2-10-35159/21 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 15.veebruar 2011.a, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-35159

Tsiviilasi K T`u hagi A T vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K T, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx Hageja esindaja volikirja alusel: T T, isikukood xxxx, elukoht samas Kostja: A T, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx Suuline menetlus Hagi hind Istung 31.01.2011.a. 1251.09 eurot RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada K T`u hagi A T vastu elatise nõudes.

2. Välja mõista A T elatise katteks alates 22.07.2010.a. igakuuliselt 139.01 /ükssada kolmkümmend üheksa 01/ eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast K T`u kasuks kuni K T’u gümnaasiumi lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui K T`u 21-aastaseks saamiseni.

3. Elatis tasuda K T`u pangaarvele. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Otsus toimetada kätte pooltele. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6; 633 lg 7).

Hageja nõuded ja põhjendused

22.07.2010.a. esitas K T Viru Maakohtule hagi A T vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sai hageja 17.05.2010.a. 18 aastaseks. 2010.a. kevadel lõpetas ta xxxx 11 klassi. Vanemate abielu lõppemisel, s.o 20.04.2001.a. jäi ta elama ema, T Tu juurde. Kostja tasus hageja ülalpidamiseks elatist vabatahtlikult. 18 aastaseks saamisel kostja hageja ülalpidamiseks enam elatist ei tasunud, kuigi kostjale oli teada, et hageja õpib xxxx kuni õppeasutuse lõpetamiseni. Kostja on väitnud, et tal ei ole materiaalseid vahendeid elatise tasumiseks. Hagejal endal puuduvad materiaalsed vahendid, elab koos emaga, kes aitab hagejat materiaalselt. Hageja kalkulatsioon enda ülalpidamiseks ühes kuus on kokku 4500- 4900 krooni. Hageja avaldab, et on nõus, et kostja tasub elatist selliselt, et kingib vanemate ühisvaraks oleva, kuid kostja nimel oleva elamumaa hagejale, sellisel juhul hageja loobub hagist. Elamumaal on emotsionaalne väärtus, kuna maa anti hageja emale ning erastati sümboolse summa eest. Samas kuna elamumaale on seatud 2007.a. käsutamise keelumärge, siis eeldaks elamumaa kinkimine keelumärke tühistamist, xxxx võlgade tasumist. Hageja juhindudes PKS §-dest 97 lg 2; 99 lg 1,2; 100 lg 1, 4; 104; 108 taotleb kostjalt elatise väljamõistmist 2175 krooni igakuuliselt kuni hageja 21 aastaseks saamiseni ning teeb ettepaneku, et kostja maksaks elatist sel viisil, et loovutab hagejale elamumaa asukohaga xxxx. Kohtukulud palub välja mõista kostjalt. Hagiavaldusele on tõenditena lisatud: K Tu sünnitunnistuse ärakiri, xxxx tõend, T Tu SEB Pank konto väljavõte, Viru Maakohtu 20.04.2001.a. otsus tsiviilasjas nr 2-71/01, Lääne-Viru kinnistusosakonna registriosa nr 2370531 väljavõte, Lääne-Viru Maavanema 22.02.2001.a. korraldus maa ostueesõigusega erastamise tingimuste kohta. 31.01.2011.a. toimunud kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et kostjaga kokkulepet ei ole saavutatud. Palub kostjalt elatis välja mõista hageja kasuks alates hagi esitamisest, s.o 22.07.20010.a. kuni hageja kooli lõpetamiseni.

Kostja vastus hagile

Kostja võtab hagi õigeks tunnistades hagiavalduses kostja vastu suunatud nõuet. Kostja on nõus hageja poolt alternatiivselt esitatud ettepanekuga, s.t, et kostja loovutab hageja kasuks hagiavalduses kirjeldatud kinnisasja asukohaga xxxx, kuid tingimusel, et hageja ema T T tasub 60 000 krooni, et vabastada kinnisasi käsutuskeelust ning hageja loobub tulevikus elatise nõude esitamisest kostja vastu kuna kinnisasja hind on 410 000 krooni. Kohtukulud palub jätta hageja kanda.

29.11.2010.a. toimunud kohtuistungil jäi kostja kohtule esitatud kirjaliku vastuse juurde ja selgitas, et võla tõttu on kinnisasjal käsutuskeeld peal. Kui keelu saab maha, siis on nõus kinnistu ümber kirjutama. Ise võlga tasuda ei saa, kui hageja ema on nõus võla ära maksma, siis kirjutab kinnistu tütre nimele. Võla suurus on umbes 60 000 krooni.

Kohtu otsustus ja põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja.

K T`u poolt on esitatud hagi elatise nõudes Perekonnaseadusest tulenevalt. Kuigi kostja enda kirjalikus vastuses hagile on avaldanud, et võtab hagi õigeks tunnistades kostja vastu hagiavalduses esitatud nõuet, leiab kohus, et käesoleval juhul ei saa kohaldada TsMS § 440 kuna kostja on nõustunud üksnes hageja alternatiivse nõudega ehk ettepanekuga elatist andma muul viisil, s.o elamumaa loovutamisega kuid seda ka kostja poolt esitatud tingimustel. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Hageja poolt esitatud sünnitunnistuse koopiaga (t.lk 5) on tõendatud, et hageja isaks on AT, seega on kostja isikuks, kellel on kohustus ülalpidamist anda. PKS § 97 p 2 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni. Hageja poolt esitatud xxxx poolt 15.07.2010.a. välja antud tõendiga (t.lk 9) on tõendatud, et hageja on isikuks, kes õpib gümnaasiumis, seega on hageja õigustatud ülalpidamist saama. PKS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vastavalt PKS § 101 lg-le 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 90 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278.02 eurot, seega elatise miinimummäär on 139.01 eurot.

Hageja on soovinud elatise väljamõistmist miinimummääras. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt elatise nõudmisel miinimummääras ei ole eraldi vaja põhjendada ja tõendada lapse vajadusi. PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. A T ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis välistaksid elatise väljamõistmise K T`u poolt soovitud ulatuses. Hageja on teinud ettepaneku, et kostja maksaks elatist sel viisil, et loovutab elamumaa asukohaga xxxx, registriosa nr 2370531, hagejale. Kostja on kirjalikus vastuses ja kohtuistungil hageja ettepanekuga nõustunud, kuid esitanud endapoolsed tingimused. Kokkulepet käesolevaks hetkeks pooled kinnisasja üleandmise osas sõlminud ei ole. PKS §

100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Kohus leiab, et muul viisil kui raha perioodilise maksmisega elatise andmine on erandlik ning selleks on vajalik mõjuv põhjus, eelkõige kohustatud isiku ehk kostja poolt vaadatuna. Kuigi kostja on nõustunud hageja poolse ettepanekuga, ei ole käesolevaks hetkeks kostja poolt tehtud toiminguid, mis annaksid võimaluse määrata kostjale elatise andmine muul viisil kui raha perioodilise maksmisega. Eelkõige eeldab elatise andmine muul viisil poolte vahelist täidetavat kokkulepet. Tingimuslikult ettepanekuga nõustumine ei ole käesoleval juhul võimalik.

Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates hagi esitamisest, s.o 22.07.2010.a. igakuuliselt 139.01 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni K T’u gümnaasiumi lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui K T`u 21-aastaseks saamiseni. Kostjal tuleb elatis tasuda K T`u pangaarvele ning elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus juhindus PKS § 96; 97 p 2; 99; 100 lg 1,4; 101 lg 1; 102 lg 1 sätteist ning kohaldas TsMS § 164 lg 1; 414 lg 1; 435; 436; 438; 440 lg 4; 442; 632 sätteid.

Kohtunik:

/allkiri/ Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent

Tea Toming

Kohtuotsus jõustus 22. märtsil 2011.a.

22. märtsil 2011.a.

22. märtsil 2011.a.

22. märtsil 2011.a. Nooremreferent

Tea Toming