2-09-57639/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada ÄP´i (hageja) ja SP´i (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.2 Kostja SP kohustub käesoleva määruse punktis 1.1 märgitud summa arvelt tähtaegselt tasuma talle kuuluva korteri, mis on hageja ning K ja MP´i ühiseks elukohaks, asukohaga XXX, Tallinn, kommunaalkulud.
Legislator headnote
AI generated2-09-57639/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
15. veebruar 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number 2-09-57639 Tsiviilasi
ÄP´i hagi SP´i vastu elatise nõudes
Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ning asjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: ÄP (isikukood XXX, elukoht XXX);
Kostja: SP (isikukood XXX, elukoht XXX). Kohtuistungi toimumise aeg
9. veebruaril 2011.a. Kohtuistungil osalenud isikud
• Hageja: ÄP
• Kostja: SP
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada ÄP´i (hageja) ja SP´i (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1 Kostja SP kohustub tasuma igakuiselt hageja ÄP´i ja kostja SP´i ühistele lastele KP(sündinud XXX.a) ja MP´ile (sündinud XXX.a) elatisena summa, mis vastab
2 500 kroonile ehk 159 (ühesaja viiekümne üheksale) eurole ja 78 sendile.
1.2 Kostja SP kohustub käesoleva määruse punktis 1.1 märgitud summa arvelt tähtaegselt tasuma talle kuuluva korteri, mis on hageja ning K ja MP´i ühiseks elukohaks, asukohaga XXX, Tallinn, kommunaalkulud.
1.3 Kostja SP kohustub kandma käesoleva määruse punktis 1.1 sätestatud 2 500 krooni ehk 159,78 euro ja punktis 1.2 nimetatud kommunaalkulude vahe hageja arveldusarvele (saaja: ÄP, konto nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s) hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks.
1.4. Hageja ja kostja lepivad kokku, et korteri asukohaga XXX, Tallinn, võõrandamisel kostja poolt kohustub kostja SP igakuiselt tasuma hageja ÄP´i ja kostja SP´i ühistele lastele K ja MP´ile elatisena summa, mis vastab 2 500 kroonile ehk 159,78 eurole.
1.5. Kostja SP täidab käesoleva määruse punktides 1.1 kuni 1.4 sätestatud kohustusi kuni poolte ühiste laste KP`i ja MP´i täisealiseks saamiseni.
1.6. Hageja kinnitab, et hageja loobub ülejäänud nõuetest kostja vastu. 2. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-57639. 4. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui 5 (viis) kuu möödumisel määruse tegemisest.
Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-57639, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
MENETLUSE KÄIK
Hageja ÄP esitas 04.11.2009.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse SP´i vastu elatise nõudes. 19.11.2009.a tegi kohus SP´i suhtes makseettepaneku, mille viimane sai kätte 20.11.2009.a. SP esitas makseettepanekule vastuväite, mistõttu lõpetas Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja Haapsalus maksekäsu kiirmenetluse ning saatis asja läbivaatamiseks hagimenetluse korras Harju Maakohtule.
30.12.2009.a otsustas kohus jätkata tsiviilasja nr 2-09-57639 menetlust hagimenetluses, kohustades selleks hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.
Hageja ÄP esitas kohtule hagiavalduse 19.01.2010.a, mille kohus võttis 12.02.2010.a määrusega menetlusse. Kohus kohustas kostjat vastama kohtu määratud tähtajaks.
18.03.2010.a vastuses kostja nõudeid ei tunnistanud ning leidis, et hagi on esitatud põhjendamatult.
Pooled esitasid 13.04.2010.a kohtule kompromissi. Kuivõrd esitatud kompromiss ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele, ei olnud kohtule võimalik seda määrusega kinnitada. Kohus selgitas pooltele esitatud kompromissi puudusi, kuid vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud pooled kohtule kirjalikult muudetud kompromisslepingut.
09.02.2011.a toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku järgmistes kompromissi tingimustes: kostja maksab hagejale igakuiseilt nende ühiste laste MPi ja KPi elatisena summa, mis vastab 2500 kroonile ehk 159,78 eurole, kusjuures nimetatud summa arvelt tasub kostja tähtaegselt Tallinnas XXX asuva korteri kommunaalkulud, mida kasutavad hageja ja poolte ühised lapsed elamiseks, ning 2500 krooni ehk 159,78 euro ja tasutud kommunaalkulude vahe kannab kostja ülekandega hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank hiljemalt igakalendrikuu viimaseks kuupäevaks. Korteri võõrandamisel kostja poolt kohustub kostja tasuma elatist poolte ühistele lastele MP ja KP summas 2500 krooni ehk 159,78 eurot kuus. Kostja täidab käesolevast kompromissist tulenevaid kohustusi kuni laste MP ja KP täisealiseks saamiseni. Hageja soovib ülejäänud osas oma nõudest kostja vastu loobuda. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss kirjeldatud tingimustel ja lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus määras, et teeb kompromissi kinnitava määruse pooltele elektroonselt teatavaks hiljemalt 15.02.2011.a.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissis menetluskulude jaotuses teisiti kokku leppinud.
Anu Uritam Kohtunik