseid varasemaid temale määratud soodustusi M.Kunlga silmas peab, anti temale tähtaeg vaides esinevate puudute kõrvaldamiseks, selleks et selgitada välja, kas M.Kungla õigusi on ITK koostamise käigus rikutud, millest tuleneks vaide esitamise õigus.

03.02.2010 esitas M.Kungla vanglale vaides puuduste kõrvaldamise kirja aga sisuliselt vaides esinevaid puudusi ei kõrvaldanud ja 08.02.2010 tagastati M.Kunglale vaie HMS § 79 lg 1 p 1 ja p 2 alusel, kuna isikul, kelle õigusi ei ole rikutud, ei ole vaide esitamise õigust ning puudused, mille kõrvaldamiseks aega anti, jäid kõrvaldamata.

Taotluse osas lugeda karistuse täideviimise programm täidetuks ja edastada materjalid Tartu Maakohtule kaebaja ennetähtaegseks vabastamiseks märgib vastustaja, et VangS § 76 lg 1 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vanglateenistus pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel.

VangS § 76 lg 2 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 p 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lg 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest.

VangS § 76 lg 3 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega.

5 Viidatud regulatsiooni puhul puudub vanglateenistusel otsustuspädevus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega materjalide kohtule edastamise osas. Vanglateenistus edastab materjalid kohtule vastavalt vangistusseaduse sätestatule või kohtu poolt määratule.

Tartu Ringkonnakohtu 15.05.2010 määrusega 1-10-5505 jõustus Tartu Maakohtu 01.06.2010 määrus nr 1-10-5505, millega kohus otsustas Margus Kunglat KarS § 76 lg 3 alusel elektroonilise valvega vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppu mitte vabastada. VangS § 76 lg 2 kohaselt on vanglateenistusel kohustus edastada uuesti kohtule kaebaja materjalid tingimise enne tähtaega vangistusest vabastamiseks siis, kui kaebaja on ära kandnud Kars § 76 lg 2 p 2 sätestatud karistusaja (vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast).

Riigikohus on oma 3-3-1-5-09 otsuses nr 3-3-1-5-09 märkinud, kui kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis tulenevalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama ning sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kuna halduskohus ei saa kohustada Tartu Vanglat edastama kohtule materjale M. Kungla tingimisi enne tähtaega vabastamiseks vangistusseaduse §-s 76 sätestatust erinevalt, peaks halduskohus selle nõude kaebajale kui ilmselgelt perspektiivitu, tagastama.

Vastustaja selgitab vanglas koostatud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas märgitu mõju kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel.

Karistusseadustiku § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemiste asjaolusid, süüdimõistetud isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdlase ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Süüdlase vastavust nendele tingimustele peab näitama tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Õiguskuuleka käitumise all vangistuse kandmise kestel ei tule siiski mõista kitsalt kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist süüdlase ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Kuna ennetähtaegne vabastamine sõltub süüdlase resotsialiseerumise võimaluste edukusest, siis tuleb süüdlase karistuse kandmisaegse käitumise all ennekõike mõista süüdlase individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärkide saavutamist. Vangistusest ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla üksnes siis, kui süüdlane on individuaalses täitmiskavas määratud eesmärgid saavutanud enne karistuse kandmise lõpptähtaja saabumist. Lisaks nimetatule tuleb süüdlase käitumise hindamisel arvestada ka muid süüdlase isiklikku toimikusse koondatud dokumente, mis peegeldavad tema elu ja käitumist karistuse kandmise käigus.

Lisaks süüdlase käitumisele karistuse kandmise ajal peab kohus süüdlast iseloomustavate teguritena tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel hindama veel süüdlase elutingimusi ja neid tagajärgi, mida talle võib kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Süüdlase elutingimuste raames peab kohus arvestama selliseid asjaolusid nagu elukoha olemasolu süüdlasel pärast vabanemist, töökoha leidmise ja tugiisikute (perekonnaliikmed, lähedased) toetuse võimalus, aga samuti endiste kuritegelike sidemete taastekkimise oht. Tagajärgede all tuleb arvestada seda, kas isiku ennetähtaegne vabastamine ei too endaga kaasa uute süütegude toimepanemist teiste isikute poolt.

Kuna tingimisi enne tähtaega vabastamine on kriminaalpoliitiline otsustus, siis ei saa selle langetamisel piirduda üksnes süüdlase isikut iseloomustavate andmete arvestamisega, hindamata

6 igat ennetähtaegset vabastamist õiguskorra kaitse seisukohast tervikuna. Sellest aspektist nõuab tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine kuriteo toimepanemise ajaolude, süüdimõistetud isiku ja tema varasema elukäigu arvestamist. Kuriteo toimepanemise asjaolude all tuleb mõista vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti, tehiolusid (nt eriti jõhker ja küüniline viis vms) jne. Süüdimõistetu isiku raames peab kohus arvestama süüdlase süü suurust, isikuomadusi jms.

Tartu Maakohtu 01.06.2010 määruses nr 1-10-5505 toodud põhjenduste kohaselt jäeti M.Kungla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata põhjusel, et toime pandud kuriteo (eriti julmalt ja piinaval viisil tapmine) raskus ei ole kooskõlas ja proportsioonis kandmata jäänud karistusaja pikkusega – kandmata oli veidi vähem, kui pool karistusaega. M. Kungla elama asumisega sotsiaalmajja kaasneks uue vägivaldse kuriteo toimepanemise riski tõus, puudub toetav sotsiaalvõrgustik. Vaatamata M. Kungla poolt vangistusajal läbitud kursusest ning programmidest ja igati positiivsest käitumisest karistusaja jooksul, ei ole need ajaolud piisavad selleks, et Margus Kunglat käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada.

Vastustaja selgitab, et 2006 aastal Murru Vanglas kaebajale koostatud ITK ajal kehtinud vangistusseaduse regulatsiooni kohaselt oli vanglal kinnipeetava tingimisi enne tähtaega kohtule materjalide saatmise osas kaalutlusõigus. See tähendab, et vangla otsustas ise, kinnipeetava käitumist vanglas ning sooritatud kuriteo asjaolusid arvestades, kas algatab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetluse ning saadab vastavad materjalid maakohtule või mitte. Alates 01.01.2007 kehtima hakanud vangistusseaduse § 76 regulatsiooni kohaselt vanglal enam sellist otsustuspädevust ei ole ja vangla peab peale kindla kinnipeetava poolt ärakantud karistusaja kandmist edastama ettenähtud materjalid kohtule, kes otsustab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise või vabastamata jätmise.

Kuna käesoleval hetkel kaebajale koostatud erinevate ITK-de võrdlemisel ongi ainuke tegelik erinevus 2006 koostatud ITK ja 29.12.2009 koostatud ITK vahel see, et viimases (ning ka varasemates Tartu Vangla poolt koostatud ITK-des) ITK-s puudub viide soodustusele, et kui kinnipeetav käitub hästi, siis esitatakse vangla poolt materjalid kohtule, siis käesoleval hetkel ei saa seda pidada üldse soodustuseks, mida ITK-sse märkida, kuna materjalid vangla poolt edastatakse kohtule igal juhul, kui kinnipeetava poolt on ära kantud kindel aeg karistusest.

27.01.2011 esitatud seisukoha kohaselt on Margus Kunglale koostatud ja 22.12.2010 kinnitatud uus individuaalne täitmiskava. Seega ei mõjuta 29.12.2010 kinnitatud ITK tema edasist karistuse kandmist ja selle tühistamise taotlus on muutunud ainetuks.

Kohtu põhjendused ja otsus

Kuna Margus Kungla on kohtumenetluse kestel korduvalt muutnud ja täiendanud oma kaebuse taotlusi, loeb kohus lõplikeks taotlusteks tema poolt 15.11.2010 kohtule esitatud kaebus-selgituses esitatud taotlused, mis on järgnevad: 1) Tunnistada detsembris 2008 ja detsembris 2009 toimunud riskihindamised õigusvastaseks; 2) Tunnistada 12.12.2008 ja 29.12.2009 kinnitatud individuaalsed täitmiskavad õigusvastaseks ja tühistada 29.12.2009 kinnitatud individuaalne täitmiskava; 3) Lugeda karistuse täideviimise programm täidetuks ( tl 65).

Kaebaja esitas 15.11.2010 kaebusselgituses ka taotluse mõista tekitatud moraalse kahju eest välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Selle taotluse jättis kohus 11.01.2011 kohtumäärusega HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata. Kohtumäärusele on M. Kungla esitanud määruskaebuse.

7 Justiitsministri 14.05.2008 määrusega nr 21 kehtestatud kinnipeetavate individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 1 lg 1 kohaselt on individuaalne täitmiskava kinnipeetava karistuse täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et täitmiskava koostamise ja rakendamise eesmärk on: 1) suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele läbi kriminogeensete riskide maandamise; 2) toetada kinnipeetava arengut haridustaseme tõstmise ning kutse-, tööja sotsiaalsete oskuste täiendamise kaudu; 3) tõsta kinnipeetava iseseisvat õiguskuulekat toimetulekuvõimet vabaduses.

Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et täitmiskava on soovitusliku iseloomuga programmiline dokument, mis ei oma vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele.

Riigikohtu halduskolleegium on 17. juuni 2010 a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-95-10 täitmiskava õigusliku iseloomu osas nõustunud Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga - vaidlusalusel ajal kehtinud täitmiskava koostamise juhendi §-st 11 tulenevalt ei ole täitmiskava haldusakt, vaid soovitusliku iseloomuga programmiline dokument. Sellest tulenevalt ei tohiks ühelgi täitmiskava sättel olla vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tuleb seetõttu teha eraldi haldusaktidega. Üksnes vastavate haldusaktide alusel võib vangla teha kinnipeetava suhtes koormavaid toiminguid. Järelikult ei ole võimalik juhendile vastava täitmiskava vaidlustamine kohtus, kuna täitmiskava ei saa iseseisvalt rikkuda kinnipeetava õigusi ( p 19) Samas lisab kolleegium otsuse punktis 20, et see ei välista, et juhendile mittevastava täitmiskava mõni osa võib vastata sisult haldusakti tunnustele (tekitada, muuta või lõpetada kinnipeetava õigusi ja kohustusi).

Antud juhul ei piira Tartu Vanglas 29. detsembril 2009 kinnitatud M. Kungla individuaalse täitmiskava ükski säte tema õigusi ega pane talle ka mingeid kohustusi. Seega ei ole antud ITK haldusakt, mille tühistamist võiks halduskohtult taotleda. Margus Kungla 29.12.2009 kinnitatud ITK sisaldab soovitatavaid tegevusi riskide maandamiseks, sh soodustusi, mida võimalusel tuleks kohaldada. Antud juhul on nendeks lastega suhtlemise säilitamine, tööhõives osalemise jätkamine, individuaalne psühholoogiline nõustamine (tl 5).

M. Kungla märgib küll oma kaebuse põhjendustes, et kõrge riskiastme tõttu ei võimaldanud vangla minna teda lühiajalisele väljasõidule ning seega puudus kaebajal võimalus oma ennetähtaegset vabanemist ette valmistada, samuti ei ole talle võimaldatud töötamist väljaspool vanglat (st avavanglasse ümberpaigutamist). Samas ei ole M. Kungla osundanud ühelegi konkreetsele haldusaktile või toimingule, millega vangla on keeldunud lubamast kaebajat lühiajalisele väljasõidule või on jätnud tema taotluse väljaspool vanglat töötamiseks (avavanglasse ümberpaigutamiseks) rahuldamata või läbi vaatamata.

Lähtudes eeltoodust jääb kaebuse taotlus tühistada 29.12.2009 kinnitatud individuaalne täitmiskava rahuldamata. Taotlus tunnistada eelnimetatud täitmiskava õigusvastaseks on kohtu arvates tühistamistaotlusega hõlmatud.

Samal põhjusel, et täitmiskavas ei piirata kaebaja õigusi ega panda talle ka mingeid kohustusi ei ole 12.12.2008 kinnitatud individuaalne täitmiskava dokument, mida saaks iseseisvalt halduskohtus vaidlustada. Seega jääb rahuldamata ka kaebuse taotlus tunnistada õigusvastaseks 12.12.2008 kinnitatud individuaalne täitmiskava.

Isegi juhul, kui tõlgendada kaebuse taotlusi selliselt, et kaebaja on soovinud tunnistada õigusvastaseks 12.12.2008 ja 29.12.2009 täitmiskavade koostamise ja kinnitamise kui

8 haldustoimingu, jääb see kaebuse taotlus rahuldamata põhjusel, et kaebajal puudub põhjendatud huvi. Kui õiguste rikkumise või põhjendatud huvi puudumine ilmneb asja sisulisel lahendamisel, saab kohus kaebuse rahuldamata jätta (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 2010. a otsus haldusasjasnr.3-3-1-32-10 p 10).

Kohtu arvates ei ole võimalik käsitleda haldusakti või -toiminguna, mida oleks iseseisvalt võimalik halduskohtus vaidlustada ka 12.12.2008 ja 29.12.2009 kinnitatud individuaalses täitmiskavas sisalduvat hinnangut uue kuriteo toimepanemise võimalike riskide kohta, mis tulenevad kinnipeetava isikuomadustest ja varasemast käitumisest (riskihinnangut)

Riigikohtu halduskolleegium on eelviidatud 17. juuni 2010 a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-95-10 seisukohal, et vastavalt käesoleva otsuse punktis 19 märgitule ei ole täitmiskava turvalisusriske puudutava osa iseseisev vaidlustamine võimalik.

HKMS § 7 lg 1 teise lause kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites korduvalt rõhutanud, et põhjendatud huvi olemasoluks peab kaebuse esitaja omama isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusakti, toimingu või halduslepinguga ning õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Seega peab kaebaja tuvastamiskaebuse esitamiseks näitama, kuidas toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda.

Kaebaja väitel rikkus Tartu Vangla 2008 ja detsembris 2009 toimunud riskihindamistel justiitsministri 14.05.2008 määrusega nr 21 kehtestatud kinnipeetavate individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 3 sätteid ja sellega ühtlasi põhiseaduse §-i 3. Rikkumiste tulemusena hinnati kaebaja riske põhjendamatult kõrgeks. Seega olid Tartu Maakohtule esitatud valed lähteandmed. Kui kohus tunnistab riskihindamised õigusvastaseks on kaebaja hinnangul tal koheselt võimalik taotleda uut ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valveseadmega.

Kaebuse esitaja ei ole täpsustanud, kuidas ja milliseid kinnipeetavate individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 3 sätteid on Tartu Vangla rikkunud. Nimetatud paragrahv sätestab kinnipeetavate kriminogeensete riskide hindamise korra: vajaliku info kogumise korra, hindamisrühma kuuluvate isikute ringi, asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale või teistele ohtlik olla, hinnangu andmise ning täitmiskava tegevuste ja abinõude kavandamiseks ettepanekute tegemise kohustuse.

Kaebaja veendumus, et riskihindamise ja täitmiskava koostamise ja kinnitamise õigusvastaseks tunnistamine võimaldaks tal koheselt taotleda uut ennetähtaegse vabastamise otsustamist või parandaks tema eduväljavaateid tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, on ekslik.

Varem kehtinud vangistusseaduse regulatsiooni kohaselt oli vanglal kinnipeetava tingimisi enne tähtaega kohtule materjalide saatmise osas kaalutlusõigus. See tähendab, et vangla otsustas kinnipeetava käitumist vanglas ning sooritatud kuriteo asjaolusid arvestades ise, kas algatab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetluse ning saadab vastavad materjalid maakohtule või mitte. Alates 01.01.2007 kehtima hakanud vangistusseaduse § 76 regulatsiooni kohaselt vanglal enam sellist otsustuspädevust ei ole ja vangla peab pärast kindla kinnipeetava poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist edastama ettenähtud materjalid kohtule, kes otsustab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise või vabastama jätmise.

9 VangS § 76 lg 1 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vanglateenistus pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel.

VangS § 76 lg 2 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 p 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lg 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest.

VangS § 76 lg 3 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega.

Seega on tingimisi enne tähtaega vabastamiseks maakohtule materjalide esitamine seatud sõltuvusse mitte vangla kaalutlustest või ITK-s kavandatu täitmisest, vaid teatud konkreetse karistusaja ärakandmisest ning uue taotluse esitamise võimalus (tähtaeg) on seatud sõltuvusse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise alusest.

Karistusseadustiku § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemiste asjaolusid, süüdimõistetud isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel hindab ja kaalub maakohus iseseisvalt kõiki KarS § 76 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ning halduskohtu konstateering, et ITK-de koostamine ja kinnitamine on toimunud õigusvastaselt, ei mõjuta ega saagi mõjutada isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuses tehtavat maakohtu otsustust.

Kaebuses on esitatud ka taotlus lugeda kaebuse esitaja karistuse täideviimise programm täidetuks. Kaebaja veendumusel on temale Murru Vanglas 2006.aastal koostatud programm täidetud ning halduskohus võiks seda fakti tunnistada. Sellest on abi maakohtult ennetähtaegse vabanemise taotlemisel. Maakohtule halduskohtu poolt materjalide edastamine on kaebaja jaoks oluline.

Selle kaebuse taotluse osas märgib kohus, et halduskohtul puuduvad volitused hinnata seda, kas kaebaja karistuse täideviimise programm on täidetud või mitte ning ka selle hinnangu edastamiseks maakohtule. Seda, kas karistuse täideviimise programm on täidetud või mitte, on volitatud hindama maakohus, kui ta otsustab, kas vabastada kinnipeetav karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt või mitte.

Tartu Maakohtu 01.06.2010 määrusega kohtuasjas nr 1-10-5505 (määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 15.06.2010 määrusega) on maakohus otsustanud mitte vabastada Margus Kunglat vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Tartu Maakohtu 01.06.2010 määruses nr 1-10-5505 toodud põhjenduste kohaselt jäeti M.Kungla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata põhjusel, et toimepandud kuriteo raskus ei ole kooskõlas ja proportsioonis kandmata jäänud karistusaja pikkusega – kandmata oli veidi vähem kui pool karistusaega. Vabanemisel elama asumisega sotsiaalmajja kaasneks uue vägivaldse kuriteo toimepanemise

10 riski tõus. Riski tõstab ka toetava sotsiaalvõrgustiku puudumine. Vaatamata M. Kungla poolt vangistusajal läbitud kursusest ning programmidest ja igati positiivsest käitumisest karistusaja jooksul, leiab kohus, et need ajaolud ei ole piisavad selleks, et Margus Kunglat käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada ( tl 57).

Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida ka seda, et 22.12.2010 on Margus Kunglale Tartu Vanglas koostatud ja kinnitatud uus individuaalne täitmiskava. Selle kohaselt avaneb tal võimalus tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks 01.11.2011.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus Margus Kungla kaebuse tervikuna rahuldamata.

Mai Saunanen kohtunik